Viisin hommikupoolikul raamatud raamatukokku tagasi; hoidsin neid oma käes pea kaks kuud; kõige paksem raamat jäigi tükati loetuks. Peategelasel ei olnud karakterit; kellelgi polnud; lihtsalt üks kulgemine ootamatu katastroofi eel. Tegelikult oli peategelaseks hoopis tavaline päev, ruum. Nii mõtlen lugemata raamatust.
Teel koterdasin vanas kolhoosi õunaaias. Kas tõesti 'Paide taliõuna' spontaanne punaseviljaline kloon?
Tee.
Vaher.
Remmelgas.
Tamm.
Ja sellist kolmeruumilist keldrit tahaks endalegi; oleks hea õunu hoida. Uste kõrgus oli silma järgi mõõtes u. 130 cm.
Olen tähele pannud, et pae- ja raudkive segamini kasutades on ehitised ajas vastupidavamad. Keldri otsasein.
Keldri parempoolne ruum; siin hoiaksin õunu.
'Borovinka' viljale on iseloomulik pikk peenike viljavars.
Pirakas puu on kunagi laiali vajunud, paistab et üks haru on juured alla ajanud, sest õhus on võraharu märgatavalt paksem kui maapinnal.
Viljad on mahlakad, hea kerge magus-hapu maitsega. Puuduseks on lühike tarbimisaeg ja ehk liiga lihtne maitse, aga teel kosutuseks head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar