neljapäev, 28. juuni 2018

kolmapäev, 27. juuni 2018

"25 aastat garantiid"

Ja heleda praksuga see lubadus purunes. Minu uhkus, edevus ja lihtsameelsus said karistada. Nii häbi on, et kasutasin ette kirjutatud lauset labida nimeks. Aga elu läheb edasi.


pühapäev, 24. juuni 2018

Roheline aeg

Üks õhtu vaatasin, kas maa on kastetud, ei olnud, mujal oli lausa uputanud. Varajast kartulit siiski kastsin ise. Tänaseni pole vihm maad läbi kastnud.

Õunapuude suvise lõikuse tegin 1,5 nädalat tagasi. Mõne ladva võtsin päris hõredaks ja ka pisut madalamaks; hilise viljakande-algusega sortide puhul on antud rohkem aega võras toimetamiseks.

Varsti tuleb saagi normimise aeg, võib ka juba praegu teha, aga mina ootan veel, sest putukad on sel aastal erakordselt palju viljade koort näksnud, lasen veel valikul kujuneda. Viljad saab eemaldada kääride abil.

Pärast sadu, pärast põuaperioodi hakkavad umbrohud kasvama. Minu meelest põud ei olnudki kõige õudsam, köögivilja ja suvelillede seemnete kehva tärkamise põhjuseks arvan olevat pigem kuumuse, sest osasi külve kastsin, aga ei midagi. Ja kes seemnete kvaliteetigi teab, omakasvatatud seemned vähemalt tärkasid, aga kasv on kuuma ja põua tõttu nigel, näiteks mungalill on varasemalt praegusel ajal esimesi õisi näidanud, sel aastal on veel pikk tee minna.


Kuigi igal aastal mõtlen, et jään oma vana herneselektsiooni juurde - hea saagikus, parsas kõrgus, briljantne maitse, et mida veel tahta... aga sel aastal võtsin katsetada viis sorti (kuuenda jätsin kappi), eks näis mis sest välja tuleb.


Minu vana selektsioon, hiline külv.


teisipäev, 12. juuni 2018

Kuulutasin pühapäeval suve alanuks

Nii palju oleks teha... küll teen. (Pühapäev.)

Harilik ebajasmiin. (Pühapäev.) Suvi on alanud.

-

Hajastani linnupiim (esiplaanil servas), kaar-linnupiim (tagaplaanil).


pühapäev, 10. juuni 2018

Läänemaalt tagasi



Sanglepad.

Tulin esimese otsa Kasari jõe äärt pidi

Vana jalakas teiselpool jõge.



-


Pidasin lõunapausi Velise jõe ääres...

Põdra ase - olin kade tema parima valiku üle, ise tallusin rõsketes naatides, aga imetlesin roosi, oli roosine lõunapaus.

 Oja maastik.

Velise jõgi.

Kare kellukas kruusatee tolmus. (Kerakellukas on ka lillepeenarde imeline lill, eks kare kellukaski saaks peenras hakkama.)

Oma pikal rattateel olen Kaelase mõisa pargis puhkepausi pidanud mitu korda, aga pole siin kunagi pilti teinud, seekord siis.


Ei ole mina Eestimaal igal pool käinud; tema on kõige kõrgem ja nägusam püramiidkuusk, keda olen näinud. Puu istutas üks metsamees oma kodu dendroaeda.

Pikk rattasõit lõppes ootamatult kõige siledamal asfaldil, Pärnu-Rakvere maanteel tungis esikummi traadijupp. 11 tundi rattasõitu sai lõpu, plaanitud 16 tundi jäi seekord ära.


laupäev, 9. juuni 2018

Mihkli kihelkonnas (II päev)

Oidrema küla:


50-ndate kolhoosiarhitektuur meeldib mulle väga.



 -


Rabavere küla maastik:


- 


Üks elamine teelt; sarnaselt mõtlen ka mina.


 -


Kalli-Nedrema puisniit:
Ülivõrretega maastik.

Metsõunapuu tumedad läikivad lehed hakkasid silma... ja võra.



- 


Koonga küla:

"Valgus Koongas"


- 


Pikavere küla:
A. rääkis, et aastaid tagasi lõppes tema lootus autojuhi load teha, sest sõidu õpetaja kannatus katkes just kusagil siin.



- 




--