Reede, 31. jaanuar 2014

A. SÜNNIPÄEVA KINK JA

Eelmise aasta südatalvel tahtis A. näidata oma usaldusväärsust. Kui kaks inimest, kes teavad omi nõrku külgi, satuvad jutuga neid ümber lükkama, siis tuleb ikka lubadus anda. Nii saingi sünnipäeva-kingiks pojengi. Ja A-l endal tuleb kevadel õitsenud esimene õis pildilt ära näha.
Paeonia - hübriid 'Starlight'.

Ja veel üks eelmise aasta pilt. Lillepeenras olen katsunud taimed nii paigutada, et värve seoks valged toonid.
Alcea.


Kolmapäev, 29. jaanuar 2014

KOEFITSIENT. VÕÕRLIIGIST OKASPUUD

Täna oli külm ja tuuline. Puud klõbisesid ja kriuksusid nagu elastsed jääpurikad; nõnda on ainult külmal talvel - teistmoodi heli.
Ja mis sa teed sellisel päeval muud kui et pildistad võõrliigist okaspuid. Õnneks on neid minu aias ainult viis (5) liiki, tänase külmakoefitsiendi arv.
 Harilik elupuu, Thuja occidentalis - talvekarva.

Thuja occidentalis ' Holmstrup'-i on kaks puud. Taevas lumel, nii nagu ikka.

Siis on veel pöetud mägimänd: http://tulpjatulp.blogspot.com/2013/11/nii-see-paev-laks.html



Ja kanada tsuuga, Tsuga canadensis 'Jeddeloh', kes on jäänud elupuu-esisest peenrast. Oma väikese kasvu tõttu ta heina seest silma ei paista. Ei teagi, mis temaga teha; lageda lillepeenrasse teda ei taha..., kui tahaks kanada tsuugat näha, siis võib ju ka Tallinna Botaanikaaeda minna.
Selline see peenar oli.
Nüüdsel ajal kasutatav sõna -istutusala- mulle ei meeldi. Sõna -istutusala- on ilmselt tulnud kasutusse aiandus-entusiastide poolt inglise/saksa keelest tõlke kaudu.
Peenrasse ikka ka istutatakse. Ja vakku (vagu) istutatakse. Õunaaed istutatakse. Metsa istutatakse. Riisi istutatakse. Ja tulpe istutatakse...
Alles hiljuti oli minu tulbipeenar päris suur.

Neljanda liigina on serbia kuusk, Picea omorika 'Nana'. Tahtsin männi alla alusmetsa/järelkasvu-ilmelist pilti. Ainuke variant, et tekitada alusmetsa muljet, kui ei taha just mõne aasta tagant päris kuuske välja vahetada, on kasutada kääbusvormi. 'Nana' oma ebakorrapärase kasvu ja kolme erineva tooniga (okas pealt, okas alt, noored kasvud) sobib siia ideaalselt. Minu puu on veel selline eksemplar, mis jäi müügiplatsil müümata, sest oli kaheharulise tüvega. Mind see iluviga ei häiri, kääbuse puhul pole see nii suur number.

Ja viienda okaspuu võõrliigina on jäänud veel vanema lillepeenra kohale üks suur sabiina kadakas, Juniperus sabina, laiutab kirsipuu all.


-
Plaanis näen oma aias ainult kolme okaspuu võõrliiki, loobun mägimännist ja kanada tsuugast. Sabiina kadakas kasvab nii märkamatu koha peal, et las ta tuletab meelde olnud aega.


Reede, 24. jaanuar 2014

OPERATSIOON "TAMM"

Sõber helistas ükspäev... lubas külla tulla, nii nagu lumega lubas. Tahtis rabapeal pilti teha. Seekord minu aju isegi töötas päris kiiresti... panin kokku käigud: õhuke lumi ja pikem-kergem tee ja väheke pikenenud päev, kokku tegi see Operatsiooni "Tamm".
Ta oli sellega nõus. Olin sellele tammele juba varem päris lähedal olnud... aga ei osanud õigesse kohta vaadata.
Nüüdki kujutlesin suurt, võimast puud, mis igal ajal oma Suurusega on muljetavaldav. Vaatasin seda puud ka Maa-ameti Geoportaali kaudu; tõesti, võimas vari. Ja üle raba minemata sinna ei pääse, kui ei taha just teist teed pidi minna... . Ja hommikuse päikse värvid lumisel rabal, mida kõike võib näha!
Hommik rabas.

Pisut päikest ja siis peaaegu terve päeva helbeid; langesid rahulikult hõljudes.

Lumehelbed.

Ja siis läksime läbi segametsa.
Maa-ameti Geoportaali ortofoto.


Siin kasvavad kõik Kesk-Eestis kasvavad kohalikud puu-liigid. See on kõrgem koht metsas. Kunagi said siin kokku Kurla küla kolme talu metsa-lapid. Ühel vanal maakaardil on siia märgitud lagedam koht ja heinaküün.
Selliseid harilikke pärnasid, Tilia cordata pole ma varem näinud. Kõrguses on nad saavutanud maksimumi-lähedase tulemuse, silma järgi hinnates võibolla  üle 30 meetri.
Kesk-Eesti mets ei ole tavaline pärna esinemise koht; samas kohtab siinkandi talunimedes niinepuud ehk pärna päris rohkesti: Niinemetsa, Niinemäe.
Puude kasv näitab, et maa on siin viljakas ja tüvede kogumikud annavad aimu, et siin on neid varem raiutud või maha niidetud.
Kui kiiresti kasvavad sellised puud? Kas 70 aastaga? 
Kolm sangleppa, Alnus glutinosa ja harilik kuusk, Picea abies; taamal on hallid lepad, Alnus incana.


Ja siis jõudsime suure kaseni, hiiglase mõõtu arukaseni, Betula pendula. Olin täitsa pettunud, et tamm, Quercus robur oli arukask, Betula pendula.


Ja nii vähe siis terve päevaga seda lund sadas. Natuke. 
Mina pildistan,
K. läheb.



- -


Teisel päeval,
päikselisel päeval rabapeal; need on meie eilsed jäljed.


- - -

Täna hommikul -19,2C; saatsin K. bussi peale. Vist läheb külmemaks.


SÕBER KÄIS KÜLAS

Tegime ainumõeldava pikkusega matka - päikesetõusust loojanguni. See oli hea, et sõber paariks päevaks külla tuli; ise oleksin suutnud kevadeni toas istuda.

Värske, karge õhk on vahel kõigile hea. Kangro pildid.


Laupäev, 18. jaanuar 2014

Reede, 17. jaanuar 2014

VALGE


Üleeile puhastasin valgeid türgiube. Sügisel mõtlesin, et jätan talveks tegevust, siis kui tõesti tahaks midagi teha. Küll oli tore põrandavaiba rullil rästespistes istuda ja kahe (2) tunniga liiter ube lüdida.


Teisipäev, 14. jaanuar 2014

VÄRSKE-ÕHU-VANN

Täna oli selline värskes õhus jalutamise päev. Päike küttis musta mantlit; isegi paljaid sõrmi sai vastu mantlit soojendada. Tuulevaikne.
Tavaliselt ma küla poole ja taha ei jaluta, aga õhuke, kerge lumi ja külmakraadid tegid jalutamise rebaselikuks. Teed mööda ja üle põllu.
















-

Esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Ammu, kui oli esimene lumi, siis sai kartoteegikaardile märgitud: Puhas.
Siiski kahtlustasin, et päris nii ei olnud märgitud - täpsustan: Lumi on puhas.

Reede, 10. jaanuar 2014

JAANUARI-ÕIED JA VIHM





-


Kollane krookus. Arvasin, et läheb nädala lõpuks lahti, aga talv vist on ikkagi plaanis. Mullamutid on seekord väga tegusad olnud; uusi alasi hõivanud, lausa meelt mõrudaks tehes. Sibul-lillede seemikute ala vaatan hinge kinni hoides, et muti kuhjake suuremaks ei kasvaks ja teist kõrvale ei tuleks. Kaua sa ikka suudad hinge kinni hoida... ja krookuste altki käik tehtud.
Maailmas tuleb kogutud pirniseemneid hiirtega jagada; mina korjan ja puhastan ja nemad söövad...
Iirised, need varajased, mis päikse käes on lillad, õhtul-öösel sinised. Olen neid kohanud siin ja seal. Istutasin nad tigude söögisõimest  kevadel varakult uude kohta laiali. Mulda panin palju puutuhka, sest eelmisi katsetusi vaadates - iirised naudivad seda. Pildil on kaks sügist õievart, viimased õied võttis külm ära.
Millega see lõpeb?


-

Harilik kadakas, juniperus communis. Vastu hommikut oli palju vihma. Kadaka valisin männi-aluseks, aga kuna männiga läheb veel aega, siis on ta praegu männi kõrvane. Ka kadakaga läheb aega: kõigepealt kiskus ühel kevadel sulav lumi ühe suure haru küljest, siis sel suvel, enne jaani käis kits sarvi sügamas - majast paarkümmend sammu eemal. Esimene mõte oli isegi, et üks poiss on teda draakoni pähe nüpeldanud, antagu mulle see andeks! Nüüd siis vaatab, kuidas alumiste harudega kasvab.
Põldudel on vee loigud; see on porilomp tee otsast.


Neljapäev, 9. jaanuar 2014

Neljapäev, 2. jaanuar 2014

RÕÕMU!

Vanad tulbid. Need kollased lõhnavad nii tugevasti kui ei ükski teine. Ja õitsevad teistest kuni kaks päeva vähem.
Enne naate tulbi-nääpsukesi märgistades leiab hiljem tillukesed sibulad üles. Mõnelt sibulalt saab neli aastat ootusrõõmu. Ühega oli nii... kolmandal aastal oli neli parajat sibulat all; ei tea miks nad ei teinud õit. Istutasin kõik laiali; järgmisel kevadel oli neli õit! Selline lugu.