Esmaspäev, 29. juuni 2015

TAGASITEE / PÖÖRIAJA TIIR

Hommikul sõitis mitu korda postiauto minust mööda ja keeras järgmiselt kõrvalteelt alla, iga kord pidin lahtise kruusa peale teeperve keerama, üks ja seesama auto. Varsti tulnud maakonna piir päästis postiljonist.

Vigala-kandi lääne-lõunaosa polegi mul varem uudistada olnud aega, seekord siis...

Kolhooside aegsed suurehitised lagunevad või seisavad veel katuste all.

Vaade Ojapere külale.











Pilvedele vaatamata on see talu päikseline.


Kolhoosiaegsed lagunevad laudad ja

kolhoosiküla Avaste mäe (eestlased nimetavad iga maanukki mäeks) langul oma silikaattellistest eramu(tega ja kahekorruseliste kortermajadega). Väiksed eramud on kui väljatõstetud korterid - ikkagi oma maja.

Rippsild Velise jõel.



Tee Vanamõisa; Vanamõisa bussipeatusel on nimeks "Kesk-Vigala" ja rahvas nimetabki seda kohta nii, pealegi... bussipeatus teenindab mitut küla.

Öölilled
ja kaks vaadet teeäärsete põõsaste taha:
üks,

kaks.

Talu Vanamõisa külas.

Vanamõisa külla, keset Vigala valda ehitati vallamaja, koolimaja ja kultuurimaja:
Kultuurimaja.

Taamal vallamaja.


Vigala kirik Kivi-Vigalas.

Vigala kiriku torn-mälestussammas on ehitatud 1931-33. arhitekt Alar Kotli projekti järgi. Kotlil oli torni kõrgesse nišši kavandatud Kolgata-grupp, aga see jäi ära.


Altar varem ehk vahepeal.

Altari ja kantsli on 1680. aasta paiku valmistanud Christian Ackermann ja 2005. aastal uue värviga katnud kirikuõpetaja. Viimane samm oli skandaal, hagist siiski loobuti. Kirikõpetaja mõte ja teostus interjööri värskendamisest ja elurõõmsamaks muutmisest oli ju hea, aga muinsuskaitse seisukohast mitte. Eelmine värvilahendus oli must ja kuldne - sünge ja metalne. Aga jah, rõõmu oleks saanud ruumi tuua ka kunstipärandit kahjustamata. Muie on kosutuseks.

Selles kirikus oli tore olla, asjad olid selged nagu allikavesi.

Mind häiris kirikuaia risti-installatsioon - ühtlaste vahedega maasse torgatud viltu vajunud ja värviga kaetud ristide plats, mis olla tehtud austusest surnute vastu. Et siis tähistme "hüljatuga" "hüljatuid" "hüljatutel".
-

Vändra-kandi suured talumajad on huvitavad vaadata.


Rada muinasaja Mädara linnuseni.

Muistsel Alempoisi väikemaakonnal oli kaks linnust Vahastu ja Mädara. Mädara linnus on väike neemiklinnus Mädara jõe ja oja kokkusaamise kohas.


Pühapäev, 28. juuni 2015

Laupäev, 27. juuni 2015

KOHAL / PÖÖRIAJA TIIR

Uus päev algab südaööl, nagu ikka... 
Tegin selle pildi öösel kell 1 [kui meie aja arvamine käiks päikese järgi, siis oleks südaöö] - saabusin A. poole. Ta istus voodil ja ootas murelikult. Minu müts oli udust niiske, aga keha ei olnud 17 tunnisest teekonnast üldse väsinud, ainult väntamise tüdimus oli. A. vaatas mind sellise pilguga nagu ma polekski inimene. Olin väga inimlik: sõitsin savimülkasse ja võtsin kahel korral plaanivälise tee ette - minu vasak-parem on ikka nii ligadi-logadi ja kohanimed ei jää meelde ja teede suunad... . 
Üks näide: mul on kahtlus, et pöörasin valele teele; peatan ratta ja vaatan kaarti, olen jah valel teel; panen kaarti kotti tagasi ja väntan edasi, aga seda järgmist teeotsa ei tule kahe kilomeetri pärast; siis taipan - ma ju ei keeranud õigele teele tagasi. Mis see on?

Päev oli vihmane ja möödus ruttu. Tagantjärgi ei mäleta... kus vihmavarjuga käisin; võibolla ilma kaemas, ei mäleta. Aga vihmavari võib olla 65 aastat vana: riidest ja raskest rauast ja.

Uus päev jõe ääres.


Kollane ängelhein; üleeile kohtasin üht teist ängelheina: http://tulpjatulp.blogspot.com/2015/06/pikk-saabumine-pooriaja-tiir.html

Veel uuema päeva, jaanilaupäeva hommikune Heinamaade jalutuskäik.



Päeval tutvusin igasuguse kirjandusega... . Vaatasin 40-45 aasta taguseid suur-britannia aiandusraamatuid: kõik peenramustrid olid kirjud (väljaarvatud üks valge peenar); sellest raamatust oli vähemalt nii palju kasu, et näitas päevaliiliat ja hostat paaris... neid käsiraamatuid on huvitav vaadata. Pildil on müüriäärne peenar. Ja tore oli ka ristküliku-kujulist peenart näha - miskipärast hakkavad need meil Eestist kaduma.

Kuninglik õhtusöök; tegin sellest millest sai. Üks komponent on praesai. Vihma hakkas sadama.
Peenramaale külvasin varajasi kääbus-aedubasi ja veel midagi... eks näeb, kas sealt ka midagi saab. Kevad oli ikka nii jahe. (Just lugesin näljahädast, mille tõi sajune ja külm kevad ja järgnenud põuane suvi.)

Jaaniööl jäi vihm korraks järgi; läksin Kirbla mäele jalutama, vaatasin... milline elu jaaniööl on?




Öösel puhus sügisene vihmasabinatega tuul.
Mul ei olnud mingit isu kõleda ilmaga tagasi vändata; olin päeva raamatutega. Külapood oli püha tõttu suletud ja toiduvaru lõppemas - niisiis proovisin, mis tulemuse annavad nisujahu, tatrajahu, kamajahu, kuivatatud kitsemamplid, sibul, küüslauk, 3 kartulit, tomat, vesi, sool, suhkur ja kohvikoor - kõht oli nii täis, et magada sai ainult selili ja und ei tulnud.
(Järgneb tagasiteega...)