pühapäev, 24. november 2019

Kummaline metsaskäik

Käisin metsas jalutamas, et vaatan-kuulan kuidas vesi vuliseb ja vaatan raba, viis minutit on toast esimeste laugasteni minna. Aga keegi paugutas kusagil raba serval just minu päikeseloojangu käigu ajal pea tunnike püssi. Paugulemb. Mul oli rabapeal hirmus olla. Mida ta seal rabaserval paugutas, hämardumisel läks küla poole ja paugutas metsaservaski, kokku tublisti üle kümne lasu. Vahepeal käis korraks mõte peast läbi, et hüüan talle, et milles asi, aga kartsin lähemale minna ja mis ma ikka karjun. 

Sõin jõhvikaid, nad on külmaga ülekäinult nii head, see mahlasus, vitamiinid ja mõrkjus.


Kummaline nähtus: kas metsloom on laukkasse sattund? Nagu oleks taevast midagi suurt kukkunud, või vee alt miski pressinud ja veemuhu üles löönud.








reede, 8. november 2019

Järvselja taimeaia viletsus

Selline kolme võttestikuga avamaa-puukooli pidamine on puudulik: esimene on külv kõrgpeenrasse, teine tiheistutus kõrgpeenrasse, kolmas 50X50 cm istutusväli. Sellist pilti nägin elus esimest korda. Mulle on mõistetamatu metsataimede kasvatamise aegse kaheks jagatud kvartalimõõdustiku jälgimine ja "vajadus" täiesti segase põllupidamise süsteemi järgi. Segadus on Järvselja taimeaia üldine nähtus.


Kuulsin õigustamist, et pole eraldi kohta taimede kasvatamiseks... õigustamiste loetelu läks õnnetult pikaks.

Ka see kaup on e-poes müügil. Segadus taimeaias on üldine, põllul ja müügiplatsil, püsililli on siin ja seal süsteemitult laiali.
Ühe näitena... kevadel paigutati roosid müügiplatsile kaootiliselt laiali. Roosid koondasin enam-vähem kokku, seda läbi vaidluse, et selleks pole aega, nad on kogu aeg nõnda olnud, kus tühi koht sinna paneme ja veel jaburaid põhjendusi, lõpuks taimeaia juhataja valas pisaraid, aga tehtud sain (muidugi üksi). Kuigi pilt sai parem, ei tunnistanud juhataja seda kordagi, sest toimunu oli jäik hoop tema "autoriteedile", alandas seni "saavutatut".

Sügiseni laiali olnud marjapõõsad koondasin ühele reale, kohe tekkis sortidest selge ülevaade... mis kõik jäi klientidel kevadel ja suvel avastamata, sest prügimäega võrdsustatav segadus peitis endas paljutki, taimede üldine kvaliteet on kehv.

Mul pole aimugi sellise kvaliteediga maarjakaskede müügiplatsil hoidmise eesmärgist. Ja neid oli kolmes kohas, vist isegi neljas ja üksteisest täiesti eemal. Ja need aastaid vanad ladvata püramiidtammed. Pole kahtlustki, et Järvselja taimeaia juhataja ei tunne konteiner-puukooli pidamise kunsti - tal pole elementaarseid teadmisi taimede füsioloogilistest vajadustest.

Kuna taimeaia juhataja kasutas vastutöötamise taktikat, siis tegutsesin peamiselt üksi, nii kuidas motivatsiooni jagus. Palju taimi sai uuesti kasvama ja värvi aetud, ja maha müüdud. Vaatamata jamadele sai stabiilne aastast-aastasse aastakahjum vähendatud kolmandiku peale, ilmselt veel vähemaks, aga see pole enam minu asi. Kui juunis sai ületatud eelmise aasta teenistus, siis pöördus läbipõlenud juhataja lõplikult veidrasse võitlusesse, nimetades rapsimist enda eest seismiseks: esmalt valetas, et oleme kasumis, aga kuna numbreid, ka vanu, ei olnud kuhugi peita, siis jätkas süüdistusega, et tahan paranenud tulemused enda saavutuseks kuulutada; lisaks valekaebused ja veel jaburaid süüdistusi. Ega jamad minu lahkumisega sealt kuhugi kao. Taimeaia juhtimist iseloomustab jätkuvalt süsteemitu sipsimine ehk korralagedus.

Hüve ei peaks eeldama nõudlikuse vähenemist töö kvaliteeti. Odav populaarsus on odav.

Maslow' püramiidi järgi jääb Järvselja taimeaia seltskond puudulikkusvajaduste ossa:
1. füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja seksuaalvajadus;
2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
3. armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele

Püramiidi tippu seal ei taheta, ei osatagi tahta, seetõttu on seal töötamine tüütu, igav, nüri.

Maslow' püramiidi ehk inimvajaduste hierarhia tipuks on eneseteostus. Eneseteostust iseloomustavad käitumistunnused: 
1. täie tähelepanuga kogemine;
2. kasvule suunatud valikute tegemine (vastandina regressioonile suunatud valikutele);
3. hinnangute langetamine endast lähtuvalt (vastandina õpitud hinnangute kordamisele);
4. kahtluse korral aus olemine, mis omakorda eeldab vastutuse võtmist;
5. julgus teistest erineda, olla mittekonformistlik või ebapopulaarne;
6. osalemine esmajärgulisusele suunatud protsessis;
7. kaasnevad tippkogemused;
8. patoloogilistest kaitsemehhanismidest loobumine.