teisipäev, 26. mai 2020

Reisike Pärnu

Teisel päeval oli meil teemaks "Skulptuur". Lõpetasime Lydia Koidula juures, kus sinna marssimine tundus ühtäkki nagu oleks rind kõlisevaid ordeneid-medaleid täis, väike marsisamm tekkis ja nagu pärjake või kimp oleks käes olnud, viimase ringi kõndisime teine teisel pool ringi, et vähendada nähtavat paatost. Õhtu lõpetasin üksi, prantsuse pikksai ja rosolje kotis, kergitasin hämaras puudevilus Vabadussõja mälestussamba kõrval Amandus Adamsoni hauakivil olevat üht teist kivi, mis varjas teksti ja läksin lähedusse roosasse majja magama.  

L. Koidula pargi serv.


laupäev, 23. mai 2020

Nüüd soojad päevad

'Liivi kollane munaploom'. Vähemtopelt õied pidavat paremini viljastuma. Juhuslikult on minu selektsioon vähemtopelt ja väiksemate õitega. Enne keskpäeva nautisin valgeid õisi.

'Märjamaa' olen pookinud 'Liivi kollase munaploomi' võrasse tolmeldajaks; mõlemal väga hea maiguga ploomid; kasvutüübilt sobivad ideaalselt. 'Liivi kollase munaploomi' omajuursed puud tekitavad teistest kohalikest sortidest vähem juurevõsu, nii on ka seetõttu pookimine rohkem õigustatud.

Miskipärast ei näe sel kevadel head välja kaks aastat tagasi ostetud kaks hilist ploomisorti; alõtša alusel; oli ju soe talv.


Eelmisel pühapäeval harvendasin ja istutasin ringi õunapuu seemikaluseid.


reede, 15. mai 2020

Õunapuude vahekaugusest ja oma aiast

Minu plaanitav õunaaed ei ole plaanitud kaubanduslikul eesmärgil. Näen õunaaeda huvitava ja maitseelamusi pakkuva kohana. Olen teda planeerinud vist juba 12 eluaastast saati. Nii olen paari aiandusraamatu vahele jätnud oma tõlked ja nimekirjad. Nimekirjad on aastatega muutunud. Mulle meeldib mõelda pliiats ja paber käepärast, mõni vana skeem tuletab meelde olnud aegu ja mõne õunapuu.
Oma õunaaias kavatsen kasvatada 14-15 õunapuud ja 1 pirnipuud. Pirnipuu on 'Kägi bergamott' mille võrasse on poogitud lisaks vähemalt üks delikatess-suvesort. Maitselt pean parimaks suvepirniks 'Precoce de Trevouox'-i - suurim pirni maitseelamus augusti lõpul ühelt Stockholmi saarelt - aga sort on külmahell, nagu väga hea maitsega 'Mliivska rannja'-gi. Ma ei soovi katsetamistega väga laiali minna, nii on hetkel peamised kaks katsealust sorti 'Mramornaja' ja 'Marssal Žukov'. Aga ühest mälus olevast pirnisordist tunnen siiski puudust: pirn oli väike ümarik roheline, viljaliha valge, suus sulav, südamiku juurest rohekas ja meeldivalt hapukas, kujult ja suuruselt sarnane 'Kägi bergamotiga'; kirjanduses on sarnasus 'Punase sügisbergamotiga'; viljad olid minuteada pärit Tallinnas kasvavalt puult, aga minu uudishimulikku järelpärimist võeti naljana ja lõin tol hetkel asjale käega.
Õunasorte on lõppnimekirja plaanitud 18. 14-15 õunapuud jagunevad (neist 4 mitmesordilised): 4 suvi-hilissuvi, 3 sügis, 4 talvehaku (neist 2 on ühest sordist) ja 3-4 talipuud.
Talisortidest on valikut välja kujundada kõige keerulisem: kindlal kohal on 'Liivi sibulõun', katses on 'Kersti', 'Studentšeskoje', 'Babuškino'-t jälgin; lisaks üht valgevene sorti tahaks hinnata... 'Alesja' on maitsmisel meeldinud.

Aga nüüd õunapuude vahekaugustest.
Mina kasvatan seemikalustel õunapuid, sest tahan pikaealist aeda ja ei plaani kasutama hakata mustkesa ja kastmissüsteeme, multšimist aga küll.
Ringi liikudes jälgin ikka viljapuuaedade kavatisi. Suured kolhoosiaiad rajati tavaliselt 8x8 m istutusplaaniga. Olen kohanud ka väga nägusat veidi suuremate istutus-vahekaugustega aeda. Selliste aedade elujõud ehk nägusus sõltub suuresti mikrokliima oludest. Reeglina on lagedamates kohtades 8x8 m istutusskeemiga aiad saanud suuri kahjustusi põhjusel, et puud ei paku üksteisele sobilikku turvet. Ka 6x10 istutusskeemiga aedu on veel näha. Tuntud aednik B. S. pooldas oma hästi kaitstud aias 8x8 m istutust, pidas aeda mustkesal, andis maale sõnnikut, kujundas võrad kõrguseni kuni 3,5 meetrt ja võrad puutusid üksteisega peaaegu kokku.
Kui mina aiandust õppisin, siis soovtati õunapuud istutada 4x8 m skeemis, aia eaks loeti 30 aastat. Võrad soovitati kujundada hõrendatud kombineeritud tüübil. Selline aed andis suuremat ning vähemperioodilist kaubanduslikku toodangut. Aga vaadates selliselt rajatud seemikalustel vanemaid aedu, see pilt pole meeldiv, 30 aastat on ikka lühike aeg: aed on alt laasunud, viljaoksad on kõrgustes, vahekäigud pimedusse kasvanud.
Tänapäeval soovitab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse brošüür tugevakasvulised õunapuud istutada ritta vahekaugusega 5-6 m, reavahega 6-8m. Niisiis, maksimum on 6x8 m.
Päris puhtakujulist tugevaksvuliste õunapuudega uut aeda pole mina kohanudki.

Enda aias olen seemikalustel õunapuude optimaalseks vahekauguseks arvestanud
9,5 m. Natuke ka arvutamist: kui võtta 8x8 m istutusvahekaugustega aia suuruseks 5x3 puud (15puud), siis on aia pindala 960 ruutmeetrit (40x24 m); kui võtta 9,5 m paigutusega sama arv puid, siis on aia pindala 756 ruutmeetrit (28x27 m) - väikste arvude juures päris suur maa kokkuhoid. (6x8 m vahekaugusega aia pindala oleks 768 ruutmeetrit.) 




kolmapäev, 13. mai 2020

Tõstsin silmad aknast välja

Olen kolm päeva arvutis istunud, sealhulgas sooja päikselise pühapäeva, aegajalt käisin ikka ka jalgu sirutamas ja pead tuulutamas. Esmaspäeval oli pea nii ülekoormatud, et läksin öösel kell üks teda jahutama, et tuleks pingsa ajutöö, kohvi ja rohke rohelise tee järgne veidigi rahulikum uni; lihtsalt jalutasin ja seisatasin vaikuses ja pimeduses, tuul ja pilveräbalad olid, jahe, vaatasin keset heinamaad taevast.
Täna. Hommikul tegin tule pliidialla. Hommikul vaatasin aknast oma vähehooldatud lillepeenart; kaks nartsisside punti kumasid valguses, hämar päev, mingi hea vaikne rahu ja kuma olid. Tegin pilte. Siis hakkas äike müristama ja tuli tuul ja terav vihm ja siis suurem valgus korraks, nagu vahest ikka. Saan seda lugeda selle aasta esimeseks äikseks, kuigi müristanud on varemgi. Teate küll neid vanarahva tarkuseid maha ja kivile istumise kohta. Miskipärast jälgin neid. Igal kevadel kordan ka vana-vanaisa sõnu: "Kevadine lõunatuul puhub põhjast."





reede, 8. mai 2020

Kurrelid


Jumalik lõuna.


neljapäev, 7. mai 2020

Ööbikut kuulsin esmaspäeval enne südaööd, lühidalt,


nii on ta jubinal edasi toimetanud.

Harilik püvilill ei taha  minu lillepeenras edeneda, liiga lahja liivane koht.

Meelespead täna isegi üllatasid.


esmaspäev, 4. mai 2020

Kägu kuulsin hommikul. Pealelõunal tuli päike välja ja soe oli. Linnulaulu tippaeg on. Mõni päev tagasi, kui külmad ööd olid, siis esimesel külmal ööl peale kella 4 oli linnulaul nii tihke, rästad olid rästatas ja teised...  ka kaelustuvid.

Kas olete karusmarja õisi vaadanud?


pühapäev, 3. mai 2020