Esmaspäev, 30. märts 2015

SIISKI RAHUTUS


Käisin täna õunapuude pookeoksi toomas. Nüüd on kõik paberile märgitud soovid täidetud. Rahu on. Aga küll tuleb uusi soove; tänagi nägin õunapuid keda tahaks ka saagiga näha. Ja siiski-siiski on mu peas kaardistatud mitu Eestis haruldast õunasorti, mis tekitavad pisut rahutust - mõistus aitab rahuneda. Mõtlen, et vähesed inimesed väärtustavad sortide mitmekesisust ja nii võivad need kaduda, pealegi suur enamus minu külastatud aedadest on juba ammu omapead. (Ei tihka mina inimestega aedadesse minna, kuigi vahetevahel olen neisse läinud ja rikkamaks saanud.) Miskipärast on viljapuud minu hinge peal. Aga mul pole ju neid kõiki vaja!


Käisin ka ühes kõrvalises kohas. Vihmane kõle ilm oli. Pildistada oli väga ebamugav... pidin kehaga taevast viskavat vett varjama, vihmavari oli kodus.

Nii suuri märtsikellukesi polegi näinud.

Tiigid.

Mis männid need on? Ei taibanud puude alt okkaid vaadata. Nende siluetis on seedermännilikkust. Mõni teine kord vaatan lähemalt (kui tekib uudishimu). Võõramaised on võõramaised.


Laupäev, 28. märts 2015

'AIAROSALIA'


Jalutasin täna vihmavarjuga aias

ja seisin ühe noore õunapuu juures...

Aeg: 1980nda aasta paiku hakkas aiamaal kasvama õunapuu, täpselt keset aiamaad. Nüüdseks on mu peas segi läinud, kas vanaema tahtis ta sealt ära võtta ja vanaisa oli selle vastu või oli vastupidi.
Ei tea kust ta sinna tuli? Tõenäoliselt visati solgipang aiamaale tühjaks ja jätkus seemne elu; võis tulla oma õunte seast; võimalik, et ka välismaalt - müüdi ju siiski vahete-vahel Poola õunu.

Puu oli kultuurõunapuu ilmega; lehed villased ja sinaka jumega. Meetrisest tüvest hargnes hulk peaaegu võrdse kasvuhooga võraharusi, oli selline ümmargune tugeva kasvuga tihe nutt - teda ei kujundatud. Umbes 15 aasta vanuselt oli ta suur puu ja vilja ei kandnud. Isegi harjutasin end mõttega, et minul tuleb kasutu puu likvideerida. Siiski otsustasin teda harvendada - lõikasin harude pundist ühe haru välja ja siit sealt; väga ebamugav oli haru teiste vahelt välja saagida - ideaalselt ei saanudki tehtud, jäi halb haav.
Ja oh imet, järgmisel aastal hakkas puu vilja kandma. Esimene saak ei olnud üldse hea maitsega. Aga maitse paranes kuni oli lõpuks aia kõige parema maitsega õun. Viljaliha oli suus sulav ja avara maitsega. Koore all oli roosakat jume. Võrdselt hapu ja magus. Tema maitse ei tüüdanud ära. Sügisõun, võis säilida jaanuari keskpaigani. Pilt 'Aiarosaliast': http://'Aiarosalia'
Saaki kandis ta rohkesti. Kui oli väga viljakas aasta, siis järgmisel aastal kandis vähe.
Lõpuks sai suur saak ja põuane suvi ja lumeta külm talv umbes 30 aastasele puule saatuslikuks.

Temast sai tehtud uued puud, ka okulaadid külmusid lumepiirini. Puud said taastatud:  
Kuuseoks on pandud päiksekaitseks.
'Aiarosalia' võra kujundamine ei ole lihtne. Oksad tekivad tüvel väga lähestikku (pea-aegu kimpudena). Jõuliselt kasvavad ainult püstisema kasvuga oksad. Allapoole painutatud okstelt kaob kasvuhoog ruttu, juba 60 kraadi juures. Ilmselt on teda kõige parem kasvatada kääv-puuna.

Pungad asetsevad lähestikku,

võra tihenemine on kerge tulema. Vana puu võra välisfront koosnes lühikestest risti-rästi okstest, paistis, et see isikupära saagi kvaliteeti eriti ei mõjutanud.


Kolmapäev, 18. märts 2015

9 TUNDI TANTSU

Tegin selle aasta esimese jalgratta-treti Viljandi maakonna kirde-nurka. Treenimatuse klassika - 2,5 h-l muutuvad reied valutavateks pakkudeks; tuul puhub vastu, kruusateed on vara-kevadiselt pehmed; tuleb lihtsalt kannatada, sest valutavate raudjalgade pikk punkt möödub 1,5 h pärast; varsti jalutan 2,5 h ja siis juba treenitult 2,5 h rattasõitu tagasi, tuul on tagant.


Kopra maja Navesti jõega.


Venevere voor. Talude majad on ümber voore.

Talude teed suunduvad harjateelt veere alla.


Lumevaese talve järgne kevadine suur-vesi Navestil.



Kahel-pool talu-teed on astelpaju-istandus.

Astelpaju-istandus.

See on juba üks teine küla. Tee läbib kunagise majapidamise hoovi: ühel pool on lauda-, teisel pool elumaja-ase. Ennevanasti asetsesid siin kaks talu: Kuuse ja Kadaka; hiljem oli üks majapidamine kokku; Kadaka nimi jäi peale... sealpool oli elumaja.

Vaatasin, et siia on istutatud saledad kuused. Need kaks puud on siberi nulud - nende vanust vaadates, alles hiljuti elati siin.
Vaatasin siinsete külade elanike arvu muutumist; lihtsustades kirjutades... see arv on viimase 25 aastaga 3 korda vähenenud, ja vähenes juba varem. 



Ja siis pikiprofiilse pinnakattega maastik. Jalutasin nendes tubades. Vist isegi tantsisin nendes saalides. Tõesti, kui keegi nägi, mida ma seal tegin? Mida ma terve päeva tegin?

Neid maalappe ümbritsevad kiviaiad; puud on siia hiljem tagasi tulnud.

Noor lepastik on kümme sammu kiviaiast sissepoole tulnud; ääred on olnud traktori jaoks soised.

Siin talus on kivik-betoonist seintega ait. All on kelder, mis siiski on vett täis.

Aida esine on traditsionaalse ulualusega. Eesti talud said just üles ehitatud, aga nõukogude võim tuli ja lagastas ära. 

Õunapuud.

Hoovi üht serva jagavad saarepuud elumaja- ja laudapooleks. Lauda vare paistab. Siinsed talunimed lõpevad pea-aegu kõik saarega (ikka geograafilise saarega).


Seitsme küljega kaev.

Ploomiaed.

Laudad on siin hiiglased. Siin on tegeletud veisekasvatusega.

Kaev laudas ja piimanõu.

Akende algusest on maakivi-müüri jätkatud saviseinaga; akende vahed on varisenud-sulanud ühesuurusteks kuhjadeks müüri ääres.

Toad (saalid).

Risti-suunaliste kiviaedade kõrval on ka kraavid.

Ühe talu elamust on nii palju alles jäänud. Tubade pool on ida-kirde otsas.


On metstulbid... on veel ebajasmiin ja sirel.

Maakividest ait. Enamus hoove on siin sarnase planeeringuga, ainult ehitusvõtted on erinevad.

Soosse laskuv maaserv. Siin olid heinaküünid. Suve teisel poolel karjatati loomi ädalal. 

Maa reljeef on näha.

Muld on siin üllatavalt tüse.

Veel üks elumaja koht.

Toad (saalid).

Elekter on siin olnud.

Õunapuud on.

Üks elamu. See on osalt maakividest elupoolega ehitis - ilmselt köögi ja sahvri osa. Elamu elupool paikneb lääne-edela otsas. 

Kaev.

Madalam koht seljakute vahel.

Iga talu juurde läks selline tee. See on neist kõige laiem ja paremini säilinud.

Suur roosa kivi on pajudega kroonitud.


Siin on "maaparandusega" karjatee üks kiviaed rohmakalt teise vastu lükatud, või vähemalt on üritatud.

Peatee:


Õunapuu.

Ühe elamu lääne-edela ots.

Vana pärn ja pärna taga ainuke katusega hoone, mida seal-kandis nägin: suitsusaun.

Kivid on keset maalappi pandud, ilmselt oli plaan neid purustada, aga plaanid muutusid.


*