Laupäev, 30. juuli 2016

KAUNIS KODUAED 10 - Inspiratsiooniks

Pilte netiavarusest... olen oma mälu toetamiseks võõraid pilte kogunud aga viiteid, mida tahaks siia juurde lisada, on meeles puudulikult. Aga kui nad pakuvad inspiratsiooni, siis on hästi. Mulle pakuvad.

http://www.dejonckheere-gallery.com/fr/Govaerts_Abraham
Vertumnus ja Pomona, Abraham Govaerts (1589-1626), 37,5x54 cm, 1620.

?

Vertumnus ja Pomona, Adriaen van Stalbemt (1580-1662), 26,5x39,2 cm.

Rudolf II kujutatud Vertumnusena, Giuseppe Arcimboldo (1527–1593), 68x56 cm, 1590.

Vertumnuse ja Pomona lugu on lugu Rooma mütoloogiast.
V. on aastaaegade, taimede arenemise, muutuste, aedade, põldude - aednike, põllumeeste ja saakide jumal. Vertumnuse pidupäev on 13. augustil. V-le anti esimene vili aiast ja lillevanikuid.
P. on viljapuuaedade jumalanna.

Pomona oli ilus naine, kes ei tahtnud ennast ühegi mehega siduda, meeste jaoks oli tema aed lukus. Aga Vertumnus ei leppinud Pomona keeldumisega. Esialgu käis Vertumnus Pomonat piilumas kapsa, kõrvitsa ja nii edasi ja jõe ääres joomas käiva koera kujul... kuni tuli lõpuks mõttele, et külastab Pomonat vana naise kujul.
Pomona lasi vana naise oma aeda, nad istusid jalaka alla, kus vana naine osutas Pomona hoole all kasvavale viljadest lookas viinapuule, et näe, kui poleks seda jalakat mille toel viinamarjad on, oleksid marjakobarad maas ja tallatud, näe... nad vajavad teineteist, niisamuti on inimestega.
Vana naine rääkis lisaks ka päris himsaid lugusi kõrkusest ja üksindusest... ja et paha vastu aitaks südame avamine ülipaslikule noormehele, Vertumnusele. Jutu lõpul lahkumisele sättides tuli kerge tuulehoog ja lükkas vana naise peast rätiku, Pomona ees seisis Vertumnus. Selle asemel et Vertumnuse eest ära joosta heitis Pomona temaga ühte.

Selline lihtne lugu vanadest jumalustest, mis on minu poolt väga üldistavalt edasi antud.


 ?






?



Reede, 29. juuli 2016

TAVALINE PÄEV JUULI LÕPUS

Täna ja ka eile hommikul puhastasin ja tegin karusmarju - veidi keedetud hoidis. Sel aastal on ühel valgel põõsal rekordsaak; paistab et 12 liitrise pange saab täis; olen temalt tasapisi korjanud; üks õhtu ajas mesilane mind sealt ära, eile õhtul jällegi vihm; jätkan.

Olen kaks nädalat (või pisut kauem) enda kõhtu metsaseentega täitnud. Täna pealelõunal tegin kolmanda treti metsa.
Kukeseened...



Kitsemamplite aeg saab selleks korraks juba läbi.

Kitsemamplid; lisaks korjasin ka ühe valge puraviku ja pomerantspuraviku ja hulk pilvikuid.

Punajalg-pilvik on kibe.

Kollane pilvik. Pange rändasid veel tuhmuv pilvik ja mage pilvik ning paar kibedat tume pilvikut leidsin.

Tegin ka põike mustikaid sööma; hea kosutus enne tagasiteed. Metsas on hea olla... kükitasin seal ka niisama, kuulasin metsa häält.







Tagasi kodus; õhtu lillepeenra serval:


Pruudisõle esimesed õied on juba paar nädalat olnud.

Suvedaaliad on alustamas.


Kolmapäev, 27. juuli 2016

'Pink Champagne', Porter 1963
Suvi läheb omasoodu.



Esmaspäev, 11. juuli 2016

SUVI JA KAUNIS KODUAED 9

6. juuli. Valgele kirjule liiliale päikseline kasvukoht ei meeldi, samas kõrval oli varem lilla kirju liilia, tema oli vitaalne.

8. juuli.
Päevaliilia seemikul avanes esimene õis; üldse esimene. Kolmanda aasta taim on elujõuline; juba on neli lehtede lehvikut olemas ja õievarrel suur hulk õisi tulemas.

Taime kõrgus on 60 cm; seega keskmise kõrgusega. Õis päris suure läbimõõduga, minu meelest täitsa ilus. Olin peenral kumavat laiku nähes meeldivalt üllatunud. Ootasin küll kollast õit, sest aiast, kust idanenud seeme sarvkannikeste mullas kaasa tuli, meenub jõuline kollane päevaliiliate rida...

... siiski kasvab seal 13 sorti päevaliiliaid (täpsustasin). Telefoni teel oma seemikut kirjeldades osutus, et seal ei kasva heleoranži päevaliiliat - on üks tumeoranž ja lai kollaste spekter. Kangrote aed on üks mu lemmikaed Eestis. Mõned head aastad tagasi oli sellest aiast artikkel ühes ajakirjas (millises?).
Rannikumadaliku savisel maal on üpris väike aed, mis on väga hästi kujundatud. Aia keskosas on peenarde ala marjapõõsaste ja madalad hoitud hapukirsipuudega. Aia äärealale jäävad elumaja, kuurike, kasvuhoone, vaarikad, viljapuuaed (kääbuspuud) ja väike pargike eriilmeliste puudega, kus on eraldi okaspuude nurgake; tausta teevad kohalikud sanglepad ja kased. Aed on rajatud maastikuga kooskõlas, ei mingeid tehismaastikke ja kirju-mirju kollektsioone. Aed on rahulik, hästi komponeeritud. Taimed on meister-taimeseadjale omaselt paigutatud, moodustades jõulisi aksente ja õrnu sülelusi.
Väike köögiviljamaa, maasikamaa, mustsõstrapõõsas, kujundamisel hapukirsipuu, lilled ja...

Need on minu fotod sõbra aastatetaguselt ümmarguselt sünnipäevalt; pildistasin oma albumist ümber, seetõttu on nad täis mu käte ja mütsilodu peegeldusi.