Põhjavalgus

Fookusest väljas jäädvustus tänaöisest põhjavalgusest; pildil on kummardus - kõrghetke punast sammast vaatasin ilma pildimasinata, jäi 02:20 ümber. 

Pisi-tasa

Ikka räägitakse lemmikaastaajast (kirjapildis näib see sõna nagu voolav vesi). Minu lemmikaeg on praegu, kuigi sel aastal pole klaare-kargeid septembrihommikuid olnud. On suvi, ja ei ole ka. Mis sest.

 

Magusa õuna ahvatlus. Vapsikute eeltöö. Sel hilis-suvel sain vapsikult nõelata, ta näib kohmakas ja täitsa tore, on ka ööloom, sest koputab valgustatud aknale. Aga nõelab märkamatult, möödaminnes, kui raputad teda õunast välja. Ja imestad kolm tundi, et miks näpp valutab nii tugevasti, et tahab justkui ära kukkuda.

Hommikuvalgus.

Üks alõtša on hiline, mõnel aastal saavad viljad ka külma, aga ma ei ole seni kohanud meeldiva maitsega alõtšasid, viimase luuviljalisena temal huvitavust on... aga see on ka kõik.

'Paide taliõun' on minu suur lemmik; taskutäis õunu lõunaeelseks.

Sel aastal pole aedubadele soodne aasta, saagi aeg on liiga rõske olnud. Kolmelt valitud taimelt seemnesaaki ei tulnudki, nii tegin valiku suuremalt alalt, aga sordipuhtus jätab kõheduse sisse. Aga lugu on alguse saanud algusest.

Kesknädal

Vastu sügist lähevad suvemaitsed eriti hinda.

Eelmisel sügisel külvasin õuna- ja vahtraseemneid. Vahtraseemnete korjamise õhtu oli viimane vestlus sõbraga, ootas mind taskulamp käes välisuksel, oli särgiväel, vihma sadas, ütlesin:"Külmetad veel." Toas rääkis kummalisest palavikust, malmahi küdes. Sellised need sõbra valgustatud vahtrad on, on kolme moodi: emapuu moodi suhkruvahtra lehe moodi, üks on kräsulisem ja üks on harilik, võis ka hariliku lehekujuga puult seemet olla.

Roosa liimik. Väike metsatiir õhtu eel.

Tasapisi toimetan, kuigi tuleks vist kiiremini toimetada

Seemnepakil on kõrguseks märgitud 50 cm, aga põllul saavutati 100 cm, on ka hulk 110 cm ümber olijaid.

Kurkide hoidistamise loen eilsega lõpetatuks; viies sats.

Ennelõunal käisin metsas, et käin pooleks tunniks ära, läks tund. Lootsin kollaseid pilvikuid lõunasöögiks, aga neid polnud, üks ülekasvanu oli. See-eest leidsin kummalisest kohast portsu haavapuravikke; minu radadel pole neid varem kasvanud, ikka on olnud pomerantspuravikud, kasepuravikud, valged puravikud, kirjud puravikud, mustjad puravikud, sapipuravikud, harilikud ja männi-kivipuravikud. Täna sain viis puravikuliiki ja ühe tatiku võtsin ka kaasa. Mulle on vähesest küll.