Reede, 29. jaanuar 2021

Kapimajandus

Koristasin kappi: aeg-ajalt on tarvis silte vaadata,

seemned on olemas, kuigi alles äsja mõtlesin sel aastal rohkemalt aedube võrrelda, hetkel on köögis mõned idanemiskatsed, et kas, 

hea meel on, et üks kasti põhi tühjaks sai... kolm aastat tagasi kingiti posu aegunud seemneid, et ehk on uurimist väärt, aga ei midagi märkimisväärt. Sel aastal kingiti kolm lilleseeme pakki kauba peale, küsisin sorti, seemned olid aegunud, aitäh... vast midagi ikka tärkab.


Kolmapäev, 27. jaanuar 2021

Päevi hulkudes

Viljandi, raudteejaamast bussijaamani...
Ugala teater.

Püha Pauluse kirik.

Eesti avalikud kõige sobimatumad monumendid-skulptuurid on - pingerida emotsionaalne: "Suudlevad tudengid" (kuju anakrooniline, veevärk pidevalt rikkis, vee hääl närviline; mina eelistaks ajatut tarkuse sümbolismi); Vabadussõja võidusammas (minu maitsele oleks vastanud miskit Kaaba sarnast). Ja ärge rääkige kunstike vihma kätte jätmisest.


Järgmise päeva olin sõpradega metsas...
Rentisime Soontaga metsamaja.

RMK matkarajad mõjuvad üldise taustal maskeraadlikult.

Õhtu ja Väike-Emajõgi.

Ülejärgmine ennelõuna Tartus...


 

Laupäev, 16. jaanuar 2021

Hommik; -13 pealt langes sujuvalt öö eelseks -20 ja koma peale.


Pühapäev, 3. jaanuar 2021

Eile. Üleeile vaatasin uue aasta tervituseks tulevärki, heldus käis peal, et soovitakse head ja loodetakse head. Lootsin, et uuest aastast suudan varem magama jääda, aga ei, peale 2,5 tunnist voodis vähklemist asusin raamaturiiulit korrastama. Arvasin, et saan vaksa jagu ruumi juurde ja toa keskelt laualt ühe raamatuvirna vähemaks. Aga ei raatsinud vähest jaapani kirjandust ja vähest Kõivu ja vähest Vahingut pööningukirjanduse hulka paigutada, täna "Endspieli" panin. Aga esimesel panin vaid ühe filosoofiaraamatu. Esimese hommikul võtsin ka Flaubertist sõõmu ja jäin mõju alla. Nii olen mõne päeva kõlksutanud mõtet auahnusest... . Miskipärast meenus poolunes üks 15 aasta tagune juhtum, mida rohmakal moel ka täna A-le jutustasin. Töötasin alla miinimum tunnitasu eest ühes asutuses, maksti ümbrikus. Töö konti ei murdnud. Töö käis küllalt juhuslike vahetuste kaupa. Kutsusin ka tööta sõbra sinna. Aga ma ei jätnud ühegi kolleegi nime meelde ja ei mõelnud ka tööl toimuva meelde jätmise peale, sõbra nime muidugi teadsin. Aga ühel esmaspäeval, pärast meeldivat ja meeldejäävat nädalavahetuse retke olin olukorras, kus pidin selgitama enda töö vahetuse üle andmist. Ja mulle ei meenunud mitte midagi (vajalikku), välja tuli, et ma ei tea kellegi nime, ka bossi oma, seda peeti muidugi arrogantsuseks. No kuidas saab nii olla, et midagi ei mäleta! Aga saab... kui puudub ambitsioonikus. Ka sõber kannatas minu mälu valiklikkuse tõttu. Alles jupp aega hiljem tuli asja nüanss meelde, aga siis polnud sellest enam tolku.

Eile oli aias mulle meeldiv talveilm, aga lagedal puhus põhjakaare tuul jahedalt hõlmade vahele, kuigi oli +1.

Täna oli kraad jahedam, aga igati mõnus. Tegin väikse jalutuskäigu ühe metsatukani ja põldudel.

Hunt.