teisipäev, 23. juuni 2020

Keskpäev

See habenelk on minu miinimumi nimekirjas. Ma pole vist ühtegi teist lille nii kaua vahtinud.




neljapäev, 18. juuni 2020

kolmapäev, 17. juuni 2020

Följeton: Riigipuugid (täpsustatud)

Käisin hiljuti Rannu-Jõesuul jalutamas ja ühe vanajõe kõrgemalt kaldalt leidsin kohvri. Kuivas kulus vedelesid ka venekeelse tekstiga viinapudel ja hulk pandimärketa õllepurke, milledesse suitsukonid topitud. Kohvris oli üks mapp ja neli leivaviilu kilekotis ja pilve pildiga T-särk. Leib oli veel värske - sellist kahvatut värvi haput vesist vormileiba Eestis ei müüda. Kohver lõhnas tugevalt hapu leiva järgi. Mapi vahele oli kogutud materjali Keskkonnaagentuuri kohta. Materjal oli kolmes keeles - netitõmmised inglis- ja eestikeelsed, kommentaarid kolmandas keeles. Kommentaarid tõlkisin ise, esitan tõlke punase värviga.

Aimé de Aleron (vasakul) koos keskkonnaministriga. De Aleronile meeldib piltidele jääda; tavaliselt asetseb tikksirgelt teiste juures väikse vahemaaga, on ise lahkesti pildile astunud. Lakei.
Keskkonnaagentuuri direktor Aimé de Aleron: "Kõik on omavahel seotud, kõik on üks ökosüsteem: see, kui Eestis on elu lill, ei tähenda, et kusagil maailma otsas ei võiks olla kannatusi ja eluks sobimatuid tingimusi, ja sellest tuleb olla teadlik. Tasakaalu loomine peaks olema nii igaühe kui ka meie kõigi ühine pealisülesanne. Need, kes praegu otsustavad, peavad teadma, miks, mille põhjal ja mida nad otsustavad. Ja et see otsus mõjutab meie keskkonda väga kaua."
Kõned on üldsõnalised: "Maailma rahvastik kasvab", "Kliima muutub." "Eriline aeg."
Peamine mure on mainekujundus - õige info edastamine:
Ootame oma meeskonnaga liituma kogenud KOMMUNIKATSIOONIJUHTI, kes arendaks Keskkonnaagentuuri kommunikatsiooni-, mainekujunduse- ja turundustegevusi.


-

Siin toon ära näite Keskkonnaagentuuri kahepalgelisest stiilist:

Kiri Keskkonnaagentuuri Facebook'i seinal:
Eestimaa Looduse Fond avaldas täna õhtupoolikul oma Facebook'i lehel postituse, milles väitis, et Keskkonnaagentuur on erinevaid algandmeid "huvitavalt" muutnud ja "võlgneb avalikkusele selgituse."

Tõsi on see, et Keskkonnaagentuur kogub erinevaid keskkonnaandmeid. Andmete kogumiseks ja mõõtmisteks on olemas konkreetsed metoodikad, mille taga omakorda on teadus. Seda ei tehta suvaliselt ja kindlasti ei tegele Keskkonnaagentuur nende andmete "huvitavalt" muutmisega.

Andmed on andmed, arvutused on arvutused ja tuleb eristada andmeid ja nende põhjal tehtud järeldusi. ELF postituses on nende eristamine natuke valesti läinud.

Mis puudutab arvutusi ja andmeid, siis me selgitame küsijatele nii andmeid kui nende kogumise metoodikaid väga hea meelega ja vajadusel ka põhjalikult, sest pealiskaudsusega kaugele ei sõida.

Esmajoones peakski meie käest keskkonnaandmeid ja nende kohta selgitusi küsima. Kui üks telefonikõne selgust ei toonud, siis tuleb küsida veel, mitte väheseks jäänud arusaamise pinnalt hakata looma konstruktsioone. On näotu postitada reede õhtul "ilmselt" stiilis väiteid ja väita, et keskkonnaagentuur võlgneb avalikkusele selgituse...

Et kiirkorras reageerida, sotsiaalmeediasse kohases formaadis, siis rõhutame üle, et andmeid ei ole keegi meelevaldselt, "huvitavalt" või kellelegi sobivamas suunas muutnud.

Mis konkreetset ELFi postituses käsitletud raiemahtude teemat puudutab, siis prognoose ja arvutusi tehakse erinevate stsenaariumite jaoks ja on erinevad mudelid. Kusjuures informatsioon nende erinevate stsenaariumite kohta on keskkonnaministeeriumi kodulehel avalik.

Ka meetodeid on erinevaid, kuid seepärast peabki küsima alati seda, mis on mingi arvutuse või töö eesmärk, st mis valguses keegi mingis uurimistöös hinnanguid annab. Aga see, milline on lõpuks näiteks optimaalne raiemaht, see on valikute küsimus ja seda ei otsusta keskkonnaagentuur.

Et lühidalt ja natuke konkreetsemalt vastata kirjutises viidatud uurimistööde kohta, siis tegemist on kahe erineva tööga, millel olid erinevad eesmärgid. Ühte tehti kitsalt kliimamuutustega kohanemise arengukava raames ja teist metsanduse arengukava arengustsenaariumite mõjude hindamiseks - seda neljas erinevas valdkonnas ja 9 erineva eesmärgi/tegevuse mõju hindamiseks.

Cambridge’i ülikoolilt telliti raport mitte metsanduse arengukava, vaid kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendamise raames. Ja raporti peamine eesmärk oli anda ülevaade kliimamuutuste ja metsade seosest ning ka Eestile neid seoseid projitseerida. See tähendab, et raiemahtu analüüsiti eeskätt sellest vaatest, mis puudutab süsiniku optimaalset sidumist ja talletamist. Töö järeldustes on arvutuslikel stsenaariumitel väga suur roll ning selles kasutati kõige viimast teadmist, mida on kasutatud ka LULUCFi arvestuskava juures (viimane versioon valmis aastavahetuse paiku).

SEI Tallinnalt oli tellitud hoopis teine töö, mis puudutas metsanduse uue arengkava arengustsenaariumite mõjude hindamist ning seda erinevatest vaadetest - kusjuures Keskkonnaministeeriumile esitatud töö ei vastanud lähteülesandele. Metsanduse arengukava arengustsenaariumid puudutasid ka raiemahtu ja süsiniku sidumist, kuid selles oli palju rohkem erinevaid eesmärke/tegevusi, mille mõju tuli hinnata.

SEI Tallinna töö valmimise ajal oli Keskkonnaagentuuril võimalik anda kasutada vaid varasemad raiestsenaariumid - kuid see ei olnud ka selle töö peamine osa. Lisaks kasutati selles töös ekspertide hinnangul põhinevat meetodit, mitte arvutuslikku meetodit. Muuseas ei olnud töö ülesanne välja tuua ka soovituslikku raiemahtu.

Võimalikult täpsete tulemuste saavutamiseks vaatab Keskkonnaagentuur oma metoodikaid pidevalt üle ning täiendab uute teadmiste valguses, kuid süüdistada agentuuri (alg)andmetega manipuleerimises on üsna näotu.

Lühidalt - kui miski jääb arusaamatuks, siis palun kirjutage Keskkonnaagentuurile, küsige ja me selgitame.

Ilusat nädalavahetust ja meeleolukat Vabariigi aastapäeva!

ELF vastas:
Hea Keskkonnaagentuur! Tõepoolest on reede õhtu juba käes ja aeg aruteluks hiline. Me ei süüdistanud teid andmetega manipuleerimises ega "huvitavamaks" muutmises. Blogipostituse mõte oli selgitada avalikkusele, millistest lähteandmete muutumisest tulenevalt on nendes kahes raportis saadud raiemahu arvud sedavõrd erinevad. Ja teil palusime ka avalikkusele selgitada selle taga olevat metoodika erinevust.

18.3.20 vastas Keskkonnaagentuur ELF-i kolmele küsimusele kirjaga, aga avalikus vormis seda teha ei soovinud, mis on vastuolus roheliseks joonitud tekstiga, selline käitumine näitab Keskkonnaagentuuri kahepalgelisust ehk vassimist. Aga siin nende kiri on - esitatud küsimustele vastuseid ei anta, retsensioon kollasega joonitud kirjas:

18.03.2020 nr 8-16/20/456-2 

Küsimused erinevates töödes kasutatud prognoositabelite kohta

Esitasite kolm küsimust seoses puidutagavara prognoosides kasutatavate erinevate metoodikate kohta. Vastame neile.
1. Millise metoodikaerinevuste tõttu erinevad olulisel määral puidutagavara muutuse prognoosid erinevate raiestsenaariumite korral Keskkonnaagentuuri ettekandes ja töödes, mida on esitletud arengukava huvirühmade ja juhtkogu koosolekutel ning kasutatud erinevates töödes järelduste tegemiseks?
2. Millised kaalutlused on olnud määravad selles, et üht metoodikat on otsustatud eelistada?
3. Kas nende kaalutluste argumentide kohta on ka retsenseeritud tööde viiteid, millega on võimalik tutvuda? 

1. Tuleviku metsa puidutagavara prognoosimisel kasutati varem nn. „hektaritagavarade meetodit“. Selleks arvutati SMI (statistilise metsainventuuri) andmetel puistute 10 aastaste vanuseklasside hektaritagavarad enamuspuuliikide ja boniteediklasside lõikes. Metsa tagavara leidmiseks korrutati vanuseklassi hektaritagavara läbi vanuseklassi pindalaga ning tulemused summeeriti. Tagavara hindamisel tulevikus kasvatati metsa vanust (näiteks saab mets 10 aastaga 10 aastat vanemaks, raiutud metsa vanus „kukub“ nulli), kuid vanuseklasside hektaritagavarad jäid muutumatuks, seda ka pikemaajaliste prognooside korral. Reaalsuses on aga metsa kasv pidevalt paranenud, põhjuseks klimaatilised tegurid (temperatuur, CO2), metsakuivendus kuid ka metsa majandamise võtted. Seetõttu suurenevad ka metsa hektaritagavarad, sama vana mets on suurema tagavaraga kui minevikus ja tulevikumets on suurema tagavaraga kui praegu. Seega võib eeldada, et meetod hindab tulevikumetsa tagavara tegelikust väiksemaks. Kindlamalt saab seda väita lühiajalisemate prognooside (kuni 30 aastat) korral. Kas metsa kasvu kiirenemine jätkub ka kaugemas tulevikus, on praegu sisuliselt võimatu prognoosida, näiteks pole teada tuleviku kliimamuutuste mõjud.
Teist meetodit võib nimetada „tagavara muudu meetodiks“. Varem seda meetodit kasutada ei saanud, sest puudusid usaldatavad andmed metsa juurdekasvu kohta. Viimaseid on saadaval alates aastast 2015, peale SMI metoodika uuendamist. Selle meetodi korral kasutatakse hektaritagavara asemel metsa tagavara muutu (juurdekasv miinus looduslik suremus), seda enamus-puuliikide ja boniteediklasside lõikes. Kõigi metsade tagavara muut leitakse, kui vanuseklasside tagavara muut korrutatakse läbi vanuseklaaside pindalaga ning tulemused summeeritakse. Lisaks looduslikele teguritele (juurdekasv ja suremus) avaldab metsa tagavarale väga olulist mõju raie. Metsa tagavara prognoosimisel liideti eelmise perioodi tagavarale järgmise perioodi (10 aastat) tagavara muut ja lahutati selle perioodi ennustatav raiemaht. Kui raiemaht ületab tagavara muudu, siis metsa tagavara väheneb, vastupidisel juhul suureneb. Sellegi metoodika puuduseks on asjaolu, et prognoosime metsa tulevikutagavara tänapäeva näitajatega. Arvutustes kasutatavad tagavara muudu numbrid on samad olenemata sellest, kui pikk on prognoos. Tegelikkuses on mets pidevas muutuses ja muutuvad ka seda iseloomustavad näitajaid. Selle metoodika täpsust ja tulemuse „suunda“ on keeruline analüüsida, sest kasutatavaid muutujaid on mitu. Vanuseklasside jaotus on mõlemal metoodikal sama, kuid esimeses metoodikas kasutatakse arvutustes nendele lisaks ainult hektaritagavarasid, siis teises meetodis juurdekasvu, suremust ja raiemahtu, viimast veel erinevate raieliikide viisi. 

Küsimus on: Millise metoodikaerinevuste tõttu erinevad olulisel määral puidutagavara muutuse prognoosid erinevate raiestsenaariumite korral Keskkonnaagentuuri ettekandes ja töödes, mida on esitletud arengukava huvirühmade ja juhtkogu koosolekutel ning kasutatud erinevates töödes järelduste tegemiseks?

Vastus ei sisalda midagi küsitud erinevuste põhjuste kohta - puidutagavara muutuse prognoosimisel erinevate raiestsenaariumite korral. Räägitakse ainult tagavara hindamise kahest erinevast metoodikast (Mis põhimõtteliselt peaks andma tagavara osas enamvähem sama tulemuse, selle toob vastaja ka all pool välja.), mis küsimuse mõte ju ei ole. Erinevuste põhjuseid see vastus välja ei too.

2. Võimalikult täpsete tulemuste saavutamiseks vaatab Keskkonnaagentuur oma metoodikaid pidevalt üle ning täiendab uute teadmiste valguses. Enne aastat 2015 ei olnudki võimalik teist metoodikat kasutada, sest osa arvutustes vajalikke andmeid (juurdekasv, suremus) ei olnud vajalikul tasemel kasutatavad. Seetõttu on varasemad analoogilised arvutused tehtud esimese metoodikaga. 

3. Kõik metsa pikaajalised prognoosid põhinevad eelnimetatud sisenditele (nii Eestis kui rahvusvaheliselt). Metsa kasvu seaduspärasustest tulenevalt võib kasutada mõlemat meetodit. Meetodeid vastandada ei tohiks, ideaalsete andmete puhul langevad mõlema meetodi tulemused kokku. Andmete paranemisel saab aina rohkem hakata kasutama tagavara muudu meetodit. Paranemine toimub eelkõige metsatüüpide siseselt, kogu Eesti kohta on metoodika kasutatav ka praegu. Seega küsimus retsenseeritud metoodikast ei ole päris õige, olenemata sellest, millist metoodikat kasutades on olulisem õigete sisendite saamine ja õige kasutus.

Tuleb aga arvestada, et kõikide selliste prognooside puhul on tegemist üldistustega, mis on ka suure võimaliku veaga. Erinevus tulemustes võib lisaks metoodikale tulla kasutatavate algandmete täpsusest, stsenaariumide vastavusest tegelikkusele kui ka prognoositava ajaperioodi pikkusest. Vead ajas kumuleeruvad. Seetõttu tuleb pikaajalisi prognoose (enam kui 30 aastat) vaadata kui võimalikke tulevikunägemusi, mitte reaalseid stsenaariume.

Küsimus on: Kas nende kaalutluste argumentide kohta on ka retsenseeritud tööde viiteid, millega on võimalik tutvuda?

Vastaja ei saa aru, et küsija soovib viiteid kasutatud argumentide päritolu kohta, et nende kvaliteedi kohta kinnitust saada. Vastaja räägib aga õigete sisendite ja metoodika õigest kasutamisest, hindamata seejuures “retsenseeritud metoodikat” ja ei vasta seega jällegi küsimusele.

Retsenseerimata metoodikaid ei tohiks sõltumatu organisatsioon kasutada. Kastatud metoodikad peavad olema läbinud kriitilise analüüsi ehk põhjendatud hinnangu. Nõnda samuti ettekanded, ülevaated ja arengukavad.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimé de Aleron
direktor

Jean Pierre
677 1302

jean.pierre@envir.ee



Sama teema!


Riigikogu ülekanne 20.02.2020

Teema: “Mets muutuva kliima tingimustes”.

Seal esines Keskkonnaagentuuri Metsaosakonna juhataja Tyson Dax ettekandega: “Mets täna, homme ja ülehomme”.
Riigikogu liige Marie Artiste küsis: “Kas meil siis Eestis ei ole ikkagi piisavalt adekvaatset analüüsi, uuringuid, et me saaksime tugineda oma analüüsidele, ja et me peame võtma kindlasti kusagilt mujalt neid analüüse või milles see küsimus siin on. Ja teine küsimus, miks te kasutate observatooriumi kaarte, mitte Maaameti kaarte?”

Tyson Dax vastas: “Kõigepealt, ma ei oska öelda, miks kasutatakse vahel teisi analüüse, küll see Stockholmi instituudi analüüsid on ka suures osas Eestis tehtud, mis on Tallinna poolt siis, jah, mida kasutatakse, aga eks neid andmeid analüüsida võivadki kõik kes sellega toime tulevad. Tulemused on siis, on siis, võivad olla erinevad, eks siis neid erinevaid analüüse kasutatakse selle järgi, kuidas vaja on. Meie ei saa sundida oma inventuure ja analüüse kasutama kedagi, kui keegi tahab ise analüüsida – andmed on kättesaadaval, siis ei saa keelata analüüsimast.
Miks me kasutame Tartu Observatooriumi kaarti? Ma jään selle vastuse praegu isegi võlgu. Juu… Ma ei teagi, mis see ajalooline põhjus on, aga millegi pärast on ta nii läinud ja on ta usaldusväärne olnud, ei ole nähtud põhjust seda muuta. Ma ei oska peast öelda, miks see nii on jäänud.

Vastuses Tyson Dax tunnistab selgelt, et tulemused sünnivad: kuidas kellegile vajalik on… Mõistmata, et tulemused peavad tuginema sõltumatust akadeemilis-teoreetilisest metoodikast, mis viib erinevad huvigrupid ühele tulemusele, sest lähteandmed on ju samad. Suvalistel hinnangutel ei tohiks olla kohta.

Metoodika peaks ettekandjale, eriala-valdkonna juht, olema tuttav. Kuidas metoodikat tundmata saab väita, et andmed on usaldusväärsed, kui ei suudeta selgitada, miks kasutatakse vastavat metoodikat (kaarti või teisi analüüse)?

Veel!
2019. aasta esimesel kuul saadeti keskkonnaministrile Riigikontrolli poolt märgukiri „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise kohta, mille 4 punkt näeb välja selline:
MAK 2030 koostamisel peavad avalikkuse tõhusaks kaasamiseks kõik metsandust puudutavad andmed olema võimalikult läbipaistvad ja avalikkusele kättesaadavad. Selleks tuleb metsandusstatistikas ja statistilises metsainventeerimises (SMI) tehtavaid metoodilisi muudatusi kirjeldada senisest põhjalikumalt.

Kuigi SMI metoodikat muudeti 2015. aastal, ei olnud kuni 2018. aasta sügiseni SMI välitööde ega SMI arvutusmetoodilist juhendit Keskkonnaagentuuris ametlikult kinnitatud. Mõlemad juhendid kinnitas peadirektor oma käskkirjaga alles 25.10.2018. Seega korraldasid nii Keskkonnaagentuur kui ka tema eelkäija Keskkonnateabe Keskus statistilist metsainventeerimist ilma ametlikult kinnitatud metoodikata.

Samas suurenes 2015. aastal muudetud metoodika tulemusena Eesti metsade jooksev juurdekasv hinnanguliselt 23%. See muutus on oluliselt suurem, kui tavapärane metoodikast tulenev statistiline viga. Keskkonnainfo kogumise metoodika muutmisega kaasneb ka risk, et varasemad andmed muutuvad uue metoodikaga saadud andmetega raskesti võrreldavaks ning vähem analüüsitavaks. Seni on avaldatud vaid uue metoodika lihtsustatud kirjeldus, mis ei võimalda hinnata tehtud muudatuste sisulist põhjendatust. Seepärast on nii oluliste muudatuste usaldusväärsuse ning läbipaistvuse tagamiseks vaja vana ja uue metoodika erinevused dokumenteerida ning uut metoodikat põhjendada näiteks teadusartiklis, mida oleks võimalik oponeerida. Seda ei ole praeguseni veel tehtud.

Kogu suhtlusest saab selgelt välja lugeda, et seda pole ka poolteist aastat hiljem tehtud.

Millised on Keskkonnaagentuuri analüüside tõsiseltvõetavuste alused???


- - - - - - - - -

2019 aasta lõpus tunnustasime kolleege, kelle panus asutuse arengusse oli märkimisväärne. Aasta Süveneja ja Aasta Juhi tiitli pälvis ülekaalukalt Stéphane Serge - palun saage temaga lähemalt tuttavaks!
See pole juhus, et auhinna annab üle hüdroloogiaosakonna juhataja Jeanne Montagne-Rocheuse (kuidagi peab ju silma paistma). Keskkonnaagentuuris toimub usin nihestunud mainekujundus.
Nimi: Stéphane Serge
Amet: Asedirektor - tema juhtida on Keskkonnaseisundi üksus, millesse kuuluvad Hüdroloogiaosakond, Andmehaldusosakond, Metsaosakond, Keskkonnaanalüüsi osakond ja Eluslooduse osakond. 
Tööstaaž: 3,5 aastat

Millega tööl tegeled?
Asedirektori rollis olles pean enda põhiliseks tööks suhtlemist, läbirääkimiste pidamist ja arutelusid erinevate osapooltega, sihtide seadmist ning nende täitmise jälgimist, vajadusel tuleb ka otsustada "vajadusel tuleb ka otsustada". Kõike eelnevat teen ma koostöös meeldiva kollektiiviga, arvestades meie maja ühiselt kokkulepitud rakendussuundade strateegiat.
Seda esimest vastust ei maksa tõsiselt võtta, sest mulle tedaolevate andmete järgi pole kuuldud ega nähtud, et ta oleks rohkematele, kui neile kolmele küsimusele vastanud. Tegu on propagandaga. Ükskord keeldus ta töötaja küsimustele vastamast ettekäändega, et viimane võib vestlust salvestada, muidu lihtsalt ignoreerib (ehk muudkui tegeleb "süvenemisega", taoline süvenemine on levinud huumorišketsides üle maailma).

Mis köidab töös ja väljaspool tööd?
Agentuuris töötades köidavad mind mitmed teemad, kuid kõige olulisemaks pean vast seda, et siin on koostööle püüdlevad inimesed, kes mõtlevad ühes suunas ja kannavad neid väärtusi (hoolimine looduskeskkonnast, avatus, vajaduspõhisus, areng, usaldusväärsus, vastutus jne), mis minule endalegi olulised. Oluline on mõista, et meie põhitegevus loob eeldused tasakaalustatud otsuste vastuvõtmiseks nii poliitikas, ettevõtluses kui ka igapäevaelus. Arvan, et meie tegevusel on oluline mõju ning hea tunne on teha tööd, millel on mõju.
Kui ma 2016. aasta suvel tööle tulin, sain aru, et see on võimaluste asutus. Võimaluste all peal silmas meie poolt kogutavaid keskkonnaandmeid ja erinevate valdkondade kompetentsi (operatiivse töö kogemust, analüüsi, seire tegemise kompetentsi, mudeldamist jne), mis meie asutuses on. Siin töötades olen näinud seda, kuidas neid võimalusi kasutame, kuid usun, et saame veelgi rohkem teha. Aastal 2020 olen endiselt energiat ja teotahet täis ning veendumusel, et töötan võimaluste asutuses. Võimalus teha head Eesti keskkonnale ja kodanikele. See kõik mind töös köidabki.

Väljaspool tööd veedan enamasti aega pere seltsis. Vahetavahel külastan ka enda vanemate talu Viljandimaal ning teen tiiru Soomaa kandis. Suvel satun kindlasti kalale. Kui enamikele meestele meeldib kalal koos sõpradega käia, siis mina eelistan üksi kalastamist. See on minu aeg. Eriti lahedad on varahommikused kalalkäigud Navesti jõe kaldal.

Sinu viimane keskkonnateadlik valik või tegu?

Lubasin uuel aastal vähem toitu tarbida. Peaks olema hea valik tervisele ja keskkonnale. Üldiselt aga arvan, et olen keskkonnateadlik kodanik. Tarbin mõistlikult ja mõtlen igat asja soetades, kas seda on ikka kindlasti vaja või saab teistmoodi ka hakkama.


Tänasel vihmasel kolmapäeval tutvustame Sulle Jeanned, kes juhib meie hüdroloogiaosakonda.

Nimi: Jeanne Montagne-Rocheuse
Amet: hüdroloogiaosakonna juhataja
Tööstaaž: 2 aastat ja 2 kuud

Millega tööl tegeled?
Igapäevaselt pean tagama, et mu inimestel oleksid head töötingimused ja motivatsioon ehk juhin osakonda. Hüdroloogiaosakonna töötajad teevad seiret jõgedel ja järvedel – mõõdavad veetaset ja vooluhulka, kirjeldavad veekogu seisundit ja rannikumere jaamades mõõdavad veetaset. Saadud andmete põhjal arvutatakse jõgedest äravool, koostatakse hüdroloogilist prognoosi ja mereveetaseme hoiatusi. Me teame, kui palju on jões vett või millal tuleb üleujutus. Need andmed on vajalikud nii ehitusinseneridele kui veespordi harrastajatele, äravoolu alusel arvutatakse reostuskoormus Läänemerre, meie andmed liiguvad rahvusvahelistesse andmebaasidesse.

Mis köidab töös ja väljaspool tööd?
Vesi! Vesi oma olemuses, unikaalsuses, lihtsuses ja keerukuses. Ainus aine universumis, mis külmudes paisub. Mu töö on vaheldusrikas ning kliimamuutuste, tehnoloogia arengu ja üha suureneva infovoo kontekstis kahtlemata väljakutsete rohke ja ühiskonnale oluline. Ja minu inimesed! Nad on tublid, inspireerivad ja suurepärased kolleegid, kes tihti peavad töötama täpselt nii varieeruvates tingimustes nagu on Eestimaa ilm. Ka vabal ajal kutsub mind vesi – üheks mu hobiks on aerutamine. Hetkel valmistun Võhandu maratoniks. Ja pärast vormistan elamused blogiks.

Sinu viimane keskkonnateadlik valik või tegu?

Prügi sorteerin, tarbetuid oste ja pakendit väldin kus võimalik, püüan toimida ratsionaalselt. Olen üle 10 aasta olnud ka keskkonnaalaste õppeainete lektor erievates kõrg- ja kutsekoolides – kõigis oma loengutes kutsun (üli)õpilasi üles toimima keskkonnahoidlikult. Viimane tegu? Arvutasin välja, et 100 leheküljeline dokument tasub välja printida siis, kui sellega töötada vähemalt 17 tundi – see on siis paberist tingitud CO2 heide versus sülearvuti energiatarbest tulev CO2 heide, väga lihtsustatult.





Keskkonnaagentuuri "teaduspõhisust" kokkuvõttev kompott...


"Eesti Päevalehes" (11.03.2020) ilmus ootamatult ja oodatult intervjuu - "Keskkonnaagentuuri direktor: sinu särginööp võib mõjutada Indoneesia prügiprobleemi." Selle juhtkirjas seisab: kohati paanilisi mõõtmeid võttev keskkonnakaitse on nagu kahe teraga mõõk: emotsioonidel põhinev agarus võib valusalt kätte maksta. Vaja on teadus- ja tõenduspõhist lähenemist ning oskust muutuvas ajas õiget infot inimestele mõistetavalt edastada, ütleb keskkonnaagentuuri direktor Aimé de Aleron.
Ja intervjuu lõpu poolel räägib Aimé de Aleron ootamatult ja oodatult, et kui sõbralik on õhkkond Keskkonnaagentuuris. Sõpruse seos prügi- ja kliimateemaga jääb küll väga ähmaseks - aga küllap oli mainekujunduseks tarvis ka seda rõhutada. Asutuse sotsiaalmeediaga tutvudes, võib järgmise sammuna eeldada Aimé de Aleroni  eestvõttel "päikeseringi" tegemist.

Paari nädala pärast (24.03.2020) toimus meteopäeva veebikonverents "Kliima ja vesi", kus pärast üht ettekannet esitatati ettekandjale, Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jeanne Montagne-Rocheusele mõned küsimused. Siin kajastan ruumi kokkuhoiu pärast vaid üht küsimust, teisi saab veebist lisaks vaadata-kuulata, taseme poolest vastused ei erine.
Küsimus: "Kuidas võib mõjutada merevee taseme tõus meie hüdroloogilist režiimi sisemaal? Meie oleme võrdlemisi "lame maa"."
Jeanne Montagne-Rocheuse vastab: "Merevee taseme tõus... sisemaal... mm, jah, kui ma praegu mõtlen Amazonase peale... kus need loodetest tingitud setted kanduvad kuskil 1600 km sisemaale, siis meil ilmselt sellist olukorda ei teki ja Emajõgi tõenäoliselt tagurpidi, mis tagurpidi, sama pidi nagu ta jääajajärgselt voolas voolama ei hakka, aga kuskil rannikualadel madalamates deltades, mine sa tea."

Enam "teaduslikumaks" Keskkonnaagentuur ilmselt ei muutu, aga mine sa tea... mida aeg toob... kui see nii jätkub. Tõelise sõpruse vili. Ja Keskkonnaministeerium ehk riik maksab sellistele tühja jutu ajajatele ja ebakompetentsetele palka! Veider nähtus. Kas tegu on riigile kasulike idiootide või küüniliste puukidega? Mõlemat.

Igaks juhuks lisan: võrrelda on mõtet võrreldavaid, Eesti mandriosa pikim läbimõõt on u. 290 km; loodete mõjust meie rannikule pole kuulda olnud; Emajõe voolusuuna muutumise põhjus ja asukoht peaks selge olema põhikooli geograafia tunnist; kus veel need meie rannikualade madalamad deltad on ja ka kõrgemad deltad... pole olnud juhust kohata.


Meil külas öeldi: "Pillab lolli." Või siis: "Loll kut lammas." Või siis: "Kes loll sündind, see ka loll sureb." Või siis: "Lollakale äi maksa midad rääkida, ta p soa aru."

Lisan veel ühe rahvatarkuse: "Sõpradest tuntakse sind ennast."


Ka mulle meeldib näiteid elust enesest tuua (11.03.2020).



Üldhinnang: gestion non-intelligent.


Kuna tuli küsimusi, et kas tegelaste tekst pole mitte minu väljamõeldis, siis kontrollisin üle, kõik on tõsi: Riigikogu stenogramm ja muu meedia kinnitavad sõna-sõnalt. Ainult tegelikkuses esinevate inimeste nimed on eestlaste jaoks veidral viisil kirja pandud.


teisipäev, 16. juuni 2020

Tegin eile väikse rattatiiru

Pilistvere kirik.

Suvi algab.

Ühel vanal talupõllul. Siin ajasin ühe noore põdra liikvele, meie vahe oli alla kümne meetri; läks maad trummeldades müta müta, tema poolkülili olekust ja pööravast kursist võisin järeldada, et äratasin looma. Suur loom.

Sume päev ja õhtu olid.


pühapäev, 14. juuni 2020

Teeäär

Piimjuur.
Jalutasin keskpäeval ühe jõe algusesse, mis kraaviks kaevatud, teeääred olid kollased, aga tulemas on palderjan, madarad, ohakad, lutsernid, kellukad jne. Tagasiteel oli natuke paha pügatud muru vaadata.

Aas-seahernes.


Ümaralehine uibuleht.


neljapäev, 11. juuni 2020

Kui... . Ja lillepeenra püsikute nimekiri

Kui oma ainsat lillepeenart tegema hakkasin, siis arvestasin taimede paljundamise ja suhteliselt suurte laikudega. Kümme aastat on nüüd möödas ja mõtlen niigi väikse peenra väiksemaks tegemise peale - 61 rutmeetrilt 32-le: 10-aastane roniroos jääb köögiviljamaa nurka, sest teda juba ümber ei istuta, pojeng tuleb ümber tõsta, ja nipet-näpet, tegelikult enamik taimi tuleb ümber paigutada, nartsissid vajavad värskendamist ehk uut kohta.

Lillepeenra püsikute nimekiri:

krookus, kollane,
kobarhüatsint 'Alba',
ida-hüatsint,
kollane nartsiss,
üritan taastada ühe vanaema aegse kollase nartsissi,
võrratu nartsiss,
poeedinartsiss, kolm erinevat varianti,
tulbid, kolm sorti,
kirju püvilill,
harilik püvilill,
liilia 'Pink Champagne',
tiigerliilia,
kaar-linnupiim,
hajastani linnupiim,
murulauk, võibolla asendan madalama variandiga, või toon madalama lisaks,
priimula,
iirised, jätsin ühe madala, aga plaanin kõrgete sortidega veel katsetada,
tiarell 'Pink Bouquet',
mitmeõieline kuutõverohi,
varajane pojeng, kaks punaseõielist varianti,
hübriidpojeng 'Starlight',
harilik kurekell, valge,
hosta, neljas variant, seemik,
must piparmünt,
aed-leeklill 'Laura', neljanda sordi katsetus, ehk hakkab meeldima.


Köömen.

Muru on põnev koht.

Lõhnav kuslapuu. Aed, hea kaaslane, kujundab end ka ise.

Ikka jään oma väljavalitutele kindlaks; paar aastat tagasi katsetasin posu hernesorte, aga kasvatan ikka juba üle 20 aasta tagasi ema kasvatatud hernestest tehtud selektsiooni.


neljapäev, 4. juuni 2020

kolmapäev, 3. juuni 2020

Täna aias


2013. aastal tegin punaselehiste õunapuude seemnekülvi - ainuke oma aeda jäänud valik, õitsenud ta veel pole; viimased teised kasvavad ühes teises aias, üks, kes sinna see aasta läks, õitseb kolmandat aastat, saadeti pilt:


teisipäev, 2. juuni 2020

Käisin üht õunapuud vaatamas

Teel kohtasin väledat konna.

Mind huvitab geoloogia.


Minu lemmikaed on kõvasti räsida saanud; see on juhtunud aia kõrval asunud metsade maha võtmise järel, kuigi need langid pole kuigi suured.

-

Vaatasin õunapuu lähedalt üle. Olen maanteelt teda silmanud veerand sajandit, pole vaimustusse sattunud, sest mind huvitavad punakamate õitega variandid. Aga Järvselga oli A. V. toonud sealt poogendi, ja see õitses potis väikste nunnude õitega, kliendid küsisid tema järele. Vaatasin minagi potis olevat puud huviga. Nii lootsin, et seal maantee ääres on ehk veel punase õiega õunapuid. Aga kohapeal veendusin, et pookeoksad olid võetud samalt veerand sajandit nähtud puult. Potipuul oli toitainete puudus - seetõttu õied nunnult-huvitavalt väiksed.

Puu plussiks võib lugeda vitaalsed üheaastased oksad. Paljudel punaselehistel iluõunapuu sortidel on näha raagu jäänud üheaastasi oksi, need vähendavad puude kaunidust.