teisipäev, 2. juuni 2020

Käisin üht õunapuud vaatamas

Teel kohtasin väledat konna.

Mind huvitab geoloogia.


Minu lemmikaed on kõvasti räsida saanud; see on juhtunud aia kõrval asunud metsade maha võtmise järel, kuigi need langid pole kuigi suured.

-

Vaatasin õunapuu lähedalt üle. Olen maanteelt teda silmanud veerand sajandit, pole vaimustusse sattunud, sest mind huvitavad punakamate õitega variandid. Aga Järvselga oli A. V. toonud sealt poogendi, ja see õitses potis väikste nunnude õitega, kliendid küsisid tema järele. Vaatasin minagi potis olevat puud huviga. Nii lootsin, et seal maantee ääres on ehk veel punase õiega õunapuid. Aga kohapeal veendusin, et pookeoksad olid võetud samalt veerand sajandit nähtud puult. Potipuul oli toitainete puudus - seetõttu õied nunnult-huvitavalt väiksed.

Puu plussiks võib lugeda vitaalsed üheaastased oksad. Paljudel punaselehistel iluõunapuu sortidel on näha raagu jäänud üheaastasi oksi, need vähendavad puude kaunidust.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar