kolmapäev, 9. juuni 2021

Lõhnav kuslapuu.


esmaspäev, 7. juuni 2021

Esmaspäev

Jalutasin Türil; ühe pildi tegingi. Hommik.

Õhtu koduaias. Köömned.

Nagu ikka.


neljapäev, 3. juuni 2021

Pajud, jäätmaa ja teeäär

Seemned said külvatud; jäänud on istutustööd. Täna vaatasin, et püramiidtamm on (üle öö) tihedaks muutunud. Õhtul katsusin "linnurahu" uudiseid lugeda, aga täielik tülpimus tuli peale - ongi leidunud metsatöösturite abipalvet täitvaid poliitikuid [poliitikutelt abi paluti] ja pika kirjandiga kriminoloogiaprofessor [Kes vinti üle keeravad, kes kraavi ajavad?? Hüperaktiivsetest metsatöösturitest sõnagi. Kas linnusõbrad on süüdi, et linnud pesitsevad? Jne.].

Kas on üldse mõtet jaburustele reageerida? On, sest J. S. pole väljamõeldud tegelane. Looduskaitseteadlastega dialoogi astumisega võiks J. S. revisjoni eel ise eeskujuks olla. Aga see selleks.

Läksin hoopis jalutama ja astusin kiirel ja pikal sammul tagasi pildimasina järgi, sest pajud kraavis olid huvitavad ja miks seda pilti mitte jagada...

Metsa kohal tundsin pihlakaõite imalat lõhna. Arvasin, et paremini pildile jääva pihlaka leian raiesmiku servast ja astusin edasi... kui ühtäkki silmasin raiesmiku kõrval jäätmaal tähelepanu võtvat õitsvat põõsast. Astusin ligi:
Eile kirjutasin, et minu aias sirel lopsakas pole.

Veel üks üllatus.

Ja... .

Teeäär:



kolmapäev, 2. juuni 2021

Mai viimased päevad ja täna

Tuletasin kartulipanekuaja klassikat meelde. Rabarberikisell.

See väike lapike sai kartulit täis.

Ilmselt kõrvukrätsi sabasulg peenra otsas, vast eelistab hiiri jahtida. Öösel juhtub aiamaal igasugu asju. Üks varahommik vaatasin, et salatipeenar oli laiguti õhukese kihina üle kaabitud, see oli öökülma varahommik, kui käisin ärevalt külma tegutsemist vaatamas. Siis, hommikul nelja ajal nägin heinamaalt varest õhku tõusmas, kuusehekis kudrutasid kaelustuvid, sookured olid eemal põllul ja mesilaste jooginõu oli samblast tühjaks loobitud; ei teagi kes siis, nagu ikkagi kaelustuvid... .

Kõrvukrätsi paar tegutseb salus. Ühe öö eel kuulsin paari hääli; emalind näis paigal püsivat, aga ma ei näinud teda, ka väga ei otsinud ja ei viitsinud ka passida. Tee peal jalutades nägin, et isalind lendab aegajalt salust välja põllu kohale - nagu näitaks, kui tubli ja õnnelik on.


Tavalisest erinev harilik sarapuu, metsast leitud.


Harilik sirel minu aias lopsakas pole; ööbik tegi ohu häält - pesa juba kuskil; praegu on aias ja metsas õrn aeg - linnud pesitsevad. Vanast aiaosast enne naadi õitsemist ei niida, siiski vaatan ette.

Käisin aia piirilt kivihunnikust kive toomas, viis korda, ja iga kord lendas üks lind kuuri tagant, pruun väike lind, ilmselt aed-põõsalind, ja polegi pesitsuseks põõsast valinud. Pilt sai udune, kähku tehtud, endal oli sant tunne, et lindu pea asjatult ärevusse ajasin.

Täna sain natuke liiga vara õhtale; kaevasin veel natuke maad ja külvasin peeti. Külvamise ajal järsku kattusin sääskedega; arvasin, et kell juba ka õhtu, nii kaheksa, aitab küll. Toas vaatasin, et alles kuus läbi. Aga ei läinud kabatžokkidele pesi tegema. Homme siis vast saab tehtud, siis on külvidega ühel pool. Paar istutust jääb veel teha.

-

Õhtul viisin mesilastele juua ja endale tõin rediseid. Sel aastal ostsin 'French Breakfast 3'-le vahelduseks teisi sorte.


laupäev, 29. mai 2021

Kevad

Viljapuude õitsemine on sattunud vihmade ja jaheduse kätte. Kas ploome üldse saab? Õunapuud vähestel tundidel sumisesid, hilisemad veel sätivad õitsema, aga nad on passimisest närtsutunud. Siiski loodan head. Pildil on vihmase päeva iluõunapuu.

Vihmase päeva nartsiss.

Täna kõle päev. Pealelõunast tuli rohkem päikest. Eileõhtusest neljatunnisest niitmisest oli väsimus keres... "pöial valutab". Molutasin nii sama. Suure potitäie suppi keetsin.

Lillepeenra minimaalseks tegemise projekt on ikka käsil. A. ükspäev rääkis, et tema uksele oldi nõudlikult koputatud ja räägitud võilille kitkumise traditsioonist, ta lahkus seepeale tänavatele uitama.

Peenrasse jäävad:
krookus, kollane,
ida-hüatsint,
kirju püvilill,
üritan taastada ühe vanaema aegse kollase nartsissi,
poeedinartsiss, kolm erinevat varianti,
tulbid, kolm vana sorti,
iirised, see madal, aga plaanin kõrgete sortidega veel katsetada,
tiarell 'Pink Bouquet',
varajane pojeng, kaks sarnaste punaste õitega varianti,
hübriidpojeng 'Starlight',
harilik kurekell (valge valik),
kaar-linnupiim,
hajastani linnupiim,
habenelk (roosa valik),
liilia 'Pink Champagne',
tiigerliilia.
Nendega (sibullilled ja varajased pojengid) ja suvelilledega kujundan uut "Pargiroosipeenart" aiamaa otsa. Tegelikult ma nagu eriti ei viitsi lillepeenramajandada, aga samas ei raatsi mõnest (kapriissest) lillest loobuda... kuigi võiksid mälestuseks jääda; võiks ju võtta pähe, et ei jända 'Pink Champane'-ga, 'Pink Bouquet'-iga ja tulpidega, ise sa need siia tõid... või vanadest peenrakohtadest paljundasid-äratasid; pargi all, salus, teede ääres ja teistes aedades on lilli küll ja küll. Aga lasen vaikselt edasi...

Must piparmünt.

Huvitav, kas põldvahtrate erinevus jätkub mingil määral.

Mõned taimed olen lillepeenrast pargi alla viinud.


See Poolas toodetud seemnest kasvatatud redis ei ühti pakil oleva kirjelduse ja pildiga.


laupäev, 15. mai 2021

Suur kevad on.

Neoonrohelise varjundiga harilik sarapuu.

Joonia sammas: kasvanud Tšehhi mägede külmapiirilt korjatud kreeka pähklist. Tänavune talv jäi -25-st kraad puudu.

Arukask 'Golden Cloud'.




Suvelillede seemenetopskud-potsikud tõstsin kapist välja, et ehk tekib inspiratsioon. Aga ei. Ka seemnete värskendamise põhjuse lükkasin edasi. Vast jääb nii, et lillepeenra lappidel piirdun juba külvatud kolme liigiga - aed-rõngaslill, suvedaalia ja türgi mustköömen; moonid tulevad ise; rohkem kuhugi ei panegi.

8 aastat vana aedherne idanemisvõimet vaatan. Paistab, et olemas.