Õhtu

Täna sõin ennast õunaks-pirniks-ploomiks

'Kägi bergamott' on küps, kahjuks on tema tarbimisaeg lühike; noore puu suurim vili küündis 103,11 grammini. Õunakasvatustsoonis on 'Kägi bergamott' üks külmakindlaim sort, maitse 6-palli süsteemis 3, see hinne on parem paarist soovitussortimendi sordist.

'Märjamaa', 'Liivi kollane munaploom', 'Noarootsi punane'.
Olen oma aias alles hoidnud välimuselt vähemisuäratavamat veidi rohekama jumega 'Liivi kollast munaploomi', sest tema viljad on ühtlasema kvaliteediga, kollasemas variandis esines tihti lõhkist luud. Sel aastal on 'LKM'i viljad põua tõttu väiksed.
'Märjamaa' maitse on väga hea, meeldiva vürtsiga.
Nende kolme kõige külmakindlama sordi puuduseks on ainult üks asi, nimelt, nende valmimisaeg kattub.

Aias on ka gramm hilisem 'Emma Leppermann', aga tema maitse on keskpärane ja pärast viljakat aastat on ta väga külmaõrn, olen ta võra vist kolm korda taastanud - seetõttu poleks teda tarvis mainidagi.
Ja siis on üks Asta Kase nimeta aretis, kes paistab silma omapärase kasvu ja lehestikuga, kasv kõrge-tugev ja lehestik meenutab kreegi oma, väheldase suurusega vili on välimuselt 'Emma Lepermanni' kanti, maitse ei midagi erilist, saagikus on olnud väga väike, lehetäid on puud kõvasti kahjustanud. Ilmselt likvideerin aretise enda aiast.
Siin aias pidas vastu kõrge vanuseni 'Wilhelmine Späth', aga ta võra kujunes pea 2 meetrise tüvega, mille otsas tutt, lõpuks vajus puu aia peale ja see hõõrus tüve katki; 'WS'-i viljad on kütkestavalt tume-tume sinakaslillad, viljal iseloomulik sügav vagu. Maitse jäi enamikel aastatel kahjuks keskpäraseks, sooja suve vürtsikust välja ei kujunenud.
Ja kunagi tõin Saaremaalt ühe suureviljalise kreegi, aga üllatuseks tema ei kodunenud, paar vilja noorelt puult sain.
Ja vana-vanemate aegse 'Pärnu sinise' ilmega juurevõsusi ajava tihniku olen aja jooksul ära kaotanud - väga keskpärane maitse ja väike saagikus, kuigi kasvas tolmuandja taustaks.

Katsetan veel kahe hilisema sordiga, üks USA-st, teine Saaremaalt, eks näis.

Türil

Pilistvere - Põltsamaa - Pilistvere

Pilistvere.

Põltsamaa.

Mulle üllatav tulepaak künkakese otsas keset maismaad. Saksa surnuaed. Katsusin Vana-Põltsamaa mõisa härrasrahva surmasid jälgida, et kes ja millal maetud võis saada. Põgus pilk jättis hauaehitise tühjaks.

Esimene matus peeti siin surnuaias 1771. 2013. aastal varastati surnuaia raudvärav.

***

Täiuslik nurgakrundi kujundus. Allee on aia osa. Tagasiastega asetsevad pügatud pärnad jälgivad vabalt maja joont (jälgi ukseesist). Eesaia vaate vaheldust loovad püramiid-elupuu, kollaseõieline maran ja pfitzeri? kadakas; kolm on paras, kuigi kaks viimast kipuvad laiutama. Siin on kord ja vabadus harmoonias.

Selle krundi tänavajoon lõppeb naabrite sissesõidutee juures. Aedade eriilmelisus on harmooniline, üksteist toetav, sest mastaabid on sarnased.

***

Põltsamaa jõgi.

Kirik valmis eelneval aastal.

Idüll.

Põltsamaa Adventkoguduse 100 aastapäeva tähistamine Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põltsamaa Niguliste kirikus. Küll andis mul seda lauset kokku panna.

Esiplaani majast, Leihbergi ärist ostis Emilie Beermann1884. aastal kolm tükki siidiriiet ja läks teiselpool jõge kihelkonnakooli majja, kus asus tema kodu ja õmbles seal lipu - sini-must-valge. Seda lippu peetakse Eesti Rahva Muuseumi kallimaiks aardeks. Pildilt on näha põllutööriistade pakkumist.

Tagasivaade Kuningamäelt linnale.

Surnuaed Kuningamäel.

Pilistvere kiriku torn.

Pilistvere kirikuküla.

 -