Teisipäev, 29. juuni 2021

Lääne-Eesti võlud

Jaanilaupäeva õhtul viibisin kaks tundi Haapsalus; ekspromt tulin, kui nägin peatus.ee-s õhtupoolset viie ja poole tunnist võimalust siis muigasin, hea muie oli, ise poleks sellist varianti mõelnud, plaanisin järgmist päeva, aga miks mitte nõnda. Nii tegin tiiru ilusas linnas.
Haapsalu piiskopilinnus.

Toomkirik.


Promenaad.


Raudtee jaamahoone. Haapsalus on palju roose.


Igatpidi peegelpilti pöördunud reisiplaan viis jaanitulele; väike lõke.

Südaöö.

-

Järgmisel päeval käisime Virtsus.

Mis ma seal siis nägin? Inimesed naeratasid ja ütlesid tere; tuli meelde Saaremaa koduküla, kus kõigile öeldi tere ja kontrast Kesk-Eesti küladega, milledes söukest kommet pole.

Kunagise regulaarpargi värav.

Pargist kirdes asus mõisa tarbeaed ja mõisavalitseja maja. 10 viimast aastat on seal toimetanud üks saksa perekond. Neil me külas käisimegi, sest A. jutud sealsest toimetamisest tekitasid minus suurt huvi. Jah, mu silmad särasid seal. Olen nüüd oluliselt rikkam.
Mõistate.

Mõisa viljapuuaed on sarnane kultuuriväärtus nagu mõisa park. Hea on, kui seda mõistetakse. Küündimatu heakorratöö osutub ikka ja jälle kultuuriväärtuse hävitamiseks. Mainin viimast asja seepärast, et olen korduvalt näinud heakorravajadust põhjuseks tuues väärtuste hävitamist. Arengut ei takista üks näiliselt hooldamata vana viljapuuaed, vaid hoopis väärtuste hindamise suutmatus, näiteks, kui me ei oska lugeda, või tekstist aru ei saa, siis on ootus meie arengule madal. 

Puhtu pargi jaoks jäi põgusalt aega.

Käbi on... “Pühendatud Friedrich von Schillerile, Saksamaa suurele luuletajale ja muusade lemmikule”


Olingi peaaegu unustanud päris maitsega munad; neid nähes hakkas suu vett jooksma; maitstes muutusin emotsionaalseks.

-

Pedagogicuse aed:

-

Pärnu söögikohti külastasin kolmel päeval.

Ülejõe arhitektuur ja aiad sisustasid giidiga öötunni ja suurem velotiir õhtu, mõni pilt õhtust:



Kolmapäev, 23. juuni 2021

Kuumad ilmad

Täid ja röövikud lokkavad.

Kuumus.

Ja ma ei teagi kes liivavanne käib võtmas. Jätsin suvelillepeenra nurga rammutamata, et teen hiljem, siis kui suvedaaliaid harvendan-laiendan. Aga aegund seemnest tärkas ainult kolm taime ja et hoida lootust puhast sordi seemet saada... niisiis see nurk sobib hästi ilusasti liivavanniks.

Aga basiiliku peenar mitte. Basiilik tärkas ilusti, aga linnud... nüüd on peenar poole lühem ja tokkidega. Lillepeenrasse panin taimede kaitseks kivikesi siia-sinna.

Kolm päeva tagasi vaatasin, et teen redeli päeva, et paras aeg kõrgemal olevaid poogendeid lahti siduda ja neile ruumi teha. Ühtlasi plaanisin ka kahelt vanalt õunapuult kuivanud oksi lõigata. Olin päev otsa higistanud, paar väiksest tööd tegin, ja tilkusin. Redeli ajaks plaanisin õhtu hilja, aga särk sai ikkagi täiesti märjaks. Üks muna oli üleval vana õunapuu oksal. Nii ta seal on.

Eile oli taevas Kesk-Aasia tolm.

Vahepala.

'Lambada' ja 'Allegro'.
-
Õhtu pesi taevast. Elekter oli ära, jalutasin, kõrvukrätsi nägin korraks hääletult toimetamas ja nähtamatuks ta ennast tegi.