esmaspäev, 28. detsember 2020

reede, 25. detsember 2020

Häid pühi!

Minu jõulupuud.

Vaatasin oma sordivaramu puid. Temal on lisaks 12 sorti, toeseks seemik. Mälu järgi (täpsustatav) tegin külvi 1993. aasta sügisel, või aasta hiljem, oli õunasaagita aasta, ühel puul üks vili oli, miskipärast otsustasin tema seemned ühte potti külvata. Seemik oli väga aeglase algarenguga ja vajus ilmselt nõrga juurestiku tõttu viltu, ei näinud tal mingit perspektiivi. Lisaks kimbutab teda emasordilt pärit tüvevähi vastuvõtlikus. Aga ta on minuga olnud ja pole 26 aastasenagi viljunud. Sortide poogendid on ribu-rada viljunud.

Selles puus on 18 sorti.


neljapäev, 17. detsember 2020

Hüsteeriline probleem

Polnudki "Maalehele" aasta jooksul pilku peale visanud; nüüd miskipärast viskasin. Guugeldades sattusin ühele 2012. aasta aiandusuudisele, ja selle all oli mingi metsapoliitika nupuke, klõpsasin peale, pealkiri on päeva lõpuks meelest läinud. Aga vaatasin kogu käesoleva aasta "Maalehe" metsandusteemade päised üle. Ja silma jäi madal tendents, demagoogia, äraspidisus, nürimeelne egoism. Olin eelmisel õhtul vaadanud Gordon Ramsay "Kitchen Nightmares"-i ("Köögi luupainajat"), kus tal tuleb (läikivasilmalisi) egosid murda.
Kes oleks eesti metsanduse Gordon Ramsay? Ilmselt on see küsimus totter. Aga asi haiseb.

"Maalehe" päised olid sellised:

"Väga keeruline on selgitada asja, kui sa pead pöörama usku," kommenteerib RMK peametsaülem Andres Sepp kaasamiskoosolekuid.
Ühel hetkel on käes aeg, kui majandusmetsas on puitu kõige mõistlikum kasutada. Me peame rääkima metsast ka majanduslikus mõttes, me ei saa rääkida ainult ökoloogilises mõttes.
Loomulikult võime vastu võtta otsuse, et Eestis enam mitte ühtegi pulka ei raiuta, aga siis peame arvestama sellega, et puit tuleb millegi muuga asendada ning puidu- ja metasektoriga seotud umbes 60 000 inimest peab keegi teine palgale võtma.

Hardi Tullus: ma ei eita püsimetsandust, aga totaalse ülemineku suhtes olen väga skeptiline

Kristiina Viiron: lageda maa teooria ei päde
Aeg-ajalt leidub inimesi, kes võtavad ette statistika metsaraiete kohta, löövad kokku, mitmel hektaril on lageraiet viimaste aastate jooksul tehtud ning “ennustavad” selle pinnalt siis, kui mitme aasta pärast Eestist saab täiesti lage maa. Üks sedasorti prognoos ütleb näiteks, et see juhtub umbes 30 aastaga.
“Mets on ennegi otsa saanud,” viitab RMK peametsaülem Andres Sepp Metsalehele antud intervjuus, viidates 1930ndate kirjandusele.
Ometigi ei ole Eesti muutunud lagedaks maaks, vaata kuhu tahad. Tõsi on, et nii ühes, teises kui ka kolmandaks paigas on metsi maha võetud, aga tõsi on seegi, et need maad ei jää lagedaks.

Kristel Järve metsanduse arengukavast: argumentide puudumisel ei kardeta kasutada ka muid vahendeid
Arengukava koostamine peab olema teadmistepõhine. Keskkonnaagentuuri koostatav metsastatistika usaldusväärsuse tõdemiseni jõuti ka arengukava aruteludes. Küll aga on lugu keerulisem metsa üldise ökoloogilise seisundi hindamisega.
Metsanduse uue arengukava arutelud on kulgenud vaidluste ja vastuolude saatel, sest arvamusi ja soove, milline peaks tuleviku metsandus välja nägema, jagub seinast seina. Samas on eesmärk kõigil ühine: metsa peab jätkuma ka tulevastele põlvedele.


-

Oi jah. Ja kui siia lisada veel esilehekülje Kaspromi kumu... siis on kokku üks hüsteeriline probleem. Just nimelt, hüsteeriline probleem, sest millegi muuga ei saa põhjendada jaburaid teemapüstitusi, milledega "võideldakse"; selline demagoogia võte on naeruväärne ja vaadake, kes sellega tegelevad.


 jätkuma näitab, et Järve mõtleb metsast kui saagist.


kolmapäev, 9. detsember 2020

Mis IV?

Juhuslikult komistasin ühe eesti keelde väga vähe tõlgitud kirjaniku otsa, Bijoni. Napi tõlke-koguse põhjuseks on ilmselt kirjastuste senine kogemus, et eestlased väldivad isegi ühe gei-tegelasega raamatuid. Aga oma isamaal on Bijon saanud kõrgeima kirjandusliku tunnustuse. Mina naudin tema stiili. Ta ajab egotsentrikke segadusse. Nimelt on tema üheks huvitavamaks võtteks sündmuse kirjeldamine eriilmeliste tegelaste nägemuse läbi - ootamatult lisandub teine jutustaja. Ja ta teeb seda nii hästi, et mõni lihtsakoeline lugeja satub segadusse, hoobilt mõistmata erineva maailmanägemise võimalust ja põhjust.

Fragment romaanist "Ekspert" (originaalis "La Experte"). Nimede ja teksti kokkulangevus tegelikkusega on juhuslik.

Monika Helme
Hei, alles te sõimasite Rene Kokka, et metsanduse arengukava pole vastu võetud. Põhjuseks muuseas oli, et Eestist ei leitud mingit eksperti. Keegi ei tahtnud millegipärast eksperthinnangut andma tulla. Kas meelega või heameelega, mina ei tea. Aga ilma selleta ei saanud arengukava vastu võtta. Mina ei tea, kelle huvides see ka ikkagi tegelikult oli! Nüüd uus minister lubab kasvõi välismaalt eksperdid palgata ja uue juhtrühma kokku panna, et metsanduse arengukava lõpuks ometi tehtud saaks, selleks eksperte kaasata - ja jälle te ei ole rahul. Mis teil viga on? Lihtsalt sõdida tahate või on teil mingeid konstruktiivseid mõtteid ka? Mitte miski teile kunagi ei meeldi, kõik on halb, kõik on valesti! Ise lubate siin lehel kutsuda üles inimesi, kes metsas tööd teevad, neid üles pooma, ära tapma....See ei ole normaalne. Nii tegutsevad muuseas terroristid! Ma siiralt loodan, et EMA on orienteeritud konstruktiivsele koostööle, mitte terroristlikele võtetele. See muuseas on lühinägelik ja ei vii kuhugi.

M. H.
Tuletaksin tagasihoidlikult meelde, et keskkonnaminister EI SAA ühtegi ameti juhti lahti lasta, sest see on seadusega nii paika pandud. Ametite juhte saab vallandada AINULT kollektiivse valitsuse konsensusliku otsusega. Ja ametite asekantslereid EI SAA samuti minister vallandada, neid kaitseb ATS ehk avaliku teenistuse seadus, kus on kõik väga täpselt ära kirjeldatud. Ku minister sekkukski ja astuks selle sammu, on ametnik järgmisel päeval kohtus ja võidab. Ma lihtsalt üritan selgitada, miks asjad ei lähe nii nagu revolutsiooniliselt teinekord võib tunduda õige. Siin tuleb kohe vahele seesama õigusriik, mida meie õiguskantsler ja kuni presidendini välja kõik korrutada armastavad. Markku Lamp võib ju teile mitte meeldida ja tema tegevus ka mitte, aga minister EI SAA selles osas midagi ette võtta. Nii kaua, kuni ta on seadusega paika pandud, tuleb üritada koos edasi minna ja koostöös mingid lahendused leida. Nii lihtsalt on.

M. H.
Jah, kõik õige. Aga muuseas, kui sellise inimese leiab, siis on tal ministrina automaatselt huvide konflikt oma eelneva töökoha või töökohtade osas ja ta saab söögi alla ja peale süüdistusi, et ta eelistab kedagi või midagi. Olgugi et ta võibki teha otsuseid oma kogemuse ja täieliku teadmise baasilt.

M. H.
Aga mis on teie poolt välja pakkuda? Kui kõik teised täidavad globaalselt roheleppeid, siis nii kui sa lähed ütlema, et jätame siis selle kliimasoojenemise jutu ja kõik muu, mis sellest tuleneb, , kaasa arvatud puidu kui taastuvaks loetud energia kasutamise ära, siis edasi mis? Lageraie pindala vähendamine peab olema tõepoolest eelnõuga kaetud, seda ei saa nii otsustada. Ja viimased aastad on raiutud palju väiksemas mahus, kui lubatud. Ja ilmselt raiutakse ka edaspidi, sest soojad talved jätkuvad. See on ju igati hea, või pole?

M. H.
Jah, tegelikult peakski metsanduse teema olema näiteks maaeluministeeriumi haldusalas. Ja seal on umbes viie erineva ministeeriumi teemad koos. Nii et veelkord - Keskonnaminister ei ole metsaminister.

M. H.
Tegelebki. Ja et see lõpuks ometi tehtud saaks, saatis seltskonna, kes oli võimetu protsessi tulemuslikult lõpule viima, laiali. Loodame, et nüüd ometi saab MAK ükskord vastu võetud, sest olen nõus, see on ülivajalik dokument,

M. H.
Ministrid vastutavad jah teoreetiliselt. Aga kui tema alluvuses oleva ameti juht teatab, et KUI minister tahab minult midagi saada, siis ta muudab seadust. MINA täidan seadust, mingi minister mulle midagi ütlema ei tule. Ja see omakorda on tingitud sellest, et ATS ehk avaliku teenistuse seadus annab ametite juhtidele tohutud õigused. Minister võtab nad oma allkirjaga tööle, aga lahti lasta saab ameti juhi ainult valitsuse otsusega. Ehk siis kollektiivse otsusega. Niipalju siis ministri suurest võimust ja vastutuse täideviivast jõust.

M. H.
Aga mis on teie poolt välja pakkuda? Kui kõik teised täidavad globaalselt roheleppeid, siis nii kui sa lähed ütlema, et jätame siis selle kliimasoojenemise jutu ja kõik muu, mis sellest tuleneb, , kaasa arvatud puidu kui taastuvaks loetud energia kasutamise ära, siis edasi mis? Lageraie pindala vähendamine peab olema tõepoolest eelnõuga kaetud, seda ei saa nii otsustada. Ja viimased aastad on raiutud palju väiksemas mahus, kui lubatud. Ja ilmselt raiutakse ka edaspidi, sest soojad talved jätkuvad. See on ju igati hea, või pole?

M. H.
Isegi kui need arvestused, mis on tehtud on mingis suunas valed, siis miks sa oled kindel, et need sinu arvestused on 100 % täpsed? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal ja lõpptulemus ja tulevik ei ole samuti nii süsimust, nagu karta võiks. Ma siiski kutsun siinset rahvast üles natuke hoogu maha võtma ning natuke avatumalt arutama, kuidas edasi minna. See viimsepäeva kuulutamine ei ole ka päris see, mida teha. Sellega võib juhtuda nagu nende prohvetitega, kes ka iga natukese aja pärast tõestavad ära, et kohe kohe tuleb maailmalõpp....aga oh imet, see aeg läheb mööda ja ei tulegi! Ja nii ka järgmine kord. Ehk siis -mis ma tahan öelda - ei maksa inimesi hirmutada jutuga, et metsa enam ei ole ( inimene kes vähegi ringi käib, näeb et ikka on küll. Või et varsti saab mets otsa....Kui see varsti kätte jõuab ja ei saa, siis mida sa neile inimestele ütled, keda sa viimsepäevahirmus elama oled pannud? Ma olen nõus, et kindlasti on siin eelnevate aastate jooksul tehtud mingeid ülipositiivseid prognoose, mis ilmselgelt ei päde. Aga teha nüüd jälle vastupidiseid, et kohe kohe saab kõik otsa ja taevas kukub maa peale, no päris nii ka ikka ei ole. Vanad metsamehed ütlevad ühed nii ja teised naa, mine võta siis kinni, mida ja keda uskuda. Eks see metsa asi ole ka lõpuks varsti inimestele, kes ei valda statistikat ja numbreid ainult usuküsimus , millest on kahju, sest teadmatuses inimesi on kerge manipuleerida. Ühes ja ka teises suunas.


Monika nägigi toimuvat ainult ülevalt alla käsuliini võimalusena. Ma ei tea, mis tast sai. Jeannette'i jutu järgi olla mingeid arvutustega pabereid lehvitanud, et viskab aknast välja, et tõde on kuskil vahepeal. Aga kas viskas, seda Jeannette ei mäletanud. Mina nägin teda viimati kümmekond aastat tagasi eemalt, siluett läks maja taha.

Olen siin kirikus ikka käinud... meenub jah see terroristi lugu. Siin käis jah korraks orbiidil lennanud heleda häälega poliitik, ainult hääl ja kiire kõnemaneer on meeles, aga mis need teemad olid... aga sellest on ikka üle kümne aasta möödas, kui see naine siin kirikus olles pimeda juhtkoera jalaga lõi, veel mitu korda ja karjus "terrorist". Pärast seda kadus see poliitik üldse ära. Poliitiku nimi oli midagi Hernes, või?