Polnudki "Maalehele" aasta jooksul pilku peale visanud; nüüd miskipärast viskasin. Guugeldades sattusin ühele 2012. aasta aiandusuudisele, ja selle all oli mingi metsapoliitika nupuke, klõpsasin peale, pealkiri on päeva lõpuks meelest läinud. Aga vaatasin kogu käesoleva aasta "Maalehe" metsandusteemade päised üle. Ja silma jäi madal tendents, demagoogia, äraspidisus, nürimeelne egoism. Olin eelmisel õhtul vaadanud Gordon Ramsay "Kitchen Nightmares"-i ("Köögi luupainajat"), kus tal tuleb (läikivasilmalisi) egosid murda.
Kes oleks eesti metsanduse Gordon Ramsay? Ilmselt on see küsimus totter. Aga asi haiseb.
"Maalehe" päised olid sellised:
"Väga keeruline on selgitada asja, kui sa pead pöörama usku," kommenteerib RMK peametsaülem Andres Sepp kaasamiskoosolekuid.
Ühel hetkel on käes aeg, kui majandusmetsas on puitu kõige mõistlikum kasutada. Me peame rääkima metsast ka majanduslikus mõttes, me ei saa rääkida ainult ökoloogilises mõttes.
Loomulikult võime vastu võtta otsuse, et Eestis enam mitte ühtegi pulka ei raiuta, aga siis peame arvestama sellega, et puit tuleb millegi muuga asendada ning puidu- ja metasektoriga seotud umbes 60 000 inimest peab keegi teine palgale võtma.
Hardi Tullus: ma ei eita püsimetsandust, aga totaalse ülemineku suhtes olen väga skeptiline
Kristiina Viiron: lageda maa teooria ei päde
Aeg-ajalt leidub inimesi, kes võtavad ette statistika metsaraiete kohta, löövad kokku, mitmel hektaril on lageraiet viimaste aastate jooksul tehtud ning “ennustavad” selle pinnalt siis, kui mitme aasta pärast Eestist saab täiesti lage maa. Üks sedasorti prognoos ütleb näiteks, et see juhtub umbes 30 aastaga.
“Mets on ennegi otsa saanud,” viitab RMK peametsaülem Andres Sepp Metsalehele antud intervjuus, viidates 1930ndate kirjandusele.
Ometigi ei ole Eesti muutunud lagedaks maaks, vaata kuhu tahad. Tõsi on, et nii ühes, teises kui ka kolmandaks paigas on metsi maha võetud, aga tõsi on seegi, et need maad ei jää lagedaks.
Kristel Järve metsanduse arengukavast: argumentide puudumisel ei kardeta kasutada ka muid vahendeid
Arengukava koostamine peab olema teadmistepõhine. Keskkonnaagentuuri koostatav metsastatistika usaldusväärsuse tõdemiseni jõuti ka arengukava aruteludes. Küll aga on lugu keerulisem metsa üldise ökoloogilise seisundi hindamisega.
Metsanduse uue arengukava arutelud on kulgenud vaidluste ja vastuolude saatel, sest arvamusi ja soove, milline peaks tuleviku metsandus välja nägema, jagub seinast seina. Samas on eesmärk kõigil ühine: metsa peab jätkuma ka tulevastele põlvedele.
-
Oi jah. Ja kui siia lisada veel esilehekülje Kaspromi kumu... siis on kokku üks hüsteeriline probleem. Just nimelt, hüsteeriline probleem, sest millegi muuga ei saa põhjendada jaburaid "võtlevaid" teemapüstitusi; selline demagoogia võte on naeruväärne, ja vaadake, kes sellega tegelevad.
jätkuma näitab, et Järve mõtleb metsast kui saagist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar