kolmapäev, 25. september 2024

Parem karta kui kahetseda

Mõni päev tagasi lubati kaheks ööks külma; esimesel veidi oli, teise keskööl ähvardas tulla, aga kriitiliseks ajaks saabus hoopis soojem õhumass.
Kõrvitsad said korjatud; külmkappi veel kabatšokke ja kurke.

Kaks käega kaaludes 300-400 grammi kaaluvat kõrvitsat mahtusid poolekslõigatult väikse praeahju keskmisele riiulile kenasti. Südamikesse toppisin külluslikult värsket punet. Küll sai hea - pune välja, koorida ja hõõruda kahvliga puruks, või, sool, pipar lisaks. Ainuke häda oli kuumi kõrvitsaid koorida, aga see töö sai tehtud. Küll sai hea.


kolmapäev, 18. september 2024

Üleeilne päikseloojang.

Täna, õhtu õunaias. 'Aiarosalia'. 'Aiarosalia' tahab parimaks maitseks järelküpsemist, aga hakkab juba puust alla kukkuma... on erakordselt soe suve lõpp olnud.

-

See on see Pilistverest Põltsamaa poole lugu. Teen tast juttu, sest maitseb hea. Käisin kohta poolteist nädalat tagasi kaemas; rohelise õunaga pool oli alles, aga punasest poolest vaid ilusti lõigatud känd. Kummaline, et see teepoolne rägune pool on nii korralikult kadunud (mõjutas kinnisvara hinda või rikkus teeehitajate esteetikat, arvaks pigem viimast, aga nii korralik lõige, äkki hoopis mõne puusepa looming, siiski olen viimaste aastate jooksul näinud sarnast pilti mitmes "oma aias" - kasitakse veidi aeda, toimub kinnisvaratehing ja aed võetakse täiesti paljaks, eriti talumatud on vanad viljapuud, need lähevad kindlasti... peaasi, et oleks palju pinda murutraktoriga uhamiseks - ehk saab presidendilt tunnustuse...).
Aga õunast - sorti mina pole suutnud määrata. Õun on kesmise, või alla selle suurusega, kujult ümar-lameümar, kandid vaevu-vaevu aimatavad, seemnekambrid suletud, aga suhteliselt suured. Viljaliha on valkjas, peeneteraline, küllalt mure. Puust võttes on õun magus-hapu, suhteliselt tugeval happel on barbarissi aroomi-mekki. Õun vajab järelküpsemist. Järelküpsedes lisandub õunale magus kuma, barbarissilik vürts säilib. Esialgse vaatluse järgi on tegu ilmeselt hea säilijaga.
Puule on iseloomulik tumedam-sinakas-nahkjas lehestik, lehed väiksepoolsed, tiheda asetusega.


esmaspäev, 16. september 2024

Tallinn

Postkaart endale Tallinnast: Jaani kirik tuleks siiski lammutada; asupaik on küll hea, aga arhitektuursesse pilti ei sobi, no ei sobi.

Üks soe ja vähese vihmaga päev viis sadama ümbrusesse jalutama. Sadama kontorid

ja laod.

Ja Kalamajja.

Haljastuses on võimalik sellist vaadet nautida

ja kohviks idülli.

Ümarates majanurkades ja õilsates materjalides on tavaelule dopamiini. Kalamaja...

värviesteetika: roosa, elevandiluu, roheline ja pruun.


Jaapani aed - ühe paartunni võtsin Kardrioru pargis ekstra ette seal kuhu koeraga ei tohi minna.


laupäev, 7. september 2024

Tegin väikse rattatiiru; jalust ära.
Pilistvere surnuaias jalutasin. Mind häirib seal rohu niitmise üleküllus. Suvehakul hakkab pilt kurekelladest kirjuks minema ja siis käiakse trimmeriga üle, kõik on sodiks pekstud taimedega kaetud. Kui niitmist vähem oli või polnudki, siis oli pilt rammus...
Vaesusunud pilt, hauatähised mõjuvad kui orkidega kivid kehval põllul.

Kulgemise mõnu.


Tühivaade. Ei vaatagi nagu midagi, kuulen, lind lendab, hea vaade, kuigi nagu ei vaata midagi.




reede, 6. september 2024

Tänane menüü

Juba eile hommikul märkasin, et 'Orliku' maani vajunud oks on õuntest hõredaks jäänud. On kergesti varisev sort. Õunad on küpsed. Laual olev sügisõunte valik sai täendust. Eile tõin naabri aiast ka 'Sügisdesserti', et oleks võrdlust rohkem. Naabri aed oli dessertidest juba pea tühjaks käidud, nagu viimasel paaril aastal on olnud. Oma aiast praakisin 'Sügisdesserdi' juba mullu välja, tuim õun. Viljaliha kirjeldatakse "keskmise tihedusega", aga see ütleb vähe. Ma pole õunte "svammilisuse" kirjeldamiseks veel head väljendit leidnud, kas leiangi, aga siiski, kindlasti on seda kuidagi kirjeldatud... peaks maailma kirjandusse sukelduma... poolkõva, kore... jäme tekstuur, keskmise mahlasusega... keskmise tihedusega, mahuline, mahlakus keskmine... . See viimane on kõige lähem. See viimane iseloomustab ka "svammist" 'Koitu', ju siis oli aretaja Aleksander Siimonil viljanüansside eelistus laiaslaastus paigas. Täheldan ka Kalju Kase sortide puhul üpris ühe-kahelaadset lähenemist viljade maitsele.

Pildil olevad õunad on kõik head: 'Koit', 'Sügisdessert', 'Orlik', 'Kaja', 'Paide taliõun' ja '?'. Kui täpsemaks minna, siis minu lemmik on 'Paide taliõun' oma pika vürtsika järelmaitsega, õun ei tüüta ära, võtan veel teise. '?' järgneb, olen teda plaaninud ka oma aia põhisortide hulgast korduvalt välja arvata, aga siis satub suhu täisküps vili, see magusus, see ninajuurde tungiv kisselline bukett ja suhkrutega järelmaik. Ja jääb. Rohkem ma täna sorte esile ei tõsta.
Paar lauset ka 'Orlikust'. 'Orlikul' on cortland-lobolik iseloom, aretatud on ta sortide 'McIntosh' ja 'Bessemjanka Mitšurinskaja' ristamise teel. Iseloomustan teda 'Cortlandi' kaudu: kui muid lauaõunu sahvrist pole võtta, siis on ta väga lugupeetud delikatess-õun.

  

teisipäev, 3. september 2024

Kaunis koduaed 20

Neli aastat on läinud niuhti, eile käisin ühes koduaias, sellise vahega, ja viskasin külade õunapuudele pilku peale.
Neli aastat tagasi: /2020/08/vaiksed-maastikud.

'Tellissaare'.

Need aga on mee noodiga hilised suveõunad - meeldiv mesine järelmaik.

Kreek.

Kreegivõsa.

Hall pappel - Populus × canescens.