Tulp ja tulp

Üleeilne päikseloojang.

Täna, õhtu õunaias. 'Aiarosalia'. 'Aiarosalia' tahab parimaks maitseks järelküpsemist, aga hakkab juba puust alla kukkuma... on erakordselt soe suve lõpp olnud.

-

See on see Pilistverest Põltsamaa poole lugu. Teen tast juttu, sest maitseb hea. Käisin kohta poolteist nädalat tagasi kaemas; rohelise õunaga pool oli alles, aga punasest poolest vaid ilusti lõigatud känd. Kummaline, et see teepoolne rägune pool on nii korralikult kadunud (mõjutas kinnisvara hinda või rikkus teeehitajate esteetikat, arvaks pigem viimast, aga nii korralik lõige, äkki hoopis mõne puusepa looming, siiski olen viimaste aastate jooksul näinud sarnast pilti mitmes "oma aias" - kasitakse veidi aeda, toimub kinnisvaratehing ja aed võetakse täiesti paljaks, eriti talumatud on vanad viljapuud, need lähevad kindlasti... peaasi, et oleks palju pinda murutraktoriga ringiuhamiseks - äkki antakse veel presidendilt tunnustus...).

Aga õunast - sorti mina pole suutnud määrata. Õun on kesmise, või alla selle suurusega, kujult ümar-lameümar, kandid vaevu-vaevu aimatavad, seemnekambrid suletud, aga suhteliselt suured. Viljaliha on valkjas, peeneteraline, küllalt mure. Puust võttes on õun magus-hapu, suhteliselt tugeval happel on barbarissi aroomi-mekki. Õun vajab järelküpsemist. Järelküpsedes lisandub õunale magus kuma, barbarissilik vürts säilib. Esialgse vaatluse järgi on tegu ilmeselt hea säilijaga.

Puule on iseloomulik tumedam-sinakas-nahkjas lehestik, lehed väiksepoolsed, tiheda asetusega.