Paide reede kronoloogilises järjestuses

Paide on täiesti juhuslikult minu sünnilinn, ja silmanurgast vaatan ikka oma esimeste hingetõmmete võimalikke aknaid, midagi ses on.

Aken on mujal.

Kõige igavam Paide vaade.

Puud ja põõsad.

Inimesed Paidest siin ei käi.

Siin.

Lihtne kaste

 Ülilihtne ja maitsev kaste pannipõhjast; redutseeritud Marsala:

Kaardin II, miljöö

Eile lõunal nägin Türi turul kilu ja suu hakkas vett jooksma. Hommikul olin olnud tavalises Paides, üks seal vaatas mind Maksimarketi eskalaatorilt ülevalt alla ja teine ütles Pärnu tänava alguses tere. Sall tugevasti ümber kaela, mantel pool-lahti-viltu seljas olin turul - tegin Paides sisseoste - miskipärast ostsin kahvrilaimi lehti ja tähtaniisi. Kokkuvõtvalt (päeva peale) sain parima vürtsikilu eales: lisaks sool, suhkur, roheline pipar, vürts ja kaks peos purustatud loorberilehte... 1,88 kg kilule kulus mitu peotäit kahvrilaimi lehti ja kolm tähtaniisi tähte.

Miljöö. Kaardinat peaks triikima, või ei peaks.

E-le

Pea nädal on mu köögil uus kaardin olnud.

Eile tegin Hiinamaalt inspiratsiooni saades kana magushapus kastmes. Hiinas kasutati/kasutatakse puuviljamahlast keedetud siirupit (povidlo sarnast); mina kasutasin iraani rosinaid ja pohlamoosi tomatipüree tempimiseks. Kastet sai palju, ja muutus rammusaks. Täna kasutasin eilset kastet pastaroas.

Sai igav-tavaline ja liiga rammus pastaroog. Aga tõmbasin kaardina ette, ja... .

Päikseline hommik, -9

Head Uut Aastat!

Vana aasta õhtu algab. Tartus oli täitsa tore.

Viljandi. Viljandisse jõudsin plaanitust varem, olin kella tund aega hilisemaks vaadanud ja Tartu bussijaamas kogesin ärevusega bussi mittetulemist. Nii sattusin varasema bussiga sõitma, jäi aega jalutamiseks.

Häid pühi!

Keskpäeval tõin tuppa parimad õunad. Õhturoaks oli tagasihoidlik sibulaomlett, lasin leiba luusse, süütasin küünla ja käisin majast väljas vaatamas, et kuidas on ühe küünlaga.

  

Pimeda aja söömad

Vihkan, kui teles või kus iganes heieta-ta-ta-kse Ida-Virumaa-Mulgi-Saare jne maitsetest - r e g i o n a a l p r o j e k t ( m e e d e ), ja kohutav on näha kontenti toidu suhuviskamisest ja mälumisest... miks küll objektiiv endile näkku suunatakse, minuga saab rääkida tühja suuga, olen kannatlik. Viimati istus üks koerakesega paar Viljandi moodsas kohvikus, mõnikord pole seal õhku hingamiseks... viimati õhku oli, aga kõrvallaua proua otsustas ainult siis rääkida, kui toit suus, oli nagu tänavaetenduse karikatuurne nöörist tõmmatav nukk, ja mul oli veitsa õudne olla, kuigi paar oli koeraga jalutamiseks ideaalses rõivastuses ja nende silmavaade populaarteaduslik. 

Juurpeterselle on külmani võtta, ja parim ketšup on oma tehtud, ei mingit tärkliseliimipotškut.

Pecorino Romano on minu lemmik, seda ka soolase suutäiena valikuvaagnal - asendab kuivatatud räime.

Osa pastaroa põhjast; õnneks on maapoodi tulnud müügile ka 20% toidukoor, mis on palju parem 35% vahukoorest.

-

Mõned päevad tagasi vaatasin enda loodud võileiva kombot. Heleroheline ja roosa sobivad, aga oli timmimist vaja. Olen tavaliselt retseptides olnud üldsõnaline, sest pea alati katsetan, aga seekord olen enam-vähem täpne.

Kaks kahvliga purustatud (üle keskmise suurusega) üliküpset Iisraeli avokaadot, 75 g seedermänni seemneid, küüs purustatud küüslauku, jahvatatud valget pipart (tunde järgi), ligi 400 grammine külmsuitsu-skumbria ja tötrts-törts hapukoort.

Sibulad katteks on marineeritud roosad šarlott-sibulad, kui kasutada heledaid äädikaid, siidri või valgeveini äädikat, siis sibula roosa jääb puhas ja võimendub seismisel, aga viimati proovisin riisiäädika ja vaarikamaitselise äädika seguga, törts mett ja vett lisaks, maitse ülihea, kerge ja väskendav.

Oluline on, et skumbria tugevat maisest rikastaks avakaado ja seedermänni seemnete vaigune hõrk. Leib ja või.

8 sügisvaadet aiast, täna

Päris vinge põhjatuul. Aias, lepiku varjus, päike soojendab.

Siin sai kapis seisnud pildimasina aku tühjaks. Harilik ebajasmiin.

Laadisin masinat, et teen ka talvekorterisse jäävatest väiketööriistadest pilti, et küüslauguga on aiamaa viljade istutamised seks korraks ühelpool... aga vaatasin oma kaht istutuskühvlit ja leidsin neil nii palju puuduseid, et ei pidanud kogu kremplit vajalikuks jäädvustada. Tegin pildi vaid käppadest:

• plastikust käpp on väga kasutuses, muldamised ja reavahejõnksutamised,
• alumiiniumkäpp enda taha mulda ei kogu, kasutan teda vaid samal aastal istutatud viljapuude ja marjapõõsaste aluste kobestamisel (väike aed).

Muld on minu aias liivasegune kobe; peenemas kirjas - näivleetunud, kergesti mineraliseeruv. Kuidas kellelgi.

Tavaliselt

Üks mu lemmik-kummitav luulerida on... ja hetkel ei tule meelde;

täielik tühjus.

A. teatas, et raadios on uudis tulemas; saatsin vastu pildi raadiost; 1994. aasta jõuludest vajab minu raadio tolmust puhtaks puhumist; töötab endiselt.

Sügise eined on aasta alarm - rahu:

Omleti pisiasjad...

 

nii on.