laupäev, 16. jaanuar 2021

Hommik; -13 pealt langes sujuvalt öö eelseks -20 ja koma peale.


pühapäev, 3. jaanuar 2021

Eile. Üleeile vaatasin uue aasta tervituseks tulevärki, heldus käis peal, et soovitakse head ja loodetakse head. Lootsin, et uuest aastast suudan varem magama jääda, aga ei, peale 2,5 tunnist voodis vähklemist asusin raamaturiiulit korrastama. Arvasin, et saan vaksa jagu ruumi juurde ja toa keskelt laualt ühe raamatuvirna vähemaks. Aga ei raatsinud vähest jaapani kirjandust ja vähest Kõivu ja vähest Vahingut pööningukirjanduse hulka paigutada, täna "Endspieli" panin. Aga esimesel panin vaid ühe filosoofiaraamatu. Esimese hommikul võtsin ka Flaubertist sõõmu ja jäin mõju alla. Nii olen mõne päeva kõlksutanud mõtet auahnusest... . Miskipärast meenus poolunes üks 15 aasta tagune juhtum, mida rohmakal moel ka täna A-le jutustasin. Töötasin alla miinimum tunnitasu eest ühes asutuses, maksti ümbrikus. Töö konti ei murdnud. Töö käis küllalt juhuslike vahetuste kaupa. Kutsusin ka tööta sõbra sinna. Aga ma ei jätnud ühegi kolleegi nime meelde ja ei mõelnud ka tööl toimuva meelde jätmise peale, sõbra nime muidugi teadsin. Aga ühel esmaspäeval, pärast meeldivat ja meeldejäävat nädalavahetuse retke olin olukorras, kus pidin selgitama enda töö vahetuse üle andmist. Ja mulle ei meenunud mitte midagi (vajalikku), välja tuli, et ma ei tea kellegi nime, ka bossi oma, seda peeti muidugi arrogantsuseks. No kuidas saab nii olla, et midagi ei mäleta! Aga saab... kui puudub ambitsioonikus. Ka sõber kannatas minu mälu valiklikkuse tõttu. Alles jupp aega hiljem tuli asja nüanss meelde, aga siis polnud sellest enam tolku.

Eile oli aias mulle meeldiv talveilm, aga lagedal puhus põhjakaare tuul jahedalt hõlmade vahele, kuigi oli +1.

Täna oli kraad jahedam, aga igati mõnus. Tegin väikse jalutuskäigu ühe metsatukani ja põldudel.

Hunt.




esmaspäev, 28. detsember 2020

reede, 25. detsember 2020

Häid pühi!

Minu jõulupuud.

Vaatasin oma sordivaramu puid. Temal on lisaks 12 sorti, toeseks seemik. Mälu järgi (täpsustatav) tegin külvi 1993. aasta sügisel, või aasta hiljem, oli õunasaagita aasta, ühel puul üks vili oli, miskipärast otsustasin tema seemned ühte potti külvata. Seemik oli väga aeglase algarenguga ja vajus ilmselt nõrga juurestiku tõttu viltu, ei näinud tal mingit perspektiivi. Lisaks kimbutab teda emasordilt pärit tüvevähi vastuvõtlikus. Aga ta on minuga olnud ja pole 26 aastasenagi viljunud. Sortide poogendid on ribu-rada viljunud.

Selles puus on 18 sorti.


neljapäev, 17. detsember 2020

Hüsteeriline probleem

Polnudki "Maalehele" aasta jooksul pilku peale visanud; nüüd miskipärast viskasin. Guugeldades sattusin ühele 2012. aasta aiandusuudisele, ja selle all oli mingi metsapoliitika nupuke, klõpsasin peale, pealkiri on päeva lõpuks meelest läinud. Aga vaatasin kogu käesoleva aasta "Maalehe" metsandusteemade päised üle. Ja silma jäi madal tendents, demagoogia, äraspidisus, nüri egoism. Olin eelmisel õhtul vaadanud Gordon Ramsay "Kitchen Nightmares"-i ("Köögi luupainajat"), kus tal tuleb (läikivasilmalisi) egosid murda.
Kes oleks eesti metsanduse Gordon Ramsay? Ilmselt on see küsimus totter. Aga asi haiseb.

"Maalehe" päised olid sellised:

"Väga keeruline on selgitada asja, kui sa pead pöörama usku," kommenteerib RMK peametsaülem Andres Sepp kaasamiskoosolekuid.
Ühel hetkel on käes aeg, kui majandusmetsas on puitu kõige mõistlikum kasutada. Me peame rääkima metsast ka majanduslikus mõttes, me ei saa rääkida ainult ökoloogilises mõttes.
Loomulikult võime vastu võtta otsuse, et Eestis enam mitte ühtegi pulka ei raiuta, aga siis peame arvestama sellega, et puit tuleb millegi muuga asendada ning puidu- ja metasektoriga seotud umbes 60 000 inimest peab keegi teine palgale võtma.

Hardi Tullus: ma ei eita püsimetsandust, aga totaalse ülemineku suhtes olen väga skeptiline

Kristiina Viiron: lageda maa teooria ei päde
Aeg-ajalt leidub inimesi, kes võtavad ette statistika metsaraiete kohta, löövad kokku, mitmel hektaril on lageraiet viimaste aastate jooksul tehtud ning “ennustavad” selle pinnalt siis, kui mitme aasta pärast Eestist saab täiesti lage maa. Üks sedasorti prognoos ütleb näiteks, et see juhtub umbes 30 aastaga.
“Mets on ennegi otsa saanud,” viitab RMK peametsaülem Andres Sepp Metsalehele antud intervjuus, viidates 1930ndate kirjandusele.
Ometigi ei ole Eesti muutunud lagedaks maaks, vaata kuhu tahad. Tõsi on, et nii ühes, teises kui ka kolmandaks paigas on metsi maha võetud, aga tõsi on seegi, et need maad ei jää lagedaks.

Kristel Järve metsanduse arengukavast: argumentide puudumisel ei kardeta kasutada ka muid vahendeid
Arengukava koostamine peab olema teadmistepõhine. Keskkonnaagentuuri koostatav metsastatistika usaldusväärsuse tõdemiseni jõuti ka arengukava aruteludes. Küll aga on lugu keerulisem metsa üldise ökoloogilise seisundi hindamisega.
Metsanduse uue arengukava arutelud on kulgenud vaidluste ja vastuolude saatel, sest arvamusi ja soove, milline peaks tuleviku metsandus välja nägema, jagub seinast seina. Samas on eesmärk kõigil ühine: metsa peab jätkuma ka tulevastele põlvedele.


-

Oi jah. Ja kui siia lisada veel esilehekülje Kaspromi kumu... siis on kokku üks hüsteeriline probleem. Just nimelt, hüsteeriline probleem, sest millegi muuga ei saa põhjendada jaburaid teemapüstitusi, millega siis "võideldakse"; selline demagoogia võte on naeruväärne ja vaadake, kes sellega tegelevad.


 jätkuma näitab, et Järve mõtleb metsast kui saagist.


kolmapäev, 9. detsember 2020

Mis IV?

Juhuslikult komistasin ühe eesti keelde väga vähe tõlgitud kirjaniku otsa, Bijoni. Napi tõlke-koguse põhjuseks on ilmselt kirjastuste senine kogemus, et eestlased väldivad isegi ühe gei-tegelasega raamatuid. Aga oma isamaal on Bijon saanud kõrgeima kirjandusliku tunnustuse. Mina naudin tema stiili. Ta ajab egotsentrikke segadusse. Nimelt on tema üheks huvitavamaks võtteks sündmuse kirjeldamine eriilmeliste tegelaste nägemuse läbi - ootamatult lisandub teine jutustaja. Ja ta teeb seda nii hästi, et mõni lihtsakoeline lugeja satub segadusse, hoobilt mõistmata erineva maailmanägemise võimalust ja põhjust.

Fragment romaanist "Ekspert" (originaalis "La Experte"). Nimede ja teksti kokkulangevus tegelikkusega on juhuslik.

Monika Helme
Hei, alles te sõimasite Rene Kokka, et metsanduse arengukava pole vastu võetud. Põhjuseks muuseas oli, et Eestist ei leitud mingit eksperti. Keegi ei tahtnud millegipärast eksperthinnangut andma tulla. Kas meelega või heameelega, mina ei tea. Aga ilma selleta ei saanud arengukava vastu võtta. Mina ei tea, kelle huvides see ka ikkagi tegelikult oli! Nüüd uus minister lubab kasvõi välismaalt eksperdid palgata ja uue juhtrühma kokku panna, et metsanduse arengukava lõpuks ometi tehtud saaks, selleks eksperte kaasata - ja jälle te ei ole rahul. Mis teil viga on? Lihtsalt sõdida tahate või on teil mingeid konstruktiivseid mõtteid ka? Mitte miski teile kunagi ei meeldi, kõik on halb, kõik on valesti! Ise lubate siin lehel kutsuda üles inimesi, kes metsas tööd teevad, neid üles pooma, ära tapma....See ei ole normaalne. Nii tegutsevad muuseas terroristid! Ma siiralt loodan, et EMA on orienteeritud konstruktiivsele koostööle, mitte terroristlikele võtetele. See muuseas on lühinägelik ja ei vii kuhugi.

M. H.
Tuletaksin tagasihoidlikult meelde, et keskkonnaminister EI SAA ühtegi ameti juhti lahti lasta, sest see on seadusega nii paika pandud. Ametite juhte saab vallandada AINULT kollektiivse valitsuse konsensusliku otsusega. Ja ametite asekantslereid EI SAA samuti minister vallandada, neid kaitseb ATS ehk avaliku teenistuse seadus, kus on kõik väga täpselt ära kirjeldatud. Ku minister sekkukski ja astuks selle sammu, on ametnik järgmisel päeval kohtus ja võidab. Ma lihtsalt üritan selgitada, miks asjad ei lähe nii nagu revolutsiooniliselt teinekord võib tunduda õige. Siin tuleb kohe vahele seesama õigusriik, mida meie õiguskantsler ja kuni presidendini välja kõik korrutada armastavad. Markku Lamp võib ju teile mitte meeldida ja tema tegevus ka mitte, aga minister EI SAA selles osas midagi ette võtta. Nii kaua, kuni ta on seadusega paika pandud, tuleb üritada koos edasi minna ja koostöös mingid lahendused leida. Nii lihtsalt on.

M. H.
Jah, kõik õige. Aga muuseas, kui sellise inimese leiab, siis on tal ministrina automaatselt huvide konflikt oma eelneva töökoha või töökohtade osas ja ta saab söögi alla ja peale süüdistusi, et ta eelistab kedagi või midagi. Olgugi et ta võibki teha otsuseid oma kogemuse ja täieliku teadmise baasilt.

M. H.
Aga mis on teie poolt välja pakkuda? Kui kõik teised täidavad globaalselt roheleppeid, siis nii kui sa lähed ütlema, et jätame siis selle kliimasoojenemise jutu ja kõik muu, mis sellest tuleneb, , kaasa arvatud puidu kui taastuvaks loetud energia kasutamise ära, siis edasi mis? Lageraie pindala vähendamine peab olema tõepoolest eelnõuga kaetud, seda ei saa nii otsustada. Ja viimased aastad on raiutud palju väiksemas mahus, kui lubatud. Ja ilmselt raiutakse ka edaspidi, sest soojad talved jätkuvad. See on ju igati hea, või pole?

M. H.
Jah, tegelikult peakski metsanduse teema olema näiteks maaeluministeeriumi haldusalas. Ja seal on umbes viie erineva ministeeriumi teemad koos. Nii et veelkord - Keskonnaminister ei ole metsaminister.

M. H.
Tegelebki. Ja et see lõpuks ometi tehtud saaks, saatis seltskonna, kes oli võimetu protsessi tulemuslikult lõpule viima, laiali. Loodame, et nüüd ometi saab MAK ükskord vastu võetud, sest olen nõus, see on ülivajalik dokument,

M. H.
Ministrid vastutavad jah teoreetiliselt. Aga kui tema alluvuses oleva ameti juht teatab, et KUI minister tahab minult midagi saada, siis ta muudab seadust. MINA täidan seadust, mingi minister mulle midagi ütlema ei tule. Ja see omakorda on tingitud sellest, et ATS ehk avaliku teenistuse seadus annab ametite juhtidele tohutud õigused. Minister võtab nad oma allkirjaga tööle, aga lahti lasta saab ameti juhi ainult valitsuse otsusega. Ehk siis kollektiivse otsusega. Niipalju siis ministri suurest võimust ja vastutuse täideviivast jõust.

M. H.
Aga mis on teie poolt välja pakkuda? Kui kõik teised täidavad globaalselt roheleppeid, siis nii kui sa lähed ütlema, et jätame siis selle kliimasoojenemise jutu ja kõik muu, mis sellest tuleneb, , kaasa arvatud puidu kui taastuvaks loetud energia kasutamise ära, siis edasi mis? Lageraie pindala vähendamine peab olema tõepoolest eelnõuga kaetud, seda ei saa nii otsustada. Ja viimased aastad on raiutud palju väiksemas mahus, kui lubatud. Ja ilmselt raiutakse ka edaspidi, sest soojad talved jätkuvad. See on ju igati hea, või pole?

M. H.
Isegi kui need arvestused, mis on tehtud on mingis suunas valed, siis miks sa oled kindel, et need sinu arvestused on 100 % täpsed? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal ja lõpptulemus ja tulevik ei ole samuti nii süsimust, nagu karta võiks. Ma siiski kutsun siinset rahvast üles natuke hoogu maha võtma ning natuke avatumalt arutama, kuidas edasi minna. See viimsepäeva kuulutamine ei ole ka päris see, mida teha. Sellega võib juhtuda nagu nende prohvetitega, kes ka iga natukese aja pärast tõestavad ära, et kohe kohe tuleb maailmalõpp....aga oh imet, see aeg läheb mööda ja ei tulegi! Ja nii ka järgmine kord. Ehk siis -mis ma tahan öelda - ei maksa inimesi hirmutada jutuga, et metsa enam ei ole ( inimene kes vähegi ringi käib, näeb et ikka on küll. Või et varsti saab mets otsa....Kui see varsti kätte jõuab ja ei saa, siis mida sa neile inimestele ütled, keda sa viimsepäevahirmus elama oled pannud? Ma olen nõus, et kindlasti on siin eelnevate aastate jooksul tehtud mingeid ülipositiivseid prognoose, mis ilmselgelt ei päde. Aga teha nüüd jälle vastupidiseid, et kohe kohe saab kõik otsa ja taevas kukub maa peale, no päris nii ka ikka ei ole. Vanad metsamehed ütlevad ühed nii ja teised naa, mine võta siis kinni, mida ja keda uskuda. Eks see metsa asi ole ka lõpuks varsti inimestele, kes ei valda statistikat ja numbreid ainult usuküsimus , millest on kahju, sest teadmatuses inimesi on kerge manipuleerida. Ühes ja ka teises suunas.


Monika nägigi toimuvat ainult ülevalt alla käsuliini võimalusena. Ma ei tea, mis tast sai. Jeannette'i jutu järgi olla mingeid arvutustega pabereid lehvitanud, et viskab aknast välja, et tõde on kuskil vahepeal. Aga kas viskas, seda Jeannette ei mäletanud. Mina nägin teda viimati kümmekond aastat tagasi eemalt, siluett läks maja taha.

Olen siin kirikus ikka käinud... mäletan jah seda terroristi lugu. Siin käis jah korraks orbiidil lennanud heleda häälega poliitik, ainult hääl ja kiire kõnemaneer on meeles, aga mis need teemad olid... aga sellest on ikka üle kümne aasta möödas, kui see naine siin kirikus olles pimeda juhtkoera jalaga lõi, veel mitu korda ja karjus "terrorist". Pärast seda kadus see poliitik üldse ära. Poliitiku nimi oli midagi Hernes, või?


laupäev, 21. november 2020

Kui on muinasjutt

Ja nii ta läheb. Tegin väikse ringreisi Läänemaale ja Pärnumaale.

Õunapuuaed; aed üldse. Ideaalaed. V. pakkus üht õuna, et ehk tean, aga ei teadnud... kirjeldus on sarnane ideaalõunale. Järelemõeldes kordan esialgset ebalevat pakkumist: 'Signe Tillisch'.

Pildistasin põldpüüsid ja aiamaad koos.

Sain teda, et põldpüüdele meeldivad porgandid; muudkui nokivad maa sisse kuni porgandid otsa saavad.

A-ga on hea maastikul kõmpida, kuigi korraks arvas mind haihtuvat, aga mis sest. Kui hüütakse, ja kuulen, vastan alati.

Sõmeri tuletorn.

Lugu.

Mere müha tekitas uudishimu.


Valgus lõi miljööd.


Pärnu.





esmaspäev, 16. november 2020

Riigi metsapoliitika seisab savijalgadel

Vahelduva hooga jälgin Eesti riigi metsapoliitikat ja inimesi selles. Vahel on väsitav Eesti Metsa Abiks näoraamatust lugeda asjatundmatut ehk lahmivat kommentaari mis näitab inimese teadmatust SMI arvutusmetoodilise juhendi kohta. Veel väsitavamad on röövmajandust õigustavad kommentaarid. Esimesel puhul mõtlen, et talle saaks arvutusmetoodikat tutvustada. Aga teisel puhul mõtlen, et tegemist on lihtsameelsega - et kuidas hakata näiteks maaülikooli metsandusharidusega inimesele tutvustama ökoloogiat; võib ju proovida, aga järgmises kommentaaris jätkab ta endistviisi.

Ise, vaatamata järsule stiilile, olen metsateemat käsitledes jäänud tagasihoidlikuks, sest pelgan oma asjatundmatust. Aga siiski olen vist ühe vähese eestlasena läbi lugenud metsanduse arengukava töörühmade protokollid. Seda tegin pärast Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve avalikke esinemisi, mis tekitasid seose vastuolulise Jääkeldri saagaga. Järgnes Eestimaa Looduse Fondi poolt etteheide ministeeriumile, et viimane on arengukava protsessi muutnud jututoaks. Kristel Järve protsessi juhtimises vigu ei näe, lubab asjaga edasi minna. Aga töörühmade protokollides esitatud probleemid on ikkagi vastusteta. Ministeerium on oodanud-lootnud, et Keskkonnaagentuuri analüüs "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" vastab kõigile ökoloogiaalastele küsimustele automaatselt - kuidagi nii lihtsalt on mõelnud. Aga nii lihtne see elu pole. Ja nii on ministeerium koostanud ühe osapoole küsimustele vastuseid otsimata omaluhvti väärtusega arengukava millele pole sõltumatut hindajat leitud ka neljandal katsel. Mõtte koht; mida jaburat Keskkonnaministeerium loodab-ootab. Piltlikult - kas pilt varakevadisest raagus metsast on petlikum varasuvisest rohelusest?

Eelmise postituse teema pani mind põhjalikumalt tutvuma Keskkonnaagentuuri koostatud metsastatistikaga, et milline on SMI arvutusmetoodika, tabelid-graafikud ja aastaraamatud. Nii istusin andmetes paber ja kalkulaator käepärast. Puistute jagunemine vanuseklassidesse emamuspuuliigi järgi tabel näitab, et kuuske vanuses 91-141... on 37 tuh. ha; kogu kuuskedest kokku 9,9 % ja suhteline viga ±% 34,9. Sama pindalaga 71-80 vanuses kuuskede kogu % suhteline viga on ±% 12,6. Selliste tulemuste põhjal järeldusi teha käib mulle üle jõu, ja ma ei viitsinud otsida näiteks 20 aasta taguseid tulemusi, et võrrelda.
Arvutusmetoodika parameetrite alla kuuluvad ka soode peenikesed kased, selliseid metsaeraldisi (RMK omi vaatasin) on vanuses 30-40-50-66 jmt, nende kõigi boniteet peaks olema sarnane, aga samas pole ma neid kunagi puiduna majandatavana näinud. Samuti, aga varjeeruvama boniteediga on rabamännikud, mis samuti metsaeraldisteks mõõdetud, vanused 60-110-133, ka neid pole mina õnneks veel puiduna majandatavana näinud. See, kuidas need kooslused statistikasse paigutuvad, seda metoodika kirjeldusest välja ei suutnud lugeda, ainult et nad kuuluvad läbimõõdu ja kõrguse andmete järgi mõõdetavate hulka. Aga mida need tulemused majandusmetsade kontekstis tähendavad, sellele vastust ei leidnud.

Mida näitab metsapoliitika kohta kaitsealuse metsa ja majandusmetsa sarnane vanuseline osakaalu %, ei kommenteeri.

Aga nüüd siis see metsapoliitika savijalgadel seismise põhjus: Keskkonnaagentuuri metsastatistika ei toetu metodoloogiale - metodoloogiliste andmetena pole tegelikkuses andmeid esitatud, sest andmed/faktid pole läbinud kriitilist hinnangut. Esitatakse poolikuid (empiirilisi) töid, mis ei kajasta tegelikkust. 


laupäev, 14. november 2020

Võimendan teatava mõnuga

Postimehe metsasarjas ilmus artikkel: Eesti esitab Euroopale ebarealistlikke metsaandmeid.


Keskkonnaagentuur muidugi reageeris, võtan vaevaks nende nägemuse edastada täies mahus: 
Keskkonnaagentuur lükkab ümber valeväited
Seonduvalt ajalehes avaldatuga on agentuur esitanud lehele ka põhjaliku ülevaate valeväidete osas ja palunud need ümber lükata. Meie väärikad ja tunnustatud metsaeksperdid ei ole sellist kohtlemist kuidagi ära teeninud. [Link tekstile]

[Ja tekst] Postimees eksitab avalikkust metsa teemadel.
Kahjuks on artiklis esitatud valeväiteid, mistõttu palub Keskkonnaagentuur artiklis esitatud väiteid mitte edasi võimendada.
Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala taunib nimetatud väljaande korduvat mustrit esitada andmeid kallutatult ja kontekstist väljarebitult: “ Keskkonnaagentuuris asub täna parim kompetents metsaekspertite näol, kes on teinud igakülgset koostööd meediale selgitusi jagades. On äärmiselt kahju, et metsamõõtmise statistikaga seonduvat on esitatud meelevaldselt. Keskkonnaagentuur on vastu artiklis esitatud väidetele, mis viitavad motiivile andmete võltsimiseks ning sellele, et metsaandmetele ei pääse huvilised ligi.
Keskkonnaagentuur on sõltumatu asutus, kes esitab metsaandmeid kõigile soovijaile ja on alati olnud avatud nii selgituste kui info jagamisel, olgu küsijateks teadlased, meedia, ülikoolid või muud huvigrupid.
Keskkonnaagentuur jagab statistilise metsainventuuri (SMI) algandmeid, kui soov on olnud põhjendatud. Aga ilma täpsemate proovitükkide koordinaatideta, mis võiksid mõjutada konkreetseid maaomanikke metsa majandatavate otsuste langetamisel. Keskkonnaagentuuri eesmärk on koguda metsast sõltumatut ja mõjutamata adekvaatset infot. Seepärast ei tea ka metsaomanikud agentuuri  seirest konkreetsesse metsa enne mõõtmisretke toimumist – et sealt kogutavad andmed oleksid ausad ja peegeldaksid tegelikkust. SMI algandmed ei ole just ülalnimetatud põhjustel avalikud. Avalikud on juba teostatud SMI tulemused, mis on leitavad nii Keskkonnaagentuuri kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt kui ka väljaantavast metsa aastaraamatust.
Andmete  võltsimiseks puudub motiiv
Keskkonnaagentuuril puudub vajadus numbritega manipuleerimiseks ja seda pole meilt ka keegi nõudnud.
Põhjus, miks erinevatesse kanalitesse (üle-Euroopaliseks aruandluseks, Keskkonnaministeeriumile jne) on jõudnud Keskkonnaagentuurilt erinevad numbrid, seisneb erinevates arvutusmetoodikates. Erinevate metoodikatega saadud arvutustulemuste meelevaldne võrdlemine ja avalikkusele faktidena esitlemine on eksitav. Kutsume meediat edaspidi küsima ja uurima rohkem faktide, numbrite või tabelite taga asuvat tegelikkust. Algallikast saadud info on alati usaldusväärsem lõppjärelduste tegemiseks!

Oi jah. Mis moodi on võimalik arvutustulemusi esitada eksitavate faktidena, või siis agentuur esitab teadlikult eksitavat infot?? (Faktina võin kinnitada, et vähemalt agentuuri hüdroloogiaosakond esitab kompetentsi puudumise tõttu järjepidevalt eksitavat infot.)
Oi jah. Et siis metsaomanikud ikkagi teavad mõõtmisretke toimumisest! Kas sel puhul pädeb SMI algandmete mitteavalikuks olemise põhjendus? Saa nüüd siis sellest vastusest aru? Kas tegu on lapsesuuga?

Lisan ka ühe algallikast saadud info "usaldusväärse" lõppjärelduse, mis on lahendamatu ülesanne: "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" - oluliselt rohkem on suurenenud lamava surnud puidu hulk, sest [surnult] püstiolevaid puid ei raiuta enam niipalju ära, aga need kukuvad siiski mingi aja jooksul (keskmiselt seitsme aasta) möödudes maha. Seda kirjeldust pole võimalik loogilisse mudelisse asetada, tegu on jaburusega.

Lisan ka ühe oma varasema postituse lingi, iseloomustamaks ühe riigiasutuse kompetentsi: http://tulpjatulp.blogspot.com/2020/06/foljeton-riigipuugid.html


esmaspäev, 9. november 2020

Mis see nüüd oli? III - Eesti maaülikooli rektor

Mait Klaassen: laastud toovad õnne. Metsaraie taastab normaalsuse.

Ent selleks peab olema sama võimas harvesteri „teine pool” – metsaistutajad.

Metsandust süvitsi tundvaid inimesi on Eestis üksjagu. Seda enam hämmastab mind, miks ei suudeta kokku leppida uues metsanduse arengukavas. Vaidlused kisuvad juba ammu inetuks ja süüdistused on kerged tulema.
Minule, kes ma olen elukutselt hoopis teise valdkonna inimene – veterinaar –, tundub kummastav tekkinud seisukoht, et metsa juurdekasvu arvutus lasub valedel alustel (Kaido Kama: „Suurt metsavalet ei saa enam kuidagi varjata”, EPL 12.10). Metsateadlased on metsa juurdekasvu uurinud väga pikka aega, mis on fakt, ja seni on arvutused kehtinud. Kust siis nüüd tuleb uus teadmine, et senine on olnud kõik vale?

Küsin omalt poolt: millistel alustel saab kinnitada andmete usaldusväärsust? Ei piisa, kui ütled maneerlikult asjaliku näoga, et näiteks kümme aastat on naa tehtud ja muutus on tekkinud viis aastat tagasi tulnud teise metoodika tõttu. See lause ei kinnita usaldusväärsust. Ei piisa ka Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjaga väitest, kirjapilt muutmata: “Seega küsimus retsenseeritud metoodikast ei ole päris õige, olenemata sellest, millist metoodikat kasutades on olulisem õigete sisendite saamine ja õige kasutus.” Sellises vastuses ei mõisteta, et retsenseeritud metoodikad on aluseks, et hinnata üldse sisendite õigsust ja õiget kasutamist. Ise teen, ise kontrollin - ei ole sõltumatu hinnang millest lähtuda andmete õigsuse osas.

Mind üllatab "Päevalehe" valik, ja need rasvased suunanupud. Kas tõesti on päevaleht võtnud nõuks peenel moel võimendada rektori infantiilsust? Tore oleks, kui akadeemilise asutuse juht kaitseks oma töötajaid teaduslikkuse alustel, aga ei. Ju tal on siis kopp ees oma töötajatest, sest kriitilisi signaale tuleb paremalt ja vaskult, ülevalt ja alt. Aga miks siis ka ennast ohvriks tuua? Ju on tegu aumehega, seda kõige siiramas mõttes.  

Mõned tekstilõigud viitavad maaülikooli raske-kahurväele, millega Klaassen siis opereerib. Kuidas teisiti - nii on normaalne. Aga usust siiski ei piisa.

Mul tuli meelde, et eelmisel aastal pildistasin Järvselja ürgmetsa. Ürgmetsa kvartal on üpris pisike ja asetseb ümbritsevast kaitsevööndist kõrgemal kallakulisel nõlval. Kaitsevöönd on soine ja selles on tõesti langenud puude kogumikke, sest kasvukoha pinnaselähedane veerežiim mängib oma rolli. Aga otsustage piltide järgi lahkesti ise, kas hooldamata vana mets on praktiliselt läbimatu?

Kaitsevöönd.
Soine kaitsevöönd... selline mets on läbimatu väga paksule või laisale inimesele kes ei jaksa või ei viitsi jalgu tõsta.

Ürgmetsa kvartal:


Jätkan piltidega vanadest metsadest. Kahjuks on ilusad vanad kuusikud kõik maha raiutud. Suvisest kuusikute jahedusest ja kuusikute erilisest linnustikust on vaid nostalgilised mälestused.
Vähemalt 130 aastane männik.

-

Elujõuline vana mets. Ökosüsteem.

Miski ei viita hävingule või raisku minemisele. Aga tegu on viimase riismega.


-


-

See on üks väike metsariba raiesmike vahel. Siin on näha, millist metsa karu eelistab. Ja ümber kukkunud kuusk on talle parim talvekorter.

Karu jäljed.

Karu mets. Siin on puude peamine ümberkukkumise põhjustaja lageraielankidelt puhuv tuul.

-

See mets ei jäe Järvselja ürgmetsa kvartalist väga kaugele; metsal vanust sama palju, aga veerežiim on puudele oluliselt soodsam. Inimese mõju sellele metsale võib hinnata nii ja naa.

-