Õhtutiir pildimasinaga

Naat on meetaim.

Hämarad aiasopid.

Must-kärbsenäpi poeg oleks vaat et jala alla jäänud. Aed on linde täis. Päeval tundus mesitarude taga 100 musträstast olema; oli soo-loorkull, emalind, pikkade kollaste kotkajalgade ja kohevate helepruunide pükstega; ei saanud hästi lendu tõusta; vahepeatuseni oli rästapoeg küüniste vahel, aga peatuseks lasi maha; edasi lendas niisama. Linavästriku pojad hukkusid vist kõik: üks uppus veetünni, nüüd on veetünn kangaga kaetud, ja trepil olid rappimisjäljed; kõrvukräts toidab poegi tervete loomadega; äkki siis kärplane, või rott.

Aias:

sipelgarohkus on hulluks nuhtluseks.

Salatit on võtta:

Uued tööriistad leiavad aias kasutust.

Käisin ka külaotsa teel - lõputult vaadata:

Ja põikasin ekstra metsaserva, et sarapuud vaadata.

Tavaline sarapuu tema kõrval.

Aia sarapuud:

kollane vorm ja

sakilsem vorm.

-

Ema õpetab poega lendama, ja poeg ka usinasti harjutab.

Kõrvukrätsud

Kevadel oli kuuseheki külje all plaksudega armulendu; eelmisel aastal passisid seal varesed, aga neil pesitsemiseks ei läinud; üleeelmisel aastal passisid seal kaelustuvid - kas pesitsesid, ei tea.

Rätsu olen siin näinud aastaid: armulennud; õhtuti aias ootamatult puust vilksamas; varakevadel huu ja huu ja uuriv lend peakohale tiiruks, ehmatab täitsa oma hääletu lennu ja kõrvade püsti ajamisega.

Täna rohisin aiamaal ja kuulsin värvuliste kädinat; mõtlesin, et mis loom see üle põllu tuleb; äkki karu; tõstsin pead üle ubade; ei midagi, siis nägin, et kes ja kus. Pojad juba nii suured ja lennuvõimelised, ju on hiiri palju.

Kas nemad on öised lehepilli piiksutajad - ema igatsevad kassipojad?

  

Suvepäev - õhtu

Siit niidab hiljem.

Oder lasi juba teha õietolmu pööriseid.

Rukkilill külapõllul; üks postidevahe ei mahuta mürgipritsi. "Tooge rukkililli", ütles vanaema küsimusele, et mida sünnipäevaks soovid.

Harilik ebajasmiin täidab aia.

Poogendid on mõõduka (vajaliku) tempoga lahti lõigatud: eemaldatud hõõrduvad kasvud ja kasvujõud suunatud poogenditele.

Vanade sortide seas on hiliseid viljujaid - see 'Serinka' viljub üheksandal aastal.

Sordi '?' puhul ei ole suutnud otsustada, kas kavatada teda kõrgtüvikul või kõrvale istutatud madala tüvega puuna. Kõrgtüvikuna on ta olnud juba aastaid; tööd ja vaeva nähtud, aga '?' loomuomane kasv pole kõrgtüvikule sobivalt laiuv; vast jukedan kõrgtüvikuga veel aasta-kaks, lihtsalt hariduse mõttes. On saabunud viljapuude suvise lõikuse aeg.

Küla oapõld lõhnab veidi vastikult; ise kasvatan 'Witkiem'-i, on maitse poolest kõigist katsetatuist parem; sordikirjelduse varajasus ei vasta tõele; on oma suure koreda kaunaga teiste katsesortidega võrreldes kõige hilisem, aga maitse on hea, eriliselt hea.

Häid unenägusid.

Täna, enne vihma, korjasin heinamaalt punet. Arvan saagist talveks piisavat. Olen vedruga kääridest vaimustuses - käsi on lihtsas asendis ja naks ja naks.

Praegu on puuviljaaias kõige parem aeg talvekahjudega tegeleda. Ühe hapukirsi ja ühe külmahella ploomi võrsed on kannatada saanud. Selle ühe ploomi olen tähelepanu alt juba ammu jätnud - 'Emma Leppermann'. Hapukirss 'Haritonovskaja' on aga katsetamise alguses.

Eelmisel kevadel tabas kirsside õitsemise ajal luuviljalisi tugevalt ja õunapuid nõrgemalt mädanik - noored kirsid-ploomid rootsusid, jäid nõrgaks kogu aastaks - õitsemine algas ilusate ilmadega tavalisest varasemalt, aga siis tuli jahedus mai teise nädalavahetuseni - nii tugevat haiguspuhangut pole mina varem näinud; varemalt on ainult kirsid kannatanud.

Tänavu aasta talvel eriti külm ei olnud, aga oli pidev -20 alla kirdetuul. Tuulekülm mõjub viljapuudele samuti nagu inimesetele, kannatada saab esmalt tuulepoolne külg. Just kirdetuule käes on minu aia paar õunapuu sordiaretuskatse punti; on isegi hea, et noored puud saavad ekstreemsust - nii on valik varem tehtud - üks puuke läks talvega välja. Tegelikult mul pole erilist huvi sordiaretusega tegeleda, sest viljapuud ja marjapõõsad võtavad ressurssi... ju siis ei ole fanatt. 

Vaade kirdesse.

Huvitav, et Ilmateenistuse eilne mudelprognoos tänaseks osutus täpsemaks kui tänane tänaseks. Jääme siiski rahulikuma sajuga silma sisse. Öö eelne paistab ööks.

Rediseisu on söödud. Külvasin ka poole rohkem kui eelmisel aastal.

Redisesalat toorjuustuga.

Suvi algas

Eile tuli ühest tarust korraga kaks väiksepoolset sülemit; sellist asja pole varem näinud. Raputasin nad ühte. Ka sülemi väljalennu katseid oli eelnevatel päevadel kaks, mida nägin.

Nii pikka rästikut pole vist varem kohanud. Pruun ja pikk rästik on minu silma all siis kolmas aasta, aias. Kile serva juures ta hommikuti soojendab end. Ühel hommiku polnud teda näha; arvasin maakaevamise ajaks kile serva nihutada; ikka oli seal. Kui tean, et võin teda aias kohata, siis ta eriti ei ehmata, aga adrenaliini paneb ikkagi käima, ja adrenaliin mulle üldse ei meeldi; hindan rahu. Aias tuleb käia rahuliku kiirusega, heinas jalgu sahistada ja aegajalt (veidralt) maad trampida. Kummardamisel olla ettevaatlik ja aeglane, kanda laiemaid pükse (on ju ka moes) ja kui kiirustamine tundub vajalik, siis panen kummikud jalga.

Kummel.

Jasmiin kuulutab suve avatuks.

Aktiniidia õitseb; hapukas (sidrun, laim) lõhn vajub kübara alt maale:

Harilik sarapuu 'Aurea'?

Õhtul on ka lõhnavat kuslapuud.

Riigipüha

Eile tugeva tuulega oli eriline taevas.

Redised on minu riigi püha. Pildil kõik neli 1. mail külvatud sorti. 26 päeva läks aega. Mutt songib täiega peenart.