Versus versus

Alustuseks üks "tühi" vaade:

aga selles on nii palju.

'Astrahani valge' versus 'Pirja':

Ma pole hetkel kindel 'Astrahani valge' déjà-vu päritolus: kiivi(keele ots on terav), või 'Furmint' viinamarjadest tehtud kuiv vein, või nektariin, jah, on miski taoline kuma ja pikk isu äratav vürtsikas järelmaik. 

'Pirja' maitseb nagu masstoodangu Poola õun; olen ta oma sordivaramust likvideerinud... ühe suveaia tarvis poogitud ja hiirekahjustuse saanud puuke viljus meetripikkusena...

'Kondaja pirnõunal' on külalisi. Vaatamata veidi kohmakale nimele jään ilmselt seda jäätmaa leidu selle nimega pidama - tema maitses on palju pirnipärast.

Aiandites töötamise järel võiks lillekasvatamise isu kuhjaga rahuldatud olla, aga ikkagi võtsin enda jaoks midagi uut kasvatada - emajuurja peekerlille. Kasvatasin taimed ette. Eks näis, kuidas ja kas neid talve eest kaitsen. Seni naudin vaatemängu.

Jäärapäisus on minu peenras kasvama pannud pune. Punele olen talvel kõige rohkem raha kulutanud, et nautida roogade pikka järelmaitset. Pune on salapärane tegelane - sõõm kätelt jne... eile pannilt.

'Astrahani valge'

Eelmisel aastal avastasin enda jaoks kollase peedi; nüüd kasvatan teda suuremalt, sest suvine mahedam peedimaitse mulle meeldib.

'Astrahani valge'

'Astrahani valge'. Juba reedel lõi tugevam tuul vilju maapinnale, täitsa maitsega, on olnud siin kõige varajasem küpseja, ees 'Kasperist', 'Valgest klaarõunast', 'Pirjast', 'Tallinna pirnõunast' ja 'Korobovkast'.

Oma raamaturiiulist leidsin vanima 'Astrahani valge' mainimise tsaariaegsest raamatust, soovitati kasvatada praeguse Valgevene ida-alal - Mohilewi kubermangus. Enamvähem samal ajal mainib teda eesti pomoloog J. G. Spuhl-Rotalia kui kaunis hääd laua- ja köögiõuna, lõpuks, kaheksa aasatat pärast J. G. Spuhl-Rotalia surma, pärast I maailmasõda ja vabariigi alguse saginat, ilmus ka tema koostatud pomoloogia õpperaamatu I jagu (1924). Järgmine mainimine on 1970. aastal ilmunud "Eesti pomoloogia"-s.

Toon siin ära katked pomoloogia õpperaamatu I jaost (1924)... mulle meeldib vana keel... 

Koor on peenike, sile, õhuke, abras, pisut raswane ja puu otsas kaswades sinihalli udukorraga õrnalt kaetud. Põhjawärw on rohekashall kuni tühm-walge, päikesepoolt õrn-roosa jumega, millest lühikesed karminpunased triibud läbikäiwad. Koorealused täpikesed on walmimata õunal kaunis selgesti näha, kuna nad walminud õuna juures ärakaduwad. Koorel on nõrk aga meeldiw arbusilõhn juures.

Sisu on walge, pehme, rohkesti mahlane, peenikese mõnusa weinihapu maiguga, muutub mõni aasta täiesti, mõni aasta tükati läbipaistwaks klaariks. Et ta klaariks minemise järele wäga ruttu juhuseks läheb, seepärast peab õunad pisut enne täielist küpsust puust mahawõtma, siis on nad kõige maitsewamad. Sisul on tugew ja mõnus lõhn juures.

Walmimiseaeg ja wältus. Walmib soojadel suwedel augusti esimesel, wiludel augusti wiimasel poolel. Wältus kestab ainult mõne päewa. Mida küpsemalt ta puust wõetakse, seda lühem on wältus. Kes wältust tahab pikendada, see wõtgu õunad mõni päew enne täielist walmimist puust maha.

Wilja wäärtus. Walge Astrachan on põhjamaa waraste suwesortide hulgas oma iluduse ja maigupeensuse poolest esimesejärgu lauaõun, mida hääde müügipaikade läheduses suuremal mõõdul wõib kaswatada, kõrwalistes kohtades aga ainult oma tarwis, sest ta ei kanna wedu ega seisa kuigi kaua.

Minu aia rohekas, vilus kasvanud õun on sarnane saksakeelses kirjanduses ilmunud piltidega: http://obstsortendatenbank.de/weisser_astrachan.htm

Kõrgsuvi

Jäätmaadel on praegu kõige õiterohkem aeg...

Aiamaal alustab nemeesia. Kurgid valmivad hooga...

Õhtupäike pani peiulilled eriti särama - Disco segu (ise segasin) ja Super Hero Orange, kollast võiks ka olla, aga pole-polnud.

Tegin õhtuse marjaringi:

Mustsõstra saagi võib lugeda väga heaks. Karusmarjad on sel aastal pisikesed, kas varajane soojus? Valge sõstar on kuidagi kidu, aga mulle piisab neist kuhjaga.

Luksus

Tegin väikse varuga arvutuse, et iga võileib maksab 2 € - leib, või, õrnsoola vikerforellifilee, sea suitsu-põsesink, täissuitsuvorst Parmigiano Reggiano juustuga, juustud, hapukoor, roheline aiamaalt. Minu lemmikkohvikus maksab sama ports 7 €.

Linavästrik ja lõoke ja teised teevad teist kurna. Mida see ennustab, kui ennustab? Kevad oli varajane... või suvi tuleb pikk... .

Eilne õhtutaevas oli luksuslik.

See taluaedade valiku mustsõstar maitseb sel aastal paremini 'Öjebyn'-ist, jääb alla vaid 'Lentjai'-st ja 'Intercontinental'-ist. 'Karri' ja 'Elo' ei sekundeeri, 'Karri' on veel toores ja kehvema maitsega 'Elo' variseb ikkagi liiga vara. Ka karusmarjad juba maitsevad.

Suvi, suvi

Rohkes võis kerge karamell juurde ja kvaliteetne valge kuiv vein peale (mitte liialdada), tükk võid veel juurde ja madalal kuumusel hautada.

Järgmiste päevade teema - ümarad kabatšokid. Homme nopin esimesed kolm kurki.

Suvi

Vaade aknast. Olen vaatega väga rahul. Mesilased korjavad naadiõitelt päikselistes kohtades nektarit päris usinasti.

Õunapuude poogendid on lahti seotud ja välja lõigatud. Suvist õunapuude lõikamist on veel teha, saab kasvujõudu valitud võrsetele suunata, seda just kevadtalvel tugevamini kärbitud/kujundatud võrades.

See meristeempaljundatud kirss ei vasta sildil nimetatud sordile; ilmselt on 'Läti-Leedu madalkirss', millest mina lugu ei pea. Musträstas maiustab kirssidega, metsast käivad ka pasknäärid tiiru tegemas.

Ka jänes käib porgandis. Kasvatan ainult hiliseid sorte, mulle piisab suvel harvendusest.

Suvepäevad, õhtud

Tartu vaated...

Marja tänava kask Supilinnas,

Toomel.

-

Kodus...

redise teine, 22. mai külv. Täna sain porgandi maitse suhu, salati isekülv on otsas, kirsse on võtta...

Kuldnokad lendasid mõned päevad tagasi pesakastist välja, varestel on täna juttu palju. Noored varesed on kohmakad lendama, veel ei seo poogendeid lahti.