Juuli viimane kolmandik

'Forellenschluss'.

'Galba'.

Kosmoste avanemist ootan huviga: sel aastal valisin suvelilled valgega sees.

Saialill, valgega sees.

Madal põõsasjas mungalill on tavalise õiega. Suvelilled annavad aiamaale efekti eemalt vaadates; lähedalt vaadates poleks neid vaja; piisaks aiavilja vaheldusest.

Vana ja soovitussortimendist välja arvatud karusmarja 'Rae nr.1' kiidan - maitse meeldivalt vürtsikas. Väjaarvamise põhjuseks on ilmselt tugevad ogad ja maani kookavad oksad, mis kergesti juurduvad. Ogasid on tõesti rohkesti ja valusalt, aga põõsa tugev kasv ja ise laiali minemine on suur eelis (pool)metsikus aias... milline sort saaks paremini hakkama?

Hiline must sõstar 'Lentjai' on marjaringi hea peotäis.

Kuldsõstar maitseb hea - must sõstra vürtsiga väskendav mari. Pildil hapukam sort 'Raadu'. Keediseks tehes:

mustasõstramoosist oluliselt rikkama maitsega.

 

Larka aed

 

Kollane värv

Tuul

Kõrgsuvi on käes

ja läheb edasi.

Peenramaa

Aiamaal on rohimisega tiir peal. Basiilikuga lõpetasin. Porgandiga alustasin. See aia-ala on külvatud valdavalt Impecta seemnetega. Ronioale peaks juba paelu panema. See oa koht on liiga tiheda külviga, aga esimene külv oli kahtlase minekuga, siiski parima minekuga; vast võtan vähemaks. Üks ronioa sort ei võtnudki vedu: huvi pärast otsisin muuseumist ühe varasema probleemse tulemuse andnud seemnepaki üles; oli firma V. Legutko "40 sentmeetrine" põõsasuba, andis 1,5 meetriseid roniväätidega taimed - suvaline jama. Sel korral oli väga kehva seemnekvaliteediga Vilmorini firma... seemned lõhki, väiksed ja kortsus... praak. Vilmorini kohta kuulsin kriitikat ka ühelt teiselt oakasvatajalt, seda eelmisel aastal, ja seejuures ebakvaliteetse sorditunnuse suhtes.

Kartuli panen maha külas viimasena... 19. mai. Ka tippsibulaga ei kiirusta... 26. mai, et muld ikka kindlalt soe oleks.

Kabatšokkidega pole sel aastal vedama saanud... vist sipelgarohkus katteloori all ja uruhiired. 25. juunil tegin viimase külvi uude kohta, rästiku kodu kõrvale, tõusnud nad veel ei ole, kuigi võiks.

'Galba' ja 'Forellenschluss', taamal vasakul 'Blonde maraichere'. 'Galba' toore pähklisus on väga meeldiv lisa.

'Forellenschluss'.

Rukkilill Ball ei ole ball, on tavaline hanitamine, külapidu. Aga metsiku rukola, tilli ja roosade moonidega vast ikka sobib. Ootan teisi suvelilli; üle aastate tegin neist valiku.

Õhtutiir pildimasinaga

Aias:

Naat on meetaim.

Hämarad aiasopid.

Must-kärbsenäpi poeg oleks vaat et jala alla jäänud. Aed on linde täis. Päeval tundus mesitarude taga 100 musträstast olema; oli soo-loorkull, emalind, pikkade kollaste kotkajalgade ja kohevate helepruunide pükstega; ei saanud hästi lendu tõusta; vahepeatuseni oli rästapoeg küüniste vahel, aga peatuseks lasi maha; edasi lendas niisama. Linavästriku pojad hukkusid vist kõik: üks uppus veetünni, nüüd on veetünn kangaga kaetud, ja trepil olid rappimisjäljed; kõrvukräts toidab poegi tervete loomadega; äkki siis kärplane, või rott.

Sipelgarohkus on hulluks nuhtluseks.

Salatit on võtta:

Uued tööriistad leiavad kasutust.

Käisin ka külaotsa teel - lõputult vaadata:

Ja põikasin ekstra metsaserva, et sarapuud vaadata.

Tavaline sarapuu tema kõrval.

Aia sarapuud:

kollane vorm ja

sakilsem vorm.

-

Ema õpetab poega lendama, ja poeg ka usinasti harjutab.

Pärn läks lahti.