Eile-täna pookisin

Tegin ühest kitaikast [see kes ei taha aedõunapuuga hästi sobida] keerulisema aretuslooga aedõunapuule neli poogendit. Rahulik hasart tekkis, et kui palju ühest raost annab.

 

Kuhtuv ilu ja kevadtööd

Hommikul vaatasin - küll on ilus.

'Liivi sibulõunad', viimased.

Seemnekartuli tõin valguse kätte.

Ülased alustavad.

Eriliselt ilusa lauluga rästas on seekord platsis. Lõpetatud read ja linnamuusikat - värvuke, papagoi, turvasignaal.

Üks vares on ebatavaliselt julge; istub 30 meetri peal vaskul ja paremal, pärnal ja tammel. Istub pikalt. Käib mesilaste joogikohalt joomas. Pildistasin teda 15 meetri pealt; rahulikult askeldab. Kas linnugripp? Üks luik lendas eile palavikuliselt (võõras hääl ja jõuetu lend) ümber minu ja läks rappa tagasi.

Sügisel vihtusin vikatiga üle pune; aga oleks vaja täppisvihtumist. Vaatasin netikaubandusest tööriistu ja mõtlesin pukspuukääridest või noist.

Nood ajasid asja ära.

Ostsin kaks toompihlakat; pigem ilupuuks. Eelmisel aastal potistatud taim oli surnud juurtega, märg turvas kukkus laiali, kaks valget juus-juurt oli; vast saab pistoksaga paljundamise laadselt poputades asja; teise, sel aastal aastal (euroopapoolt) saabunud taime potistasin-istutasin ümber enda aiamulla segusse, et tulevane istutus oleks võimalikult loomulik keskkonnavahetus.

Rõõmsaid ülestõusmise pühi!

Võtsin ahjust söetüki.

Pühapäev

Köögilaua nurgake. Lehtsinep, paki järgi 'Red Frills', aga on nagu midagi lihtsamat. Maitselt meenutab merikapsast; roomasalati sisse visatuna jääb maitse märkamatuks; maitse on ikkagi liiga kapsas. 

Põldkännaku isekülv. Mulle tema pähkline mahe maitse meeldib.

Just seda murulauku peaks päästma; on teistest kauem värske; kasv ja õitsemine tagasihoidlikum; naabrinaise käest saadud... umbes 35 aastat tagasi.

Üks murulauk meenutab minu 90-ndaid, toonaseid külaelanikke. Naabrinaise Огонёк-id on minu kunstihariduse vundament. Aitäh Talle pilvepiiri taha, et lubas lehti välja tõmmata.

Aias.

Kaks keedetud seasüda. Tähtaniis, loorber, must terapipar, pune, sool, törts õunaäädikat. Keeda tasasel tulel tunni alla.

Kurna puljong supiveeks. Samal ajal oled pannil või ja oliiviõlis praadinud sibulat ja rohelist paprikat; maitsestanud soola, tšilli, sutsupaprika pulbri, ingveripulbri ja jahvatatud pipraga. See toimeta pujongisse. Suppi jääb veidi alla pole seasüdametest, tükeldatult (ülejäänu jääb hilisemaks võileivakatteks). Lisa niitnuudlid, keeda mõni minut ja löö neli kanamuna sekka, nüüd ära sega, võta tulelt, kõik valmib ise edasi.

Supersupp sai.

Eile lõpetasin kevad-talvise viljapuude kujunduslõikuse, töö sai tehtud kahe päevaga, vahel pikk paus. Õunapuid palju pole. Arvestan ka suvise lõikusega. Mõni tähelepanek ja toimetus:

Eelmise aasta poogendid (ka pirnil) jäid vitsteks; kas jahe saduderohke suve algus võis nõnda mõjutada?

Ühe kitaika poogend aedõunapuu II järgu oksal, et oleks sordi tagavara rohkem kindlustatud. Poogitud kolm kevadet tagasi; poogend ei sobi hästi kokku - ühel teisel puul ei hakanud üldse kasvama. Olen pookimise sobimatust õunapuuliikide vahel varemgi kohanud. Aga pean kaht kitakat edukalt poogituna enda aias; üks veel kahe aedõunapuu vahel vahepoogendina. Kloonalus talle sobib. Proovin teda veel paarile keerukama aretusega aedõunapuu-sordile pookida, eks näis.

Sellelt pirnilt tüüka lõikamine oli eile viimane töö. Olen selle puukesega kolmandal ringil; eelmine aasta algas sarnaselt, aga tuul murdis peale jaani lopsaka kasvu.

Eile õhtul läks päris tuuliseks, nagu täna päevalgi on, oli-on puhanguline edelatuul; puhub suurelt lagedalt; aias on ebamugav olla... nii eile ühe ootamatu tuulepuhangu ajal võttis ärasaetav oks [põhiokasa kujundamisel] koort kaasa. Katsusin viga elektri isoleerteibiga parandada, eks näis.

PS: Tänase tuulega kuulsin, kas pöialpoisid on minu kõrvakuulmist testimas, aga põhjatihase paar lendas aia servas puult-puule võrades peatudes ja üksteist järgi oodates metsa, minust nii kolme meetri kauguselt, võimaldades ka peatusi jälgida; tuul.

Kevad algas

Esimesed sinililled samal ajal.

Kanakull on kohal (1 lind, tulevad jaos). Luiged tegid puhkepausi nisupõllul loigus. Pea 16 kraadi sooja. Sookured on kolmekesi; eks varsti tuleb eelmise aasta poja kodust väljakupatamine... see käib ka täna.

 

Lõoke hommikul, sookured tulid päikseloojangust paarina, või tuli eelmise aasta poeg kaasa; tavaliselt on isalind ikka enne emalindu tulnud, aga kahekesi tuldi, paarsada-kolmsada meetrit vahet ja häält tegid mõlemad. Erilist häält - siin ta on.

Veebruari viimane päev oli suur sula, käisin tiiru põldudel, jalad said märjaks; pärast ei saanud kuidagi sooja sisse.

Praegu paistab metsariba rabani läbi; ainus metsariba, mis veel alles; vaatan kui imeasja, erilise tundega. Nüüd käingi metsas, nagu pommitatud linnas. ["... et kui me tahame hästi elada, et see mets on üks väheseid asju, mida siin annab konventeerida /... / naudime head elu /... / vist ei saa päris nii, et kõik rahul oleksid." T.Õ. ühes kummalises intervjuus ajakirjanikule.]

Täna; nii palju siis veel lund.

Toa põrandal kuivatan võimalikke kõbla varsi; läheksid nagu iga päevaga kõveramaks.

Kõik seemnete tellimised saabusid...

Mets-raba

Eile oli päiksevinega päev; jalutuskäigule lisasin metsaskäigu, oli juba õhtupoolik ja päike kadus kaugete pilvede varju.

Kaks paari: kuusk-mänd, mänd-kuusk. Selles väikses pika ajalooga metsatukas, mida on alati talu nime järgi öeldud (ka kolhoosiajal), on omapäraselt kasvavaid puid; hooletussejäetus.

Rabast valgub vett sügavasse kraavi; on loomadele populaarne joogikoht.

Kadakad rabas; muidu seostaks kadakat aluselise paepealse mullaga, või mõne liivikuga; aga siin nad on:

Raba.

Lind.

Seemnepakid

Hakkasin seemnemüügi valikut liiga vara vaatama; nüüd on tüdimus. Aga hoobelda saan, kui veel üks tellimus kohale saabub, siis on postkastide rekord, eks see ebaratsionaalne ole, kui postiliinile kulub 32% üldkulust, aga noh. Ja liike-sorte on endiselt mõõdukalt vähe:

Kolme alumise rea jagu on sel aastal ostetud seemnepakid; üleval pool on enda vanad ja paar ühest teisest salvest.

Sel aastal plaanin uue asjana talvehakul välja lõigatud sarapuult latte kasutades mõõkube kasvatada, see jääb plaani järgi ka ainsaks uudsuseks. Ah jaa - salveid plaanin uue asjana külvata, aga maitsetaimede tellimus on alles teel, kui ikka saabub.

Olin maamehena plaaninud linnast leiva toomise maitsetaimede seemnete paki saabumise kaasnähteks, aga pakki pole kolmel võimalikul-loodetud päeval tulnud, nii on leivaga kitsas. Imelik, et firma ei saatnud kliendile (mulle) puuduliku sideinfo kohta päringut, et pidin nädal hiljem ise sudima, et milles asi, esimest korda kogen, et oli võimalik tellida puudulikke andmeid sisestades. Olen siiski veidi skeptiline enda märkamatuse ja probleemi suhtes, aga eks näeb.

Nii lõpetasin lõunasöögi küpsistega; moos või on see želee on eelmise suve valgetest sõstardest, peoga sai ka karusmarju lisatud ja münti.

Paide reede kronoloogilises järjestuses

Paide on täiesti juhuslikult minu sünnilinn, ja silmanurgast vaatan ikka oma esimeste hingetõmmete võimalikke aknaid, midagi ses on.

Aken on mujal.

Kõige igavam Paide vaade.

Puud ja põõsad.

Inimesed Paidest siin ei käi.

Siin.