Laupäev, 29. aprill 2017

Eile päike, täna jäine vihm

Eile oli päike. Hommikupoolik pakkus niiske õhu etenduse. Toimetasin hämarani väljas.


Eile istutasin väikse nuka madalaid iiriseid lisaks ja ei kastnud neid. Tänane jäine vihm ja lobjakas kastsid. Eelistan iiriseid varakevadel istutada, nõnda pole muret nende ümbervajumise ja lehestiku lõikamisega.


Neljapäev, 27. aprill 2017

Laupäev, 15. aprill 2017

Ühes aias

Külmade põhjatuulte eest kaitseb aeda kõige tõhusamalt kuuskede rida; sekka ka teisi. Vaatan selle aia mikrokliima tekitajaid kui aiakunsti kõige kõrgemat taset - seda ei ole võimalik ületada.

Ars longa.


Reede, 14. aprill 2017

Pookimise aeg

Ärkasin hommikul varakult. Maas oli veidi lund. Külm ja rõske oli. Hakkasin ennelõunast pookima. Päev oli kuiv ja plussis. Sall oli tihkelt ümber kaela keeratud; kaks tiiru ja otsad vaheliti. Müts silmini ja maani ulatuv talvemantel seljas. Mõnus oli nii kükitada ja toimetada. Terve päev läks kõndides, mõõtes, lõigates ja teipides ja vahaga määrides. Kiiret polnud.


Kolmapäev, 12. aprill 2017

Päevad

Lõhnav kannike.

Päevad on juba pikad, aga aega pole.

See kahe õiega märtsikelluke teeb oma õit ühte moodi aastast aastasse ja ikka üks õis.

Üks enam-vähem rida krookusi hiite kaevikute vahel. Mõtlen, et mis imeasi see on, ei julgegi lõpuni mõelda, mine tea mis.

Täna õhtupoolikul käisin sarapuid enda aeda toomas, et oleks üks rida tuulekaitseks pandud. Sügisel põldude vahel ja metsade ääres jalutades jäi silma üks madalat kasvu ja huvitavate vongetega põõsas. Koht on ühe vana talu aia serv, millest läheb mööda metsaveo tee ja see isemoodi sarapuu, mida tahtsin täna pildistada, oli maha võetud ja suurde hunnikusse tõstetud, nii nagu tänapäeval tehakse. Vahest tundub endale, et olen lõppude kaaslane. Tegelikult on see progress.

Kaevasin põõsa ümbert mõned taimed välja, need paistavad ikka madala põõsa sarnased olema. Ilmselt on varasemad metsateomasinad juuri purustanud ja niiviisi põõsa paljunema pannud.


Pühapäev, 2. aprill 2017

Viisteist kraadi sooja

Lillepeenra ruutmeeter kollaseid krookusi on hiirte päralt, maa on auklik ja alt õõnes. Ei teagi, kas on mõtet seda platsi endal üldse liigutada. Võibolla panen allesjäänud krookusesibulad suvel siia tänna peenrasse laiali.

Mulle piisab neist.

Täna istutasin veidi madalaid iiriseid ringi ja päevaliilia seemiku panin uude kohta, koristasin veidi kulu. Tomatitaimed panin pottidesse. Üht vana künnivagu täitsin. Kütsin sauna. Homme on vaja vara ärgata.