Teisipäev, 17. mai 2022

Kevad Eestimaal

Oi jah. Käisin Tartus, sain teada, et elu on palju lihtsam, millisest olen mõelnud. Täitsa elamuseni lihtne. Samas, jäin sellest nõudlikumaks, sest kohe tuli meelde, et olen labasuse pärast ebamugavust tundnud. Kurat, kakskümmend aastat, ja lõpuks sain aru seni olnud arusaamatust. Võibolla peaks osa (alg)kursuseid nimetama tähenduse kursusteks... nii oleks (elu) arusaadavam. Enda jutu kõrvale tuli meelde "Miljoni dollari hotell", peaaegu juhuslikult oleks seda filmi mõni päev tagasi (üle) vaadanud, aga ei jaksanud, paari stseeni siiski vaatasin.

Tartu vaateid:

-

Koduteel, kodule päris ligidal nägin ühel raiesmikul haralisi ploomipuid, keset "metsa".


Neljapäev, 12. mai 2022

Kevadseened

Nii mõtlen ka mina. Lisaks on nii ka maastik ratsionaalselt ja vaheldust pakkuvalt kujundatud: 

Täna käisin seenel. Kuiv kevad on seni olnud, nüüd kahel päeval on vihma olnud; täna pärastlõunal päris hooga. Õhtupoole on kuiv, aga aias toimetamiseks liiga tuuline.
Korra omleti jagu sain. Kurrelid.


Iluõunapuu valitud seemik õitseb esimest korda, olen ootuses.


Esmaspäev, 2. mai 2022

Nädal ja peale Eestimaal

 
Käisin Tartus; vaade sõbra aknast; tore oli jukapalmi (tääkliilia) kohta maailmas avastadada ja avokaado õitses... .

Tartu.

Üks Tartu aedadest... kui on selline tase saavutatud, siis saan rahumeeli öelda ühe oma stamplausetest: "Vihkan muru." Mind oligi vaja sellisesse aeda tuua - olen nagu Rafaeli komponeeritud rahus. Oled.

Ülejõelt tagasi tulles õnnestus kasutada jõetransporti. Sõber ütles küüdimehele armasti, et Ülejõelt tulles oleme purjus, aga minnes ei olnud. Olid Supilinnapäevad.

Paremal on Supilinn.


Nädala pärast nägin unes, et sõin keedetud kala. Täna: keedetud luts ja... .


Neljapäev, 21. aprill 2022

Täna hommikul tegin selle kevade viimase pookimise, vast. Sel korral uusi viljapuusorte aeda ei lisanud: uuena ainult roosa variandi 'Serinkast', laiendasin mõnd olemasolevat sorti ning paar toesemoodustaja plaaniga veel jälgimist vajavat 'Antonovka' varianti(?) tegin. Külmkapis on siiski ka veel üks minu sordivaramu "seifist" puuduv sort, aga teda saan mõnel teisel aastal kindlalt ka uuesti tuua; ei leidnud iseloomulikult suurekasvulisele sordile üheski puus kohta. Loobusin kolmest sordist: 'Veteran', 'Pervinka' ja kaunilt värvuv 'Sügisjoonik'.

Aias tahan pigem vähe liike...

Esimese külvi tegin välja: porgandit eelmise aasta kurgi kohale ja redise küüslaugu otsa ja "suve"küüslauku panin nati, petersell läks lõpuks meelest.

Murulaugu pistsin suhu.


Reede, 15. aprill 2022

Rammestav retk lõunasse

Käisin lõunas õunapuid lõikamas. Kohtusin sõprade ja sugulastega. Olin sel kevadel juba korra, 2. aprillil õunapuude lõikamise teenust pakkunud, oli põhjatuulega päev, külm jäi kontidesse kaheks päevaks, ei saanud sooja, aga samal ajal tuli ringiga uus pakkumine. Panin telefoni hääletuks, sest olin palunud privaatsust, et virr-varri korraga liiga palju, täna ütleks ei, homme-ülehomme võibolla jaa... muud ei osanud teha. Siiski, läksin.

Sellised need õunapuud olid; kõrguselt parajad, aga kunagi poole vaksa pikkused tüükad lõigatud. Ma ei mõista, miks inimesed endale tööd teevad. Õunapuude kujunduslõikuse viise on erinevaid. Ka mina olen laisk õunapuude lõikaja, ja seetõttu katsun puid kujundada vähese kääritööga, et puu oleks loomuliku-lähedase kujuga ja viljaoksad sätiksid end ise sobivalt paika; (vanema puu) viljaokste rahuldava rotatsiooni kujundamine võtab aega 3-4 aastat. Õunapuu esimene ülesanne on anda hea kvaliteediga saaki. Minu hinnangul sobib vormipuulaadne "kevad-vihmavari" lõikus ainult nõrgakasvulistele õunapuudele, neist käib jõud kergema vaevaga üle.

Osa tüükaid oli kokku kasvanud.

Sellisteks nad lõikasin. Teoorias peaksid nad ka sel aastal täitsa korraliku saagi andma; kasvujõud läheb õuntesse, ja alles järgmisel kevadel lõikaks puud veidi rangemasse vormi, et oksad rohu niitmist ei segaks, sel suvel tuleks kohati maani ulatuvaid-vajuvaid oksi veel taluda. Aga peremeest mina valvama ei jää. Statistikaks lisan, võibolla kellelgi läheb vaja, et ühe puu lõikamiseks kulus keskmiselt 2 tundi. Lisaks oli sõber abiks, määris lõikekohti, koristas oksi ja lõpuks riisus ka puudealuse. 

Suure lõikamistöö viimase päeva õhtut tähistasin hobuseid külastades ja öö-eelse istumise ja õhtusöögiga. E. tehtud salat oli võrratu; suhteliselt vähe komponente ja kõigi maitse tuli üksteist toetades välja, võrratu! 

Sain teada, et heledad laigud (külgedel) on heaolutäpid.

Hobune naudib just söödud head-paremat.

Järgmisel hommikul lõikasin veel tädi aias kaht-kolm puud, kergem töö, kolmandal puul jäi päris latva ronimata; keha ei tahtnud rahmeldada, võtsin aega enne bussile minekut jahtuda.
Taamal on Viljandi lossimäed ja linnuse varemed. Viljandi jäi teele; ostsin sealt aiapoest uue haavamäärde ja jalutasin läbi linna, surnuaia ja... . Võtsin aega. Kohvikus nägin, et käsi on paistes ja mõistsin, miks ennem bussijuhi ulatatud bussipiletit ei suutnud esimese hooga haarata, püüdsin langeva pileti õhust. Tunni pärast paistetus taandus.


-

Kodus.


Neljapäev, 31. märts 2022

Igav on

Igatsen poleemikat. Ma isegi ärritusin, kui lugesin põllumajandusdoktori 1988. aasta kirjatükist lauset: "Mõnele asjale on ka vastu vaieldud." Aga millele, ei selgu. Targem oleks selline lause kirjutamata jätta. Siiski on huvitav lugeda ja mõelda, et kes ja kuidas kirjutab, näiteks ka oma elulugudes. Kõnekad on elulugudesse valitud pildid, kust saab näha, kellega tahetakse pildile jääda; teinekord loeb akadeemilist kadedust välja napist hinnangust kolleegidele, näiteks: (...) elas pensionärina asutuse poolt antud kõigi mugavustega korteris, tal oli aega kirjutada. Sellised laused tekitavad vägisi pildi, nagu oleks (ühele) teadlasele ette heidetud liiga väikest arvu kirjatöid ehk töövõimet, võibolla oli märkuse tegijaks pensionär isiklikult, autor võib ka lihtalt kade olla, ei tea. Lõpuks pole see oluline. Aga fantaasiat toidab ja küsimusi tekitab. Jätkan siiski 1988. aasta "Sotsialistlike põllumajandustega"(ajakirjad). Ühes numbris ilmub kolm artiklit pirnipuude kasvatamisest, kolmelt autorilt, koondatud pealkirja alla, Kas üldse soetada pirnipuu?: 1) Vastupidavamad on Eesti sordid, Kalju Kask, põllumajandusdoktor; 2) Kasvatan maitsvaid pirne. Kui puud külmuvas, istutan uued, Endel Kaarep, põllumajanduskandidaat ja 3) Isetolmlevad sordid on perspektiivsemad, Erich Mägi, aiandusagronoom.
Need kirjatööd täiendavad teineteist: Kask toob välja statistika, Kaarep esindab asjaarmastaja kogemust, Mägi võtab jutud kokku ja rõhutab tähelepanekute olulisemaid punkte. Kas midagi sellist on viimase 34 aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud? Igav on.


Plaanid

Plaan on üht pika idanemisega lille ette kasvatada, osaliselt. Külvi teen aprilli alul, nii on plaan. Tegelikult pole mul enam huvi lillepeenra-majanduse vastu... kujundasin pilti, ja nägin. Rohkem nagu miskipärast pole huvi. Laiskus? Tegelikult ma pole paljusi asju aastaid kiputanud, on mälus... ütlen vahest sel puhul... on asju, millest küll ei saa.
Eelmisel suvel ostsin ühest aiapoest kaks seemnepakki. Erinevat. Olin neid kunagi netis silmanud, ja lõpuks nägin poes. Ostsin selle pärast, et olin kunagi tahtnud. Aga täna ratsionaalselt mõeldes, tegelikult tahtmist pole. Aga mis seal ikka. Lõpuks vast ikka jõuan oma napi valiku juurde, ja kasvatan ainult chantenay red cored kahte.


Esmaspäev, 21. märts 2022

Kevad, kevad

Kevad, nagu ikka. Iga aed on omamoodi.

Kuldnokad on kohal kolmandat päeva, eile nägin esimest haneparve, musträstad on läbi liikunud, varesed, varesed

Täna kuulsin salust loodusfilmidest tuttavat papagoide sädinat. Vaatasin, et kes? Rähnid; rähnidel on vist nõnda, et emalinnud rabelevad isalinnu tehtud pesa pärast. Kolm lindu oli; üks oli uhkelt-asjalikult ja veidi ükskõikselt (teeskles rahu) eraldi; kaks säutsusid ja tegid omapärast lühikest lendu.

Teinekord on vana kuusehekki huvitav vaadata.

Viljapuude lõikuse olen selleks korraks lõpetanud. Üht ilusat noort puud on hiired kahjustanud; täitsa hullusti, kõik ümbertringi näritud; maitse suus on ka haavapalsamit triibutanud; täna tegin plastikpudelist ümbrise. Eks näeb, palju kambiumi alles jäi, et uus koor kasvatada ja elu edasi viia.

See aastatagune ost on üks väärt ost - tööriistade vöötasku on puudega toimetamise palju mugavamaks teinud. Taskutesse mahub liigendsaag, oksakäärid, nuga, pookevaha, haavapalsam ja teibirull, aasa saab kasutada pikema sae tupe jaoks. Ka pookeoksad saab taskusse panna. Ühe liigutusega saab koormast lahti.