6. juuli. Valgele kirjule liiliale päikseline kasvukoht ei meeldi, samas kõrval oli varem lilla kirju liilia, tema oli vitaalne.
8. juuli.
Päevaliilia seemikul avanes esimene õis; üldse esimene. Kolmanda aasta taim on elujõuline; juba on neli lehtede lehvikut olemas ja õievarrel suur hulk õisi tulemas.
Taime kõrgus on 60 cm; seega keskmise kõrgusega. Õis päris suure läbimõõduga, minu meelest täitsa ilus. Olin peenral kumavat laiku nähes meeldivalt üllatunud. Ootasin küll kollast õit, sest aiast, kust idanenud seeme sarvkannikeste mullas kaasa tuli, meenub jõuline kollane päevaliiliate rida...
... siiski kasvab seal 13 sorti päevaliiliaid (täpsustasin). Telefoni teel oma seemikut kirjeldades osutus, et seal ei kasva heleoranži päevaliiliat - on üks tumeoranž ja lai kollaste spekter. Kangrote aed on üks mu lemmikaed Eestis. Mõned head aastad tagasi oli sellest aiast artikkel ühes ajakirjas (millises?).
Rannikumadaliku savisel maal on üpris väike aed, mis on väga hästi kujundatud. Aia keskosas on peenarde ala marjapõõsaste ja madalad hoitud hapukirsipuudega. Aia äärealale jäävad elumaja, kuurike, kasvuhoone, vaarikad, viljapuuaed (kääbuspuud) ja väike pargike eriilmeliste puudega, kus on eraldi okaspuude nurgake; tausta teevad kohalikud sanglepad ja kased. Aed on rajatud maastikuga kooskõlas, ei mingeid tehismaastikke ja kirju-mirju kollektsioone. Aed on rahulik, hästi komponeeritud. Taimed on meister-taimeseadjale omaselt paigutatud, moodustades jõulisi aksente ja õrnu sülelusi.
Väike köögiviljamaa, maasikamaa, mustsõstrapõõsas, kujundamisel hapukirsipuu, lilled ja...
Need on minu fotod sõbra aastatetaguselt ümmarguselt sünnipäevalt; pildistasin oma albumist ümber, seetõttu on nad täis mu käte ja mütsilodu peegeldusi.
8. juuli.
Päevaliilia seemikul avanes esimene õis; üldse esimene. Kolmanda aasta taim on elujõuline; juba on neli lehtede lehvikut olemas ja õievarrel suur hulk õisi tulemas.
Taime kõrgus on 60 cm; seega keskmise kõrgusega. Õis päris suure läbimõõduga, minu meelest täitsa ilus. Olin peenral kumavat laiku nähes meeldivalt üllatunud. Ootasin küll kollast õit, sest aiast, kust idanenud seeme sarvkannikeste mullas kaasa tuli, meenub jõuline kollane päevaliiliate rida...
... siiski kasvab seal 13 sorti päevaliiliaid (täpsustasin). Telefoni teel oma seemikut kirjeldades osutus, et seal ei kasva heleoranži päevaliiliat - on üks tumeoranž ja lai kollaste spekter. Kangrote aed on üks mu lemmikaed Eestis. Mõned head aastad tagasi oli sellest aiast artikkel ühes ajakirjas (millises?).
Rannikumadaliku savisel maal on üpris väike aed, mis on väga hästi kujundatud. Aia keskosas on peenarde ala marjapõõsaste ja madalad hoitud hapukirsipuudega. Aia äärealale jäävad elumaja, kuurike, kasvuhoone, vaarikad, viljapuuaed (kääbuspuud) ja väike pargike eriilmeliste puudega, kus on eraldi okaspuude nurgake; tausta teevad kohalikud sanglepad ja kased. Aed on rajatud maastikuga kooskõlas, ei mingeid tehismaastikke ja kirju-mirju kollektsioone. Aed on rahulik, hästi komponeeritud. Taimed on meister-taimeseadjale omaselt paigutatud, moodustades jõulisi aksente ja õrnu sülelusi.
Väike köögiviljamaa, maasikamaa, mustsõstrapõõsas, kujundamisel hapukirsipuu, lilled ja...
Need on minu fotod sõbra aastatetaguselt ümmarguselt sünnipäevalt; pildistasin oma albumist ümber, seetõttu on nad täis mu käte ja mütsilodu peegeldusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar