reede, 15. mai 2020

Õunapuude vahekaugusest ja oma aiast

Minu plaanitav õunaaed ei ole plaanitud kaubanduslikul eesmärgil. Näen õunaaeda huvitava ja maitseelamusi pakkuva kohana. Olen teda planeerinud vist juba 12 eluaastast saati. Nii olen paari aiandusraamatu vahele jätnud oma tõlked ja nimekirjad. Nimekirjad on aastatega muutunud. Mulle meeldib mõelda pliiats ja paber käepärast, mõni vana skeem tuletab meelde olnud aegu ja mõne õunapuu.
Oma õunaaias kavatsen kasvatada 14 õunapuud ja 1 pirnipuud. Pirnipuu on 'Kägi bergamott' mille võrasse on poogitud lisaks vähemalt üks delikatess-suvesort. Maitselt pean parimaks suvepirniks 'Precoce de Trevouox'-i - suurim pirni maitseelamus augusti lõpul ühelt Stockholmi saarelt. Aga sort on külmahell, nagu väga hea maitsega 'Mliivska rannja'-gi. Ma ei soovi katsetamistega väga laiali minna, nii on hetkel peamised kaks katsealust sorti 'Mramornaja' ja 'Marssal Žukov'. Aga ühest mälus olevast pirnisordist tunnen siiski puudust: pirn oli väike ümarik roheline, viljaliha valge, suus sulav, südamiku juurest rohekas ja meeldivalt hapukas, kujult ja suuruselt sarnane 'Kägi bergamotiga'; kirjanduses on sarnasus 'Punase sügisbergamotiga'; viljad olid minuteada pärit Tallinnas kasvavalt puult, aga minu uudishimulikku järelpärimist võeti naljana ja lõin tol hetkel asjale käega.
Õunasorte on lõppnimekirja plaanitud 18. 14 puud jagunevad (neist 4 mitmesordilised): 4 suvi-hilissuvi, 3 sügis, 4 talvehaku, 3 talipuud.
Talisortidest on valikut välja kujundada kõige keerulisem: kindlal kohal on 'Liivi sibulõun', katses on 'Kersti', 'Studentšeskoje', 'Veteran', leitud seemik 'Kraavihall', 'Babuškino'-t jälgin ja veel üht vene sorti tahaks hinnata, kui võimalik.

Aga nüüd õunapuude vahekaugustest.
Mina kasvatan seemikalustel õunapuid, sest tahan pikaealist aeda ja ei plaani kasutama hakata mustkesa ja kastmissüsteeme, multšimist aga küll.
Ringi liikudes jälgin ikka viljapuuaedade kavatisi. Suured kolhoosiaiad rajati tavaliselt 8x8 m istutusplaaniga. Olen kohanud ka väga nägusat veidi suuremate istutus-vahekaugustega aeda. Selliste aedade elujõud ehk nägusus sõltub suuresti mikrokliima oludest. Reeglina on lagedamates kohtades 8x8 m istutusskeemiga aiad saanud suuri kahjustusi põhjusel, et puud ei paku üksteisele sobilikku turvet. Aga tuntud aednik B. S. pooldas oma hästi kaitstud aias 8x8 m istutust, pidas aeda mustkesal, andis maale sõnnikut, kujundas võrad u. 3 meetri kõrguseks ja võrad puutusid üksteisega peaaegu kokku.
Kui mina aiandust õppisin, siis soovtati õunapuud istutada 4x8 m skeemis, aia eaks loeti 30 aastat. Võrad soovitati kujundada hõrendatud kombineeritud tüübil. Selline aed andis suuremat ning vähemperioodilist kaubanduslikku toodangut. Aga vaadates selliselt rajatud seemikalustel vanemaid aedu, see pilt pole meeldiv, 30 aastat on ikka lühike aeg; aed on alt laasunud - viljaoksad on kõrgustes, vahekäigud pimedusse kasvanud.
Tänapäeval soovitab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse brošüür tugevakasvulised õunapuud istutada ritta vahekaugusega 5-6 m, reavahega 6-8m. Niisiis, maksimum on 6x8 m.
Päris puhtakujulist tugevaksvuliste õunapuudega uut aeda pole mina kohanudki.

Enda aias olen õunapuude optimaalseks vahekauguseks võtnud 5 x 9,5 m. Natuke ka arvutamist: kui võtta 8x8 m istutusvahekaugustega aia suuruseks 5x3 puud (15puud), siis on aia pindala 960 ruutmeetrit (40x24 m); kui võtta 5x9,5 m paigutusega sama arv puid, siis on aia pindala 756 ruutmeetrit (28x27 m), see on väikste arvude juures juba päris suur maa kokkuhoid.  

  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar