teisipäev, 2. juuni 2015

MADAL IIRIS

Küll tahaks teile näidata hommikupooliku päikeses säravaid iirise-õisi, aga on asju, mis ei lase seda teha. Tegelikult on nende värv violett.
Pärast seda, kui otsustasin oma lillepeenart pisut nihutada, on jäänud peenrasse üks suur tühi kaheksa ning madal iiris on päris üksinda, mitte päris üksinda, siiski peterselli ja kartuli vahel. Istutan iirise kevadel ringi. Minu meelest on vara-kevad parim iiriste istutamise aeg; siis pole vaja karta, et nad tuule ja kastmisega viltu vajuvad, nii nagu pärast õitsemist istutades juhtuda võib, vähemalt minul on nii juhtunud.
Arvan, et see iiris on kindlasti mingi sort... aga ma ei tea... .
Minu mälus algab selle iirise ajalugu ühe Saaremaa lasteaia lillepeenrast. Aga ma olen teda ikka kohanud päris mitmes kohas. Vahepeal, enne praegusesse kohta istutamist oli ta mul üle kahekümne (20) aasta pea-aegu hooleta kasvanud - teda ei niidetud: tegi ühe õievarre, mille teod ära sõid. Kolm aastat tagasi istutasin ta vanast-vanast peenrakohast välja.


3 kommentaari: