PIKK SAABUMINE / PÖÖRIAJA TIIR

Tahtsin vahelduseks ära ja A. kutsus jaanipäevaks külla. Vaatasin päevast päeva ilmaportaali, aga... . Olnud õhtul näitas ilmaportaal, et kui hommikul kaks tundi rattaga sõidan, siis olen tuleva vihmafrondi eest pääsenud. Aga hommikul aknast ja värskendatud ilmaportaalist paistis uduvihm ja vihm. Pealelõunaks ennustas portaal kolmetunnist päris musta keskosaga vihma. Vähemalt kell kolm lõppeb see keerutus. Läksin; kuigi järgmiseks päevaks ennustati sajuta ilma.

Oli laupäev (20. juuni).

Siit lähedalt voolab Pärnu jõgi; kogu retk kulges jõgede vahel ja korraks isegi sees - päeva lõpus lootsin kuus kilomeetrit võita põlluteed kasutades, aga ratas mätsis end rasvase savi ja jämeda liiva sisse: pidurid muutusid poripallideks, porilaua ja ratta vahel polnud enam ruumi, pedaalidest enam valgus läbi ei paistnud, kett ja hammasrattad olid sinise ollusega kaetud ja neid kohti oli veel; samas kõrval oli Enge jõgi, lükkasin ratta jõkke ja pesin teda iga nurga alt, sest rasvane savi ei taha kuidagi vees lahustuda; aega läks. Ja siis sõites hakkas tagumise ratta juurest väga murettekitavat heli kostma...

Aga siin on veel kõik korras:

Mustikamets. Veel tibutab vihma.

Siin on kunagi olnud talu. Pärast vihma kui tuleb soojus, siis tekib õhu puudus. Ja märg rohi teeb püksid veel märjemaks.

Niiskuses toimetav kurekell-ängelhein. Ülejärgmisel päeval kohtasin teistugust ängelheina: http://tulpjatulp.blogspot.com/2015/06/kohal-pooriaja-tiir.html

Tolmukad on õiteks.

Käru jõgi ja tee kulgevad jõe viimased 33 kilomeetrit koos.

Lodjapuud teiselpool jõge.

Võidula mõisa peahoone-klaasivabriku kontor. Üksik historitsistlik mahuliselt liigendamata linna üürimajaga sarnane hoone mõjub jõekäärus kentsakalt. http://voidula.vandravald.ee/avalehekulg/ 

Tööliste-maja.

Ainulaadne keldrite kogumik. Aasta-arvud kividel 1881 ja 1886 annavad aimu, et see nähtus pole üleöö tekkinud.
Ilmselt põhjavee kõrge seisu tõttu ei saanud keldreid elamute alla ehitada, aga töölised vajasid neid. Keldrite paigutus viitab maastiku-kujundamisele - tekib seos jaapani aiaga, kus luuakse miniatuurseid maastikke - siin on tegu kuppelmaastikuga või mine tea, suisa alpid! Siin on praktilisus ja maastikukujundus koos saavutanud tipu. Mis saab olla täiuslikum?

Moodsamaks ümberehitatud tööliste-elamu.

Jõe saar.

Tööliste-elamu nurk. Mulle meeldib see kodukaunistamine kohe väga. (Ilma irooniata.) See on minimalistlik ja mitte-minimalistlik; see on väga stiilne. Materjalide kontrast on kõigis detailides täpselt maitsekuse tipul, mittemiski ei häiri. Puhas. 

Käru jõgi.

Peahoone tagafassaad ja pargivälu jõekäärul.

Kõrvalhoone (ilmselt tall) ja aed.

Aia põhielement on jõgi. Jõe kallastel on taimed nii paigutatud, et nad ei varja vaadet veele. Puude ja põõsaste all on pojengide suur rühm ja tagapool on hästi vaos hoitud kuutõverohu puhmas.

Nõuka-ajal ehitatud kolhoosi-elamu.

Võidulast edasi Mukri rappa:

See on osa Eestit läbivast Ikla-Oandu matkarajast, üks ilus osa. Jah, liiga palju on sellel matkateel vaimu nüristavat sirget sihiteed: astud tund aega tikksirget kraavidega ääristatud teed, siis pöörad 30-60 kraadilise nurga ja astud veel tund aega tikksirget kraavidega ääristatud teed - ainuke lohutus on helipilt, sest tüdimusega on head mõtted vaevalised tulema.

Vaatetorn on eluohtlikuna suletud.

Vesiroosidega laukad.

Eidapere.

Eidapere raudteejaam.

Jaamahoone on kasutusel elamuna.

Postmodernismi näited. Alumisel pildil on koolimaja.

Järvakandi

klaasitehas ja kirik.

Märjamaa valla edela-osa on vist Eestimaal jõgederohkeim kant. Ja maa on tasane ja kõrge põhjaveega. Viirsavitasandikul ei imbu vesi maasse - voolab aeglaselt jõgedesse. "Märjamaa" on kohane nimi.

Puud kasvavad siin kiduralt. Loopealsete hõngu on tunda. Vist võib seda vaadet nimetada "sürjamets", aga täna ma ei viitsi metsateadusega põhjalikult tegeleda.

Vana ilme säilitanud talu.

Siin peale heina muu eriti ei kava - keskenduti piimakarjale.

Kraavikestega kuivendatud heinamaad.

Aias.

Suure õunaaiaga talu. Aia põhielement on õunapuu; lihtne ja praktiline. Õuntele on palju rakendust pakkuda: müüa turul, teha mahla-siidrit-veini-moosi. Aga nüüd üks küsimus inimestele, kes oma aiast õunapuud maha raiuvad, öeldes:"Nendega pole midagi peale hakata!" ja istutavad elupuud ja eriilmelised dekoratiivpuud-põõsad asemele; mida on peale hakata valkjate kasvudega koonus-kääbuskuusega?

Vahepeal saabus öö ja jõeskäik oli minevik...

Külma uduse öö viimasel 20 kilomeetril sõitis minust mööda kaks autot. Üks.

Suvisel pööriajal on valged ööd.

Järgneb...