Täna hommikul

-

Juba mõnda aega tagasi kõlgutasin mõtet, et teen kabatšokk 'Zolty Cepelin' mainimise. Ühel talvepäeval keetsin suppi ja lõikasin maitseprooviks ühe 'Zolty Cepelin'-i lahti - maitsesin, täitsa hea magus, ei mingit vihjet lapsepõlvemälestustest pärit õhukese viljaliha ja kibeka maitsega kabatšokkidele. Kasutasin supi rikastamiseks...

Säilinud on nad hästi, pildi tegin laupäeval.

Türi-Tallinn

Türi.

Tallinn.

Käisin toidupoes

ja külaline vaatas katusevaadet.

Pärast veini ja külalist läksid seosed eriti selgeks. Telekate vastu pole mul huvi juba üksteist aastat.

Tallinna paekiviarhitektuur...

Soe päev

Ootamatu soojus, pealelõunal +18. Miskipärast kummitab 1996. aasta soe 22. aprill, oli erakordselt soe kevadpäev. Aga aprilli on veel minna.

Hariliku sarapuu 'Heterophylla' seemiku urvad on jõnkslikud, ka lehed on harilikust lõhisemad - sarapuud sumisevad mesilastest.

Kevad

Kevadpäev. Hommikul on kerge lumi maha sadanud, korraks viskab laiu helbeid, õhtuks on lumi sulanud, puud tuulutatud, päike tuleb välja, soojendab tuulevaikset kuuseheki nurka - rohelised kuused ja heleda ookri karva kulu.

Lillekülv samal õhtupoolikul, majas.

Esmaspäeval oli täiskuu.

Teisipäevast tuli soojemat tuult.

Teispäevast tuli soojemat tuult.

Sinililled täna, neljapäeval.

Ja lumikellukesed igihalja sees.

Aasta algab

Päris aasta algab seemnevaruga toimetades ja õunapuudele pilku visates, et kuidas (ja kui palju) lõigata. Täna saabus viimane postipakk seemnete ja pudi-padiga peale... tegin miinimum tellimise summa seepidega täis, A. tunnustas, et kuidas ikka oskan.

Nagu mul juba tavaks saanud, siis ei plaaninud seemnevaru eriti suurendada. Ainult porgandiseemned olid otsas... eelmisel aastal ei ostnud. Märkmelehele märgitud porgandi valikut oleks osaliselt saanud täita Rootsi kaudu, aga hind oli nii kallis, et tegin teist moodi...  märkmeleht on nüüd lihtsalt vaatamiseks. Tellitud sai kolm porgandi sorti, kokku 11 g seemet, sellest peaks kolmeks aastaks lahedalt piisama. Ja-ja muidugi, kui juba kahelt tootjalt tellisin (porgandid ühelt), siis sai plaan kohe esimese tellimuse juures korrigeeritud - kokku lisandus plaanivälise uudisena kaks kabatšokki, valge redis ja kuldne peet. 

Sel aastal plaanin neile üheaastastele lisaks nemeesia külvata; kunagi ema kasvatas - õitses hästi ja oli efektne, kuigi vihmad pritsisid õied liivaseks.

Näen, et tehakse ilma ülevaatusi; hea lugeda. Isegi käin mõnikord joonlauaga põllult lume paksust mõõtmas, aga märkmeid ei tee, lihtsalt kontrollin ilmateenistuse andmeid, ja oh üllatust, neid andmeid ei saagi ajaloost järgi kontrollida, või eksin. Ainult sademete hulka sain ajas vaadata - aga lumekihi paksusega pole sel väga pistmist.

4. jaanuaril oli külm.

9. jaauaril oli rohkem liikumist. Korraks mõtlesin, kuidas võidaks meid "Päikse" suhtes defineerida, aga see ei pruugi defineerimist väärtki olla. Pisiasi.

Tänagi tegin eesmärgiks võetud jalutuskäigu; kuna kruusatee oli salakavalalt libe ja lihtsalt märg... siis tegin võimalikult palju kõrvalpõikeid, et tund lisaks istuvast eluviisist eemal olla. Vaatasin üht aeda, mis võlus mind varem, siis kui lumi oli... täna teele asudes oli udu... võtsin pildimasina kaasa... aga tagasiteel läks ilm selgeks, päikestki oli. Olen alati mõelnud-öelnud, et tegu on mõisa moonakate majaga; täna vaatasin esimest korda majja sisse. Kõik viitas pigem mõisa-ametniku majale - korterisüsteemi polnud: piirkonnale iseloomulik köök-esik (õuest otse kööki astumine üllatab mind siiani, et miks nii - tuulekoda pole), kaks tuba ja tuba-köök - pigem põlvkondade pärast. Umbes kolmveerand meetrit paksud paekiviseinad jätavad majja väga hea kliima, kui, siis hämarus häiriks.

Head uut aastat!

Aasta lõpus olid väga muutlikud ilmad: meil lumekiht väga paks ei olnud, 23-26 cm kanti, lumi oli kerge... aga puudes kinni; kaks oksa vanalt pirnõunalt murdus, murdusid kõige kõremad ja püstisemad oksad, neid ei ulatunud puhastama. Lumi sulas ruttu ja vaatasin küntud põldu:

Küntud maad vaatan alati erilise pilguga, ei teagi täpset põhjust, võibolla on asi talupoegadest esivanemates. Samas, kündmislugusid tean ainult ühelt vanaemalt - temas oli talutütre hoiakut, upsakust. Teised identiteedi allikad - veskipidaja?, linnade vanatädid - kogu pere lahkus 19/20. sajandi vahetuse paiku kehvalt maalt maale laiali, üks vanavanaisa, kes on minu kõige olulisem identiteedi allikas, läks koduväiks taluga naisele ja tema poeg naitus poole suuremast talust tulnud naisega, minu ühe vanaemaga... . Vanaisa ei olnud põllupidamisest eriti huvitatud, oli sepp, rajas mitu õunaaeda, pidas mesilasi.

Näärid veetsin Tartus:

Tartus oli ja on palju rohkem lund. Toometagusel ehk metsikul Toomel on lumi palju puid murdnud.

Karlova:

1. jaanuar oli karge. Head uut aastat!