reede, 29. aprill 2016

POOL PÄEVA VÄLJAS




ja kõigest 12 ruutmeetrit maad jõudsin madalamaks võtta. Et head tööd teha... tuleb mõelda ja kõik ettevalmistused korralikult teha. Maa seest leidude järgi paistab, et kultuurkiht on ikka paksem kui 15 cm; leidsin naelutatud saapatalla, 21 kopikat jne, tõesti, sügavalt.


esmaspäev, 11. aprill 2016

KAHEL PÄEVAL POOKIMIST

Selle kevade pookimised on vast tehtud. Eile lisasin "Sordivaramu" puule kolm uut sorti... ühe seemiku lõikasin soojal päikselisel veebruaripäeval välja, suur mage õun oli, õunal peab ikka karakterit olema. Praegu on siin koos põhisordiga kokku 14 sorti. 


Täna tegin ühe 'Antonovka' seemikuga nii... . Kui seemiku siia kasvama panin, lootsin tema tugevapoolset kasvu vaadates, et saab ehk ideaalse tüve-moodustaja, aga puu tuli siiski metsik ja mitte-soovitud võraga.
Kollase kriipsuga tähistasin lõikekoha - eemaldasin võra ülemise osa ja pookisin puu ümber.
Kaks metsikut oksa eemaldan ilmselt augustis või järgmisel kevadel. Eks näeb, mis temast saab.

Pihlakasordid panin aia äärealale hoiule; täitsa kena kasvujõu ja võraga pihlakas kasvab seal, ühe sordi pookeoksad olid kahtlast värvi kambiumiga, eks näis, kuidas ja kas edeneb.


pühapäev, 10. aprill 2016

TAVALISTE LILLEDEGA AED JA TAVALISED KEVADTÖÖD

Praeguse aiaala puud on istutatud. Lõket tegin eile. Täna käisin metsas, tõin pihlakataimi, pookisin õunapuud ära. Nüüd on aias kaks uut õunasorti ja üks mis juba on... teisest kohast võetud pookeoksad on puult, kes näib vähem regresseerunud, seepärast siis.

Minu tagasihoidliku toa laest võiksid rippuda mandliküpsised ja ahjupotid raguuga. Hiired on 1/3 ja veel natuke krookustest ära söönud.


Hiir elab ikka siin; miks ta peakski ära minema. Eile ajasin koopa kinni...









Tulbid.


kolmapäev, 6. aprill 2016

KEVADRETK - TARTUMAA JA PÕHJA-VILJANDIMAA

Tahan oma aeda pisut laiendada. Ainus võimalus on seda teha tuulepealsele, kus tuulekaare äärel lohk, mis kevadeti ja suurte sajudega lühikeseks ajaks veega täitub. Otsustasin aia tuulekaitseks istutada kiirekasvulised remmelgad ja kõrvalreana sarapuud. Alguses leppisin mõttega, et panen sinna omakandi raagremmelgad... mesilastel kevadeti käia ja puu võra on täitsa esteetilise ilmega, aga talvepeale hakkasin selles plaanis kahtlema, et ehk hakkab seemneid otse aeda külvama, siis tegele umbpuuga; vahest ikkagi kasutada rabe remmelgat, mis on vast paiksem... võra väga ilus... aga omakandist pole kuskilt võtta. Olen Eestis liikudes pidanud rabe remmelga (Salix fragalis) leviku piiriks Pedja jõge ja Võrtsjärve põhjarannikut, et on Lõuna-Eesti puu. Usaldasin oma teadmist, aga pärast seekordset kevadretke otsustasin vaadata ka "Eesti taimede levikuatlast"... sealt selgus, et puu on oma levikuga kaunis laiali lagunenud; samas leidsin oma retke kõige toredama rabe remmelga Palupera kandist, kus atlases täpid puuduvad (kahjuks ei teinud puust pilti).
Käisin lõuna pool pajude pistoksi toomas ja taimede kollektsionäär-puukooli pidaja Ahti Tiirmaaga pookeoksi ja üht teist veel vahetamas. Teisipäeva teekonnal kohtasin veel...

Hommik, Tartumaa

Tartu
Teatasin sõbrale, et saabun hommikul kell 9 Tartusse ja hüppan Tähtveres autost väja, mul on kaks tundi aega, tulen külla, tahan ka väikse jalutuskäigu koos teha, võibolla joome kohvi kusagil.
Jõudsin Tartusse 8:20; sõber ilmselt magas veel. Hüppasin autost väja Laial tänaval ja jalutasin üheksani botaanikaaias. Öö oli külmetanud, päike kerkis üle hoonete, karge kevadhommik.

15 aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli Botaanikaaed ei olnud nii kultuuristatud, siis olid teatud aiaosad looduslähedasemad... pean silmas paari varjutaimede kohta, mis praeguseks muutunud (lohu läänejalam ja bastioni kagutõus). Aga kompaktne Tartu Ülikooli Botaanikaaed on ikkagi minu lemmik, kuigi ülenäpitus kipub aeda liialt  i l u a i a k s  muutma.

Botaanikaia rabe remmelgas; oliivikarva võrsed.




Hommikukohvi jõin ja pudru sõin sõbra juures; jalutasime Tähtvere mäe pealt alla, läbi Supilinna, Emajõe äärt pidi ja viskasime pilgu ühe uue kaubanduskeskuse arhitektuurile ja läksime kumbki oma teed.
Tartu raekoja plats.

Muhedike maailm
Tee peale jäi ka Muhedike aed, mida olen tahtnud enese harimise eesmärgil hilis-kevadel külastada, aga kõik soovid ei täitu... niisiis varakevadel ja asjaks oli paju pistoksa võtmine; vaatan kuidas see paju minu aias hakkama saab... . Siia plaanisin samuti kaks tundi aega.
Muhedikupapa tegi kiire ekskursiooni...


Praegu on päikeses särava kulla aeg.

Terrassil kohvi juues vaatasin, et Muhedike aed ei olegi nii suur kui olin piltide kaudu arvanud: istutusala on terrassilt silmaga katsuda ja laste mängumaja polnud üksikult lagedal nõlval ja jalutustee ring varjuaiast, hostadest mööda ja tiigi äärt pidi majani on käsi laiali sirutades täiesti haaratav.
Praegu on päikeses särava kulla aeg.


Pealelõuna, Tartumaa

Emaläte

Kreutzwald pidas allikat Väike-Emajõe alguseks, rahvas nii ei arva. Riigi infosüsteem näitab, et allikas paikneb Valga maakonnas Arula külas; mina nii ei arva... Valga maakonda pole olemas. Küll varsti saadakse aru, et 15 maakonda on riigi jaoks tarbetult palju ja 6 maakonda reorganiseeritakse kaduvikku ja alles jääb 9 maakonda, millest muuseas üks ei passinud ühegagi. Haldusreform paistab olema selline "vanamehe" kiusu asi... et tore oleks, kui meie Põlvamaa vallad jääks üheks terviklikuks haldusüksuseks, jääks seegi! Miks on vaja Põlva maakonda? Seda ei öelda. Võibolla oleks majanduslikult otstarbekas see maakond likvideerida...

Elva

Minu esimesed järvekümblused olid Arbi järves. Tol ajal kasvasid ranna-alal mõned suured rabe remmelgad, nüüd neid enam pole, ühtegi pole sinna alles jäetud, on lage plats. Kunagi oli seal paadisild ja üks remmelga känd; seisin kännu peal ja mind kuivatati. Laululava küljel on rabe remmelgas olemas. Siin paistab, et on ka hõberemmelgaga hübriid. Arbi järve rand oli vaikne, sinna oli väike koorem liiva kallutatud, seal polnud Verevile omast saginat; ka Verevi rannas sai käidud... kodule oli kõige lähemal paisjärv, aga seal oli vesi külm.

Suure-Konguta mõis

Sissesõidu tee; Vanast mõisahäärberist sai 1910. aastal maja ehitusosa.

Keskajal asus siin von Tiesenhausenite vasallilinnus. Linnusest on säilinud vall ja vallikraavi katked.




Rannu kirik

15. sajandi I poolel hilisgooti stiilis ehitatud kirik.






Õhtu, Põhja-Viljandimaa

Rõika peeglivabrik