reede, 28. august 2020

Tegin ringi Lõuna-Eestisse - Pollist ja Tartust käisin läbi

Teate küll, kui enda aias on kärntõbi ja mädanikud ja putukad ja tugev tuul viljapuid laastanud, siis on teiste aedade mured lohutavad. Pollis on rahe suuresti saaki kahjustanud. Ringi liikudes saab ka targemaks ja väike praktika lisab/kinnistab teadmist. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus kutsus õuna- ja ploomipuude esitluspäevale.
"ECPGR Pomefruit 20 kirjeldust standard", sellise märke tegin endale, sest süsteemset kirjelduspunktide alusel tegutsemist olen ka iseseisvalt oma talutares mõelnud, sest kipun mugavaks muutuma. Üht 45 punktiga süsteemi vahetevahel toeks kasutan, aga samas, kirjanduslik laad on mõnusam lugeda. Siiski olen enamik hinnanguid-otsuseid teinud tabelite abil. Ja-jah... puuviljanduse ja marjaksavatuse populariseerimiseks on nii või naa palju teha.

Vaatasin enda aia ploomide valmimise kahe eelmise aasta andmeid; põhilised maasordid olid selleks ajaks küpsed. Sel aastal läheb Lõuna-Eestiski kauem; päris küpset ja magusalt vürtsikust ei kohanudki, nii jätan maitsete kommenteerimise ära. Kõrva jäi, et 'Euraasia 21' ei saa Pollis kuidagi hakkama. 


Tartust käisin läbi; väike veiniõhtu muutus Emajõe kaldapealsel selliseks... mida iseloomustavad ühe kaaslase hommikused sõnad, kell polnud üldse palju. Juba väike linnamelu ajas metslase pea pööritama, aga täitsa mõnus oli istuda, kolm silda silmanurkadest paistmas.

Õunte maitse saabub vaikuses ja järelmõeldes. Nii hoidsin hetke 'Maikki' jaoks, punane õun, kõrval 'Kasper' võrdluseks.

Viljaliha mahlakas, maitselt 'Valge klaarõuna' sarnane, kuigi vast pisut kootavam, hape veidi teravam, meenutades 'Suisleppa'; maitsehinde panin rahuldava ja hea piirimaale; 'Kasperi' maitse on ikka suurepärane.


esmaspäev, 10. august 2020

Õisi

'Schneezwerg', 1912.

'Laura'.

See aasta olen lillendusega väga tagasihoidlik.

Münt.




kolmapäev, 5. august 2020

Väiksed maastikud

Eile sadas tasast vihma päev läbi, seisin aegajalt räästa all ja... . Täna oli kihk minna kondama - marjapõõsad uudishimuks. Ja tõesti oli mustsõstraid kes kvaliteedilt üllatasid, punased sõstrad nagu ikka, karusmarjad kinnitasid kujunenud maitset, kuigi 2-3 uut tüüpi kohtasin.

Väiksed maasikud. Kesk-Eesti tasandik ei ole mulle pakkunud kunagi sellist vaatemängu nagu (lapsepõlve) Tartumaa või Saaremaa... aga ometi on olemas ka siin elamused ja lausa eufooria. See pildil olev koht on üks minu paljudest Kodudest, vana talukoht - läänetuulte eest kaitstud, aga sääski on alati palju, samas on avarus ja rahu. Siin olen saanud ühe suurima arhitektuurielamuse, teate küll, päikse köetud palgid ja lihtne vorm. Hoonetest on alles vaid mälestus ja mõned paarikümne aasta tagused fotod ja elamust tehtud joonis. Sellegipoolest pidasin vajalikuks koha üle vaadata - seekord eemalt. Kurat küll, ka siit on mets maha võetud.

Seal metsa ääres oli mitu asundustalu, päris sisse ei jõutudki elada, viimane, moodne ja igatpidi vinklis elumaja viidi vist kütteks 1990ndatel, laastukatus veel jäi kõdunema. Korralikult ehitatud maja seisis tühjana vähemalt 30 aastat. Minu vanaisa võttis sarnasest majast šnitti - jutu järgi küll ühest teisest külast, aga seal teises külas mina ei tea sellist maja, mine tea, äkki sattus siiski siit võtma ja juttu tekkis teine küla. 
Väiksed maastikud.

Aed-vaak.

Kontpuu ja enelas.

Avastasin rippoksalise paju.

Pajud ja sarapuud.

Siin kandis on vanade taluaedade haljastuses palju sookaski, mis on väga isepärane ja huvitav nähe.

Hall pappel - Populus × canescens

Suur ja üksik puu maakohas.

Ka harilik kadakas oli olemas.

Kärbsed olid minu saabumisest väga elevil.

Pajuvaak. Pidasin seni pajuvaaka mereäärsete niitude taimeks, aga on ka Kesk-Eestis täitsa olemas.

Kurerehad.