JÕHVIKAL

Ma ei ole üldse paigalolija tüüp. Ma ei suuda rannas lebotada või õngega jõeääres istuda, no ei suuda. Ma ei ole üldse marjakorjaja tüüp. Täna siiski veetsin viis tundi kükitades ja küürutades. Täitsin naabrinaise (ravimi)tellimust ja nägin raha silme ees; milline motivatsioon! Arvasin, et mis see kaks ruutkilomeetrit avastamata raba läbi kõndida on, aga veeranditki ei jõudnud üle vaadata. Ja alles enne äratulekut leidsin umbsopi kus oli kogu senise päeva saak peal. Aga õhtu sundis tulema.

Rabas oli hea olla, vaikus ja puhtus.

Esimene topsitäis.

Jõhvikaid on väga erineva ilmega, neid tumedad oli kõige mõnusam noppida.

Ühes kohas olid pirnikujulised lisaks.

Ühele poole.

Ja teisele.

Üks umbsopp nägi välja selline - nii nagu jõhvika-raba ette kujutasin. Siia jõudsin tund enne lahkumist... ei jäänud muud üle kui suuremaid marju tempokalt kokku kraapida. Need puna-punased marjad olid kõige varajasemad, osati juba üleküpsenud, suurus oli ebaühtlane.

Päike loojub juba kiiresti.

SAKALA KÕRGUSTIKU LÄÄNE-SERV

Lemmjõele on paisutatud mitu veskijärve:

Tammeveski,

Kildu...

Kildu veskimaja.

Kildu maastik...

Metsküla.

Raudna jõgi.

Raudna ürgorg.

Org.

Metskondade maad Kõpu all...

Kunagine metsavahi-koht. Siin on huvitavaid õunapuid ja võõrliike.

Amuuri toomingas on kahjustada saanud, aga kasvatab uut elu.

Siberi kontpuu.

Hoovil on veel lisaks üksik harilik ebajasmiin.
Olen ka teistes endistes metsavahi-kohtades võõrliigist puid kohanud. Arvan, et nad tulid metsandus-koolist kaasa.

Valitud hariliku kuuse klooniarhiiv...

Ilu ei sünni patta panna.

Kõpu mõis.

Kõpu alevik.

Kõpu ürgorg.

Tagasiteel... Navesti külas põles kolm lõket; kaks mahtus pildile.

KARTUL, PLOOMID, OAD

Täna on neljapäev. Päevad on läinud vaibumise meeleolus, see on rahu. Ilmselt on see suve vaibumine. Suvel olen suvi, sügisel sügis jne; ma muutun.

Esmaspäev:

'Ando'.
Pildistades oli rahu ja lõpetuse tunne, aga kohe tuli meelde, et jaheda kevade tõttu ei tõusnud aedoad ja sinna sai hiljem kümme kartulit pandud.

'Märjamaa'. Väga hea maitsega, marmelaadlik.

'Märjamaa' on väga hea viljastaja

'Liivi kollasele munaploomile'. Olen 'Märjamaad' pookinud 'LKM'-i võrasse, sobivad väga hästi kokku, kasv on mõlemal nõrgapoolne.
Minu poogitud 'Märjamaad' on pärit Asta Kase leiust, sel on suuremad viljad, teda paljundab ka Polli Aiandusuuringute Keskuse puukool (andmed Asta Kaselt). Lisaks on mul ka omajuursed 'Märjamaad', kes on pärit erinevatest kohtadest, aga nemad ei ole veel viljunud. Ootan.
'Liivi kollaseid munaploome' on minu aias kahte moodi: ühed on kollasemad ja teised rohekamad. Pildil on rohekam variant. Kuigi kollasemad on isuäratavamad, olen siiski rohkem alal hoidnud rohekat varianti - tema saak on ühtlasem ja viljaluul pole anomaaliaid.

Teisipäev:

Mulle toodi ühe aia värvi: ees on kaks punakat alõtšat; suured on ma ei tea kes, milleski meenutavad 'Viktooriat', nad on jäänud tänavuse jaheda kasvuperioodi tõttu rohu-maiselisteks; taga on kreegid.

Kolmapäev ja täna:

Vanade seemnete topsist tärkas ainult üks hiina aster.

Aia umbsopist ledsin kitse sarve. Mismoodi see sinna sai?
Tegin dektetiivi-tööd ja tulin järeldusele - taevast sadas.

Taevast sadasid ka oaröövlid. Õhtul sätivad end kuuskedesse ja läheb lahti. Nad jõuavad minu uneajal palju. Kui õue lähen, siis kostab üks kärrr.

Ei jäänudki muud üle, riputasin oad kuurialla peitu.

Eile selekteerisin põllul ube oma loodud segaduses; olin kevadel külvanud kõiksuguse moega ube. Täna pean lemmikuks neist mükilistest noolja tipuga kaunadest võetud ube - oad (valged) on nende kõrval topsis . Ubade ilmeid on ikka rohkem, kui pildil...