kolmapäev, 30. september 2020

Roosa liimik

Roosa liimik on järelnoppimise seen, teise ringi seen, kasvab lehmatatiku jalutsis.

Väga mõnusa maitsega.


teisipäev, 29. september 2020

Mihklipäev

Talle tükke toodi - ribid, kõht (kõhuääred), kael, pea, abatükk kondiga jmt. Pildil on keedetud keel, süda, rebitud kaelaliha; neerud maitsevad üksinda liiga orgaaniliselt; pea on alles potis. Mihklipäev. Uurisin mihklipäeva kombeid; mul asjad peegelpildis - enne kolm päeva meelelahutust ja siis lambaroad.

Aias:


 

reede, 25. september 2020

Peaminister võttis metsamajanduse arengukava kohta sõna ja keskkonnaminister näeb tonti sotsiaalmeedias...

Peaministrist on saanud 1,5 kuuga "metsandusspetsialist", ta vastab metsamajandamist puudutavatele küsimustele:

Aitäh! Ma ei tea, kust te seda välja lugesite, aga ei, mina küll pole teile öelnud, et Keskkonnaministeerium või keskkonnaminister oleks ebaõnnestunud. Siis te lugesite valesti välja, nii et lükkan selle asja ümber, punkt üks. Punkt kaks, see, et ma saan aru, et teie väide nüüd sellest eilsest kohtumisest on see, et te ütlete metsastatistika teie tunnetuse järgi ei ole õige. Ma ei oska seda öelda. Te ütlesite, et pisteliselt avaldatud. Ma olen kohtunud päris paljude osapooltega. (Peaminister jätkab tunnetuslikult.) Ja statistika osas mulle ei ole jäänud muljet, et see oleks vale või pisteliselt avaldatud. Aga küll on erinev arusaam, mida sinna sisse arvestatakse ja mida mitte. Ma ei tea, kas soometsad arvestatakse sisse või mitte. Ühed näevad nii, teised naa. Kas noorendikud arvestatakse sisse või mitte? Või mis hetkest siis majandatav mets sinna statistikasse sisse läheb? (Selliste küsimuste peale ei tohiks "muljetada" statistika usaldusväärsusest; ei saa väita, et "statistika osas mulle ei ole jäänud muljet, et see oleks vale või pisteliselt avaldatud." Peaministri jutus puudub loogika.) Kui me ütleme, et see on Eesti metsasus ja siis me võtame raiemahu ja siis me saame vaadata, kas juurde kasvav mets on enamuses või vähemuses võrreldes raiutava metsaga. Nii et minu meelest see on olnud väga suur ja põhimõtteline vaidlus. (Väga raske on aru saada, mida peaminister räägib. Minu hinnangul ei saa juurdekasv tingida raiemahtu; juurdekasvu suurendamine on raietega manipuleeritav, seega ei saa olla raiemahu hindamise alus, osake küll.)
Nüüd, ma ei tea, ma isegi ei saanud aru küsimusest, et kellega ma olen kohtunud. Ma olen väga paljudega kohtunud, alates Tartu Ülikoolist, Maaülikoolist, erasektorist, ja kohtun ka edasi nende inimestega. Mul on tulnud ka heas mõttes ja väga lugupeetavas mõttes nn endiste metsandusvaldkonna inimestega, kes on selles sektoris töötanud aastakümneid, nende kiri sisse. Kohtun ka nende esindajatega siin lähiajal, aeg on kokku lepitud. Nii et sellega kindlasti ma usun, et me mõlemad tegeleme edasi, nii keskkonnaminister kui ka mina. Ma arvan, et see on väga hea, et keskkonnakomisjon sellega edasi tegeleb. Aga tegelikult ma usun, et te saate selgelt selles osas väga selgelt aru – nii nagu ütles keskkonnaminister, ma jagan tema sõnu –, et tohutult emotsionaalne teema. Ilma emotsioonideta on väga keeruline sellest rääkida, aga tegelikult tuleks rääkida. Ja ma arvan, et me peame ka ausalt ütlema, et jah, 2020 hakkab Eesti mets, mida paljuski istutati peale teist maailmasõda, saama küpseks. See on minu meelest kokku võttes keskkonna jalajälje küsimus. Ühelt poolt me ütleme, et mets seob, aga see mets, mis on langenud, mis on maha kukkunud, see hakkab emiteerima CO2 (Täielik jama!). Nii et minu meelest see on väga kompleksne teema. Tõsi on ka see, et väga keerukas on leida lahendus, aga lahendus tuleb leida. Nii et ma töötan samuti selle nimel, et aidata ja toetada igakülgselt siin keskkonnaministrit, et me leiaksime parima võimaluse nii kiiresti kui võimalik uue dokumendi osas. Aitäh teile!

-

Veel paar lõiku peaministri jutust:

...Ei ole ju mingi saladus, et üks suuremaid vaidlusi tegelikult käib selle üle, kuidas me neid raiemahtusid hindame, kuidas me raieliike teeme ja mida me hindame või, ütleme, mida me statistikas paneme sisse, kui me mõõdame metsa juurdekasvu ja raiemahtusid.

...Jah, need statistilised andmed, mis mulle on toodud, kui me vaatame isegi ainult majandatavaid metsasid, ainult majandatavaid metsasid, siis me täna näeme seda, et tegelikult see raiemaht ei ületa seda juurdekasvu andmeid.

-

Aga nüüd keskkonnaminister Rene Kokalt üks põhjus - miks metsanduse arengukava keskkonnamõjude strateegiline hindamine on tegemata:

...ja mitte väheoluline ei ole see aspekt, kus öeldakse, et ühiskonna surve on nii tugev, et tegelikult me ei tahagi seda väga ette võtta, sellepärast et kõik, kes minu hinnangul proovivad rääkida metsandusest emotsioonideta, ka siin Riigikogu saalis on neid inimesi olnud, kes on võtnud sõna ja proovinud rääkida emotsioonideta, need saavad sotsiaalmeedias sellise peksu osaliseks, et vähe tähtis aspekt kahjuks ei ole ka see.

...Aga ma tahan tulla tagasi nende emotsioonide juurde jälle. Ma absoluutselt ei vaidlusta seda. Metsandus ongi väga emotsionaalne meile ja eestlane on metsarahvas. Aga see suhtumine, mis metsandust täna puudutab, ei ole sotsiaalmeedias ja kahjuks ka teatud meediaväljaannetes enam normaalne, sellepärast, et kutsutakse üles juba sisuliselt ründama metsamehi, kutsutakse taga kiusama ja pannakse Facebooki üles RMK juhi telefoninumbrid ja veel inimeste numbrid ja teadlaste numbrid (Ülikoolide teadlaste kontaktandmed on ju avalikud, samuti RMK juhivtöötajate omad. Rünnakukutsungitest ja tagakiusamiskutsungitest kuulsin nüüd esimest korda, või pole osanud varem "sisulisust" märgata. Palun andmeid. Küll aga olen kuulnud Rene Koka suust lauset: "Kui aktivistid keeravad vinti üle, võib olla tulemus vastupidine." Kas see lause on sisuliselt ähvardus või mõtlematu lalin, eks jäägu lugeja hinnata. Valitsuse ja RMK käitumine peabki olema ühiskonna tähelepanu all, olema selge ja lugupidav, mitte vassiv ja valetav. Nt. Keskkonnaagentuuri esitatud statistikate usaldusväärsus on põhjendatult kahtluse all -on suurem teema-, ilmselt olulisim, sest kuni pole tõestatud andmete usaldusväärsus (metoodikate kirjeldused on üldsõnalised, sisendid puuduvad), nii kaua on ühel osapoolel alati usaldamatuseks põhjus, aga Keskkonnaministeerium sellist probleemi ei tunnista ehk miskipärast puudub ministeeriumil kompetents.), kelle arvamus ei sobi ühele või teisele radikaalsele osapoolele. See ei ole okei. Mina töötan kogu aeg selles suunas, et see diskussioon käiks rahulikult ja võimalikult väheste emotsioonidega. Ma olen täiesti nõus, et emotsioon käib sinna juurde, aga me ei tohiks minna nii kaugele, et me läheme isiklikus ja hakkame kutsuma üles ründama juba teadlasi ja inimesi, kes tegelevad metsandusega, sellepärast, et kellelegi ei meeldi.
Aitäh!

-

Mõni aeg tagasi tegin hiire või ooperihäälega lauldava loo, mis endistviisi aktuaalne:

PLAADIMÄNGIJA

Keskkonnaminister ületab oma pädevust - hinnates emotsioone!
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees ületab oma pädevust - hinnates emotsioone!
Keskkonnaagentuuri direktor ületab oma pädevust - hinnates emotsioone!
Cambridge'i Ülilooli vanemteadur ületab oma pädevust - hinnates emotsioone!

Kauakestev puittoode
Kauakestev puittoode
Kauakestev puittoode (kordub jätkuvalt ja aeglustuvalt ja tasanevalt kuni jääb peaaegu vaikseks, korduste arv oleneb sisetundest ja publikust)

Sektor vajab tööd (peaaegu "Sepapoiste" tempos, elavalt)
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd
Sektor vajab tööd 



reede, 18. september 2020

Kesk-Eesti lavatasandik

Ebatsuugad hooneteta talukohas. Istutatud võõrliigina kohtab neid rohkem tööstusmaastikul ja linnaparkides. Harku-Järve puukooli aia ääres kasvab rida ebatsuugasid... seal ei taha nende läheduses ükski teine puu kasvada - elupuu siiski saab hakkama.

Lehised taluväravas.

Lavatasandik.

Lagastatud mets. Kuusik. Istutatud 49 aastat tagasi. Mis on siin hästi hoitud? Olen näinud ilusaid võimsaid kuusikuid, enam neid pole. Siin on tehtud 2016. aastal sanitaarraie; suht sirged tagasihoidlikud roobaste read lähevad läbi metsa; puud on karvased ja ajavad vaiku. Mis on siin hästi? Mis moodi on rõõmusõnum miljonite kuuskede istutamine?

Lagastatud mets.

Taamal lagastatud mets.

Nautisin seda külaharu maastikku.

Alla minna on soine niit.

Niit.

Tagasi üleval.

Õunapuude alused on tallatud; püüdsin jälgede järgi määrata toimetajad. Esimesed tühjad jäljed oleks nagu karu omad, nende sisse on astunud suur siga, kuigi ütleksin hirv või noor põder, aga sitt on sea oma, või siiski karu jagu, või siis...  miks mitte hoopiski ülisuure hundi oma.
-

Koigi arhitektuur. Vahest on minu unenäod sama eklektilise arhitektuuriga, kuigi värvilisemad.

Järva valla sümboolikad on ristsugutised minevikust ja esmapilgul mittemidagi ütlevad kraabingud. Miks eraldi veel tähtsusetu-esoteeriline logo! Järva valla logol on kujutatud seitset stiliseeritud rohelist lehte, mis koonduvad kujuteldava taime varre külge sümboliseerides seitset ühinenud valda. Seitse on ka paljude rahvaste jaoks õnnenumber. Kroonlehed võivad olla nii valgel kui ka mustal taustal. Hunt sümboliseerib valvsust, lojaalsust ja julgust. Madisepäeva lahingu kulgu siinjuures ei maksa meenutada. Järvamaalaste ajaloolised lepingud on keelanud neil linnuste olemasolu; muidugi pole see seganud soodsama maksukoguja valimist; seega mõneti tark rahvas.

Käisin ka suve alguses Koigi kooli aeda vaatamas; aga sellest ei maininud poolt sõnagi, sest siis tundus aed veidi unarusse jäetuna. Kooliaiad ongi enamasti veidi nukrad kohad, sest puudub justkui peremees, kui just pole mõnd fanatti tegutsemas. Aga nüüd sügisel jättis aed vahva mulje: kindlasti mõjub ka lastele hästi; küll mõjub.


-

Eilse tugeva tuule tagajärg lageraie langi kõrval; tormi polnud.

Lagastatud mets.

Vaade ühele poole teed.

Vaade samas kohas teisele poole teed. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve jutt keskmiselt 2 ha suurustest lageraielankidest ajab ka surnud naerma.

Siin oli kunagi lihtrahva tee.

Siin oli kunagi sakste allee-tee.

Seda mõisa peeti Koigi mõisa kõrvalmõisana. Pärija harjutas siin kätt, oli isepäine ja kõrk. Meenub lugu "lollile" talupojale iroonilise-lolli nõuande andmisest, mispeale külarahvas pidas härrat lolliks.

Sanglepad.

Jäin puudelatvu vaatama.