esmaspäev, 8. jaanuar 2018

Vahekokkuvõte

Eelmisel nädalal oli siin lõpetamise mõte peas, isegi kokkuvõtlik jutt oli peas küps, aga täna on pea täitsa tühi. Ei suuda keskenduda. A. arvas, et mul on vitamiinipuudus ja soovitas esialgu eelviimane postitus teha. A. tahtis veel, et kirjutaksin jutte kunagi unes minu tagaselja ilmunud bordoopunase kaanega juttude raamatust "Rosengämbe". Aga ma ei mäletanud juba siis, mida olin kirjutanud ja piinlik oli ootamatult ilmunud ja vist ka toimetamata-kirjavigadega raamatu pärast. Või et tal oleks huvitav lugeda minu maailma-avastuslikust keelerännakust galeegi keeleni ja seal, millest olin talle rääkinud. Aga mu kirjutamine on nii vaevaline.  
Eelmisel nädalal vaatasin üle vist kõik oma postitused, et teen kokkuvõtte... polnudki suurt midagi kustutada... vanu postitusi vaadatakse statistika järgi veel päris rohkesti, retki ja Kauni koduaia rubriiki. Ja mis ma ikka enda kohta ütlen, et tegin enda äranägemise järgi. Ühe võimalusena kaalusin, et loetlen lõpetuseks kõik oma lillepeenra 31 püsililleliiki, 4 kaheaastast ja 8 üheaastast üles ja panen mõned vaated, hea lühike nimekiri teha. Võibolla järgmine kord.

Päikselisel päeval vaatan õunapuud. Vaatan, kuidas edasi kujundada. 'Talvenaudingule' on 12 sorti poogitud ja neli olen varemalt välja lõiganud. Eesmärgiks pole võimalikult palju sorte ühele puule pookida, olen siia hoiule pannud enda jaoks väärtuslikke sorte, tavaliselt teen ühest sordist 4 poogendit, kuidagi on nii välja kujunenud.




esmaspäev, 1. jaanuar 2018

laupäev, 23. detsember 2017

kolmapäev, 20. detsember 2017

Ilus ilm

Aed täna enne päiksetõusu.

Ilm pärast päiksetõusu kõrrepõllul


ja metsas. See mägi ja teerada (tänapäeval teerada pole) selleni on märgitud verstakaardile. Tean ainult oletada, kuidas selle mäe käekäik on võinud olla. Välimuselt on ta sarnane väiksemale ringvall-linnusele - seest tühi mägi, miskipärast on ühte serva jäetud suurem kõrgem koht. Ilmselt on siit ikkagi ainult liiva kaevandatud ja nii on mägi tühjenenud, miks muidu on siia rada märgitud. Samas, liivakoormad olid ju rasked, aga veenva laiusega mulku sisemusse pole kuskil. Ainult üks samm lai kraav nagu tuleks sisemusest - vankritee võiks ikka laiem olla, aga suund on ikkagi teeraja koha poole. Vana pelgupaiga jaoks on ta muistseid maakonnakeskusi ühendavale teele liiga lähedal, 200 meetrit. Liiv on siin peene savisegune, kehva kvaliteediga, aga ilmselt lubimördi ja ahjusavi jaoks kõlbas. 

Mäkrade värsked jäljed vallil.

Rebane.

Ma pole ühtegi suurt lindu regulaarselt enda maja juurest näinud, mõtlen pesakonda kasvatavalt toimetamas. Aga pesa on, rongad on teises kohas, põllu servas, kes siin?




Olen vist igal aastal siin blogis oma jõulupuud (puid) tutvustanud, seekord siis selline. Kontrollisin üle, eelmine aasta jäi vahele, kuigi plaanisin üht Mulgimaa 40 meetrist kuuske oma jõulupuuna näidata, aga miskipärast ei näidanud. Seekord siis selline väikest kasvu, aga kuskil 20 aastat vana... rabakuused võivad üle 10 aasta hoogu võtta, kuni rohkem kasvu hakkavad tegema.


neljapäev, 14. detsember 2017

teisipäev, 12. detsember 2017

Külmsuitsu skumbria

Muidugi sobiks siia veel hapukoor, mida mul täna polnud ja ka ahjus tervena fooliumis küpsetatud punapeet, mis hiljem õhukesteks viiludeks lõigatud, aga alles sõin peediisu täis. Niisiis ajasin läbi napimalt.


kolmapäev, 6. detsember 2017

teisipäev, 5. detsember 2017

KAUNIS KODUAED 16 - Vormist (ja stiilist)

Aeg-ajalt räägin, et tahan aedades näha vorme, mis teevad pildi selgepiirilisemaks, silmale kergesti haaratavaks ja ei oska selgelt sõnastada oma mõtet, et mõistmatu pilguga kaaslasele asja täpsemalt seletada. Olen hädas. Ja ega ma polegi teksti loomet õppinud. Ka tekstil võiks olla kompositsioon, vorm, mis kujundab lugemist-kuulamist. Minu kirjutamine on väga vaevaline - tudengipõlves küll tehti pakkumine, et teeksin oma praktika kunstiteooria ja kriitika alal, et kirjutaksin iga päev kahe nädala jooksul mingi arvu lehekülgi arvustusi; aga see maht oli nii suur, et lõin araks. Ja kunstikriitika on juba kümme aastat minu fookusest väljas, kunst üldse, kuigi endiselt vaatan kunsti kriitikaga ja mõlgutan teatud piirini mõtteid, aga see on ka kõik; küllap jõudsin liiga ruttu ja põhjalikult absurdi, aga meenutan siiani meeldiva äraolemisena tunde, mis said veedetud lektorist sõbra seltsis Ülikooli maaliosakonnas lõputööde kujunemist vaadates ja ka hinnates. Nüüd loen valikuliselt vaid filmiarvustusi, sest huvi filmikunsti vastu on jäänud, mugav sohvalt vaadata. Ikka ma ei saa aru, miks eesti filmis igas stseenis toimub teatud actsion, justkui iga klapilöök tähendaks hüüdu: nüüd tegutseme! Filmikeel pakub ju erinevaid jutustamise viise. Ja lood on nii lihtsakoelised, üllatusi mitte pakkuvad ja jutustamise võtted kusagil nähtud.*

-

Mis siis vorm on - abiks vikipeedia: vorm (ladina keeles forma) on mitmetähenduslik sõna.

Vorm on kuju.
Vorm on matemaatikas homogeenne polünoom.
Vorm on bioloogias liigisisene takson.
Vorm on filosoofias mateeriat kujundav alge.
Vorm ehk blankett ehk plank ehk täiteleht on halduses osaliselt ettetrükitud tekstiga leht andmete sisestamiseks.
Vorm on kirjanduses liik, tüüp või žanr.
Vorm on teatud toit.
Vorm on muusikas väljendusvahendite kogumina realiseeruv helitöö ülesehitus, selle mõtte- ja tundesisu struktuur
Vorm on inimesele kindlas olukorras kandmiseks ette nähtud riietus.
Vorm on spordis inimese füüsiline seisund.
Vorm on võitluskunstis liigutuste järjekord, näiteks kata, hyeong või tao.
Trükivorm on trükitehnoloogias trükipilti edastav element.
Vorm on valuvormi kest, mis annab vedelale materjalile selle kivistumisel kuju.
Vorm on hariliku angervaksa rahvapärane nimetus. Minu emale oli noorpõlvest meelde jäänud Saaremaalt naaberheinamaa siilult, kohta nimetati Aru niiduks, vanapaari omavaheline lause, mees ütles naisele: "Sina limpsi lipsu, mina uhan (v)ormi." Kodudest eemal soo äärsel niidul olid heinamaad nii kitsaste siiludena üksteise kõrval, et nende ühte otsa vaevalt heinaküün mahtus. Küüni ees oli rohkem tallamist saanud rohi, mistõttu seal kasvasid lipsuvad heintaimed, soo pool oli angervaksa-segune hein.

-

Aiast-vormist on palju raamatuid kirjutatud, eesti keeles ma ei teagi kuidas tõlkida formal garden. Tegu on laia mõistega... vormine aed, pool-vormine aed, veidi vormine aed, struktuuraed, regulaaraed, metafüüsiline regulaaraed... .

Kirjutan oma vormijutu Eestile mõeldes, võõrsil olek on kõigest paralleel.

Metafüüsiline regulaarmaastik.

Tihti piisab hoonete vormidest. (Pilt netist.)

Hekiäärne vaade maastikku. Viirpuu-hekk on vabakujulise vormiga.

Korrapärane vorm võimendab maastiku ebakorrapärast vormi ja vastupidi. Mulk suunab vaadet. (Pilt netist.)

Alati on võimalus aed optiliselt suuremaks teha, või väiksemaks. Meie kliimas tuleks pöök asendada viirpuuga, või ka ungari sireliga. (Pilt netist.)

Suletud, samas avatud vaade. (Pilt netist.)

Ühe väikse avaga ruumis on vahest mõnus viibida; loodus alati ei paku peakohal avatud taevaga varjulist kohta, rannikuäärsed kadastikud ainult. (Pilt netist.)

Sirged jooned (ja kujundatud vormid) lisavad looduse stiihiale. (Pilt netist.)

Inimese võimeks jääb ikkagi kunsti teha. http://www.siteandinsight.com/ascott-a-garden-review/

Ginkaku-ji templi aias on stiliseerimise kunstis maksimum saavutatud. Mulle küll mõjub veenvalt. (Pilt netist.)

Väike linna-aed, kavand 1930ndatest. Pöetud hekid jaotavad aia tsoonideks, luues struktuuri; sarnast pilti võib näha väga levinuna meie aedades, kuigi uuemad aiad miskipärast väldivad madalaid lehtpuu-hekke, muutudes amorfse virr-varriga alaks, aga see ei pruugi halb omadus olla.

Vormine aed Eestist. Eesaed.

Olen nüüd siis mõelnud, et kuidas stiililiselt nimetada Eesti maa-aedu (alevid ja kompaktsed uuskülad välja jättes), vahest nõnda: 1. taluaiad, 2. kolhoosiaiad (sarnased taluaedadele, pindala väiksem, kõrvalhooneid vähem) ja 3. murutraktori- ja istutusalade-aiad. Viimane hakkas tekkima viimase milleeniumi järgi majanduse stabiliseerumisega. Huvitaval kombel ei ole meie uutes aedades 1990ndatel ja veidi hiljem aiaajakirjades tihti ilmunud Rootsi laenlugude mõjutusi, küllap nad mõjusid liiga sarnaselt meie traditsioonile, taheti midagi uut... ja uus tuli Briti saartelt.

Selge joonega taluaia kavand 1930ndatest. Taluaedu iseloomustab tõeliselt tõhus (kõrge) kuusehekk aia põhjaküljel. Olen kohanud aednikku, kellele jäigi mõistmatuks aiandusraamatutes tihti välja toodud joonis heki tuule ja külma õhu kaitse toimest, ta pidas koledaks kõrget kuusehekki oma aiandi kaitseks istutada, istutas elupuud, mida pöeb kahe meetri (ulatub käega tegema) kõrguselt. Sellise heki kaustegur lõpeb tosina sammu pärast.

Kas pole sel Normandia aial sarnasust Eesti taluaedade kavanditega; vaata kaht eelmist pilti. 
http://lejardinplume.com/

Aia kavand Pransusmaalt, aastast 1768. (Pilt netist.)

Le Jardin Plume enne kaugemale kasvamist; veel on vanade viljapuude võrad puuvõõrikust kahjustunud. (Pilt netist.)

Aed on laienenud, vanad puud on ravitud, alles hoitud. (Pilt netist.)

Tavaliselt kirjutatakse, et vormiaiad on väheste ja madalate lilledega, siis siin saab näha liigirikast ja värviküllast segatüübilist peenart. (Pilt netist.)

Ikka liigirikkus ja eri tüüpi vormid. (Pilt netist.)

Väike perspektiiv-vaade aiamaa-alal. Lihtne nelinurkne aiaga piiratud lapp, vaade missugune. (Pilt netist.)


Hekkide jooned (vorm) on seotud majadega. Lingilt saab tutvuda ka teiste Euroopa aedadega: http://www.lejardindesophie.net/ 



-

*Lisan siia mõne märkusega väikse režissööride pilve, kellede filme naudin, nii sama, et oleks märgitud: 
Jim Jarmusch -
Otar Iosseliani - tema jutustamislaad, mäng tempoga (heliga), kulg,
Thomas Vinterberg - "Jaht", haarav lugu, kuigi tavaline külaelu, 
Anders Thomas Jensen - "Mehed ja kanad", vaimukas dialoog, lugu totakalt huvitav, soe must huumor,
Nikita Mihhalkov - "Päikesest rammestunud", kihiline lugu,
Andrei Kontšalovski - "Onu Vanja", olen seda minimalistlikku filmi kõige rohkem kordi vaadanud, näitlejad(!), Irina Kuptšenko sõrmed,
Quentin Tarantino - "Vabastatud Djiango", Leonardo DiCaprio parim rollisooritus,
Derek Cianfrance - "Kurb valentinipäev",
Nicolas Winding Refn - "Ohtlik sõit", see liftistseen on lummav,
Lembit Ulfsak - "Keskea rõõmud", 
Felix Van Groeningen - "The Broken Circle Breakdown", elu täis film,
Michelangelo Antonioni -
Sofia Coppola - "Tõlkes kaduma läinud",
Paolo Sorrentino - "Kohutav ilu",
Orson Welles - "Kodanik Kane".

neljapäev, 23. november 2017

Hamletist

"Hamlet" on üks väheseid näidendeid mida lugenud olen, lugesin põhjalikult, iga lõiku kaks kuni kolm korda. Tookord, aastaid tagasi osalesin põgusa "kõrvaltvaatajana" "Hamleti" tantsulavastuses. Etendus mulle ei meeldinud, aga see sai aasta tantsu-auhinna. Mäletan, et lavastaja rääkis sümptomitega tegelemisest, neid ise kordagi välja toomata, seetõttu oli tema jutt õõnes.
Lavastaja põhjendas minu pettumust isikliku solvumisena, et ma ei näinud seal enda nägemust asjast. See selleks - oleks siis ühel aednikul lavastamise ambitsioon olnud... . Aga nüüd arvustust veelkord üle lugedes tõden, et ka see tehnilise sisuga tekst ei ütle mulle mitte midagi, näiteks laused: Lavastaja peas liiguvad huvitavad mõttekonstruktsioonid. Tema tegelaskujude tantsukeel vastab intellektuaalselt rolli psühholoogilisele profiilile /.../. Tegelaste omavaheline interaktsioon käivitab profiiliomase käitumismustri. Vaimustus kui üks Hamleti maailma loo kõige olulisem koostiselement peegeldus otse ja sirgelt publikusse. Mida ma teada sain? Tühi jutt.

Ja nüüd mõned päevad tagasi sattusin meedia vahendusel jällegi "Hamleti" otsa. Just Jaan Toomingu vastuse kaudu. Tooming on mees kellele oleks nagu aupaiste pähe pandud ja see teeb mind alati veidi tähelepanelikumaks. http://kultuur.err.ee/643221/jaan-tooming-vastuseks-linnar-priimaele-shakespeare-on-kirg-ja-tunded
Linnar Priimäe tekst:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/nagu-elaksime-igavesti/

Kust võetakse, et Shakespeare Hamlet on hõljuva vaimuga tõmbleja, nii teda valdavalt mängitakse.

Hamlet on maailma näinud haritud ja mõõgaga osav mees, kes armastab edasi-tagasi kõndides mõtteid korrastada. Ta satub vaimselt piiratud intriigitsevasse külaühiskonda, kes teab miks Shakespeare just Taani kuningriigi selleks kohaks valis, ilmselt oli see Inglismaaga võrreldav koht, et oma sõnum edasi anda.

Niisiis, ma ei nõustu Toomingu, Tolstoi ja Shaw'ga, et Shakespeare on sõnumita kirjanik.

PS: Kui lavastajad lavastavad Hamletit hulluna, siis on nad intrigaanide külajutuga kaasa minejad ja kaotavad tükist sõnumi.


teisipäev, 21. november 2017

teisipäev, 7. november 2017

KAUNIS KODUAED 15 - Lisaks " Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus..."

[Viimane kord sattusin muuseumide veebiarhiivi seoses üht mälestuste raamatut lugedes, otsisin autorist pildimaterjali, et näha kirjutaja näojooni, kehahoiakut, olekut teiste inimeste juures jne; ja nagu tavaliselt ikka, sattusin ka seekord ühe tuttava pildi otsa, mis viis mind hoopis etnoloogia rajale. Mulle meeldib aegajalt öötunde veeta arhiivides, teinekord hommikul kell kuus hakkab tulpade kribust silmanägemine ära minema, siis teen hommiku-une ja jätkan lõunapaiku. Muis.ee'l on otsingute mõistlikuks tegemiseks veel palju ära teha... märksõnad praktiliselt ei toimi, ainult konkreetsed isikunimed toimivad, aga kui on tundmatu autor, kuidas ma tema asja üles leian!!?? Nii tulebki hullu tahtmist omada ja hakata järjest museaale lappama, näiteks ERMi fotokogus on 312 959 museaali, pildiga pilte? 139 933 (sellised tulemused sain korrutades ja liitmistehteid tehes).]
---

Ma tahan, et (Eesti) aiandust käsitletaks laiemalt, et aiandus ei oleks ainult lillepeenar ja viljapuuaed. Ise ma kuigi võimekas teoreetik pole. Aga ma siiski pusin veidi, viitsimise järgi, asjaarmastajalikult, ehk õnnestub Eesti aiandust volüümikamalt näidata ja lisada üks nägemise viis näiteks Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised 5-le, Tiina Toomet, Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel, pdf: Tiina Toomet, Eesti taluaianduse tekkimise ajast 19. sajandi lõpus ja sajandivahetusel

Aiandusalane kultuurikiht on Eesti taludes väga õhuke. Muutlikel aegadel on varasem hävinud, säilinud on vaid vähesed fotod ja mälestused - algus T. T. tekstist.

Mulle kohe üldse ei meeldi jutt, et Eestis on asjad õhukesed. Millega võrreldes? Kas Taani, Poola ja Saksamaaga, kui palju paksemad seal asjad on?? Mis moodi elas Taani ja Poola talurahvas? Milline on Eesti Vabariigi iga võrreldes Soome ja Tšehhi Vabariigiga? Millal toimus Euroopas rahvuslik ärkamine - see oli üks 19. sajandi II poole liikumine, kui ma ei eksi.

All olevad pildid paigutasin nimme veidi segamini, nõnda saab mõtte struktuur selgem.
M. Siedenberg: Torgo talu õunapuu nimega "Eit" 1894
Eestimaal vist kõige suurem õunapuu. 25 a. tagasi andis /.../ ehk /.../ vakka õunu. Nüüd mitte enam nõndapalju.

Bernhard Kangro: Põline õunaaed 1913

Bernhard Kangro: Aednik juurviljavõtmisel, naereid kitkumas 1913

Bernhard Kangro: Aednik juurviljavõtmisel, mees käruga juurvilja vedamas 1913

Aleksander Arro: Kaali mõis Saaremaal 1910
Mõisa aednikud olid tavaliselt eesti rahvusest mehed, kes õppinud kohalike vanemate aednike käe all või põllumajanduskoolides Venemaal. Paljus sõltus kultuurtaimede levik aadliku iseloomust ja aedniku tahtest. Vaba talumees ostis kultuurtaimi juba ise Riia või Tartu aiaäridest, võrdselt aadlikega. 

Konstantin Kalamees: Sandla mõisa härrastemaja, Saaremaa 1925
Viis-kuus aastat on möödunud mõisate rekvireerimisest. Saaremaa väiksematele mõisatele iseloomulik vana-balti tüüpi häärber.

G. Münther: Puiestee Wilsenhofi mõisa pargis 1910

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Mäetaguse mõisa omanik parun Rosen 1912

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Mäetaguse mõis 1912

G. Münther: Virumaa, Jõhvi khk, Pagari mõis lilleaia poolt 1909


G. Münther: Pagari mõisa aed ja kaks vana teenijat 1912

G. Münther: Pagari mõis sügisel 1911

Konstantin Kalamees: Räpina põllumajanduskekkool, Võrumaa 1925 (Räpina mõisa peahoone)

G. Münther: Pagari mõisa metsavahi maja 1909
Mõisa ametniku maja. Aiamaa ulatub maja vundamendini; lopsakas lillepeenar akna all.

Konstantin Kalamees: Põlva - Saare - Jaan oma elukohas - koopas, kasvatab kitsi ja parte, lõikas kraave, Võrumaa 1924
Isikupärane aed.

Pseudonüüm "G": Vastseliina kihelkonna kõige vanem elutuba.
Etnograafia kogujad tegelesid tol ajal rohkem vanavara kogumise ja arhailiste jäänukite jäädvustamisega. Seetõttu on tol ajal moodsat elu-olu jäädvustatud tõesti kahetsusväärselt vähe. Aga me teame, et pärast talude päriseks ostmist ehitati tavaliselt uued elumajad ja rehielamud jäid lihtsalt reheks ja töötoaks. (Kauem säilis rehielamu Saaremaal, Läänemaal ja ka Harjumaal. Saaremaal oli ehituspuitu napilt, aga see-eest mis oli ehitatud, oli parima kvaliteediga.)

Konstantin Kalamees: Peedi talu elumaja talli ja rehealusega, S. - Jaani khk 1932
Sirelipõõsas ja kas pole siinpool aia ääres päevakübar või kukekannus.

Konstantin Kalamees: Peedi talu mesila, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees:  Peedi talu seakari, taga puhas sealaut, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees: Peeditalu ait tagant, S. - Jaani khk 1932

Konstantin Kalamees: Peedi talu sepipada, S. - Jaani khk 1932
Aed on silmapiirini, mõttes ükskõik kus ja ükskõik milline.

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu rehetare, vana uks uue (eh 1931) juures M. - Magdaleena khk
Lillepeenar akna all aiakeses. Esiplaanil pihlakas.

Konstantin Kalamees: Rehetare ahi, M. - Magdaleena khk
Kambriuksele toetuvate pajakaante järgi võin arvata, et seda ust eriti sagedasti ei kasutatud?!, võin ka suuresti eksida, ehk on nii pildistamise ajaks sätitud.

Konstantin Kalamees: Rehetare ahju esivaade - kolle, M. - Magdaleena khk

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu suvekoda (kõda), kus loomadele toitu keedeti, M. - Magdaleena khk
Saaremaalt tean, et paargus(suvekojas) tehti suvel toit ka inimestele, mõnel pool oli-on saun-paargul ka aknaga eeskoda, mis nii suur, et sinna mahtusid talu inimesed sööma.

Konstantin Kalamees: Suvekoja sisevaade, M. - Magdaleena khk

Konstantin Kalamees: Vana - Kubja talu pere, M. - Magdaleena khk




Oskar Kallas: Aed mesipuudega, Kaarma köster M. Kallas oma mesipuuaias 1894
Juba sel ajal oli Saaremaal nii palju õunaaedu, et Vormsi meestel tasus õunu kokku ostmas käia ja Soomes edasi müüa. 1906. aastal maksti 130-150 kop. kasti eest. Minu küla kandis, kus elasin, oli palju õunaaedu, mõni peremees teenis 60-70 rub. - see oli tol ajal (1906.) kopsakas summa.

Ferdinand Linnus: Heinalised lõunal, Ire k
Ruumiline maastik. Inimesed on vanadel piltidel söögi juures alati mõnusa olekuga.

Vanaõue talu Kuil, Piirsalu v, Kullamaa khk 1922

Johannes Pääsuke: Talud Elva lähedal Tartumaal 1908

Ilmari Manninen: Kikkuri talu, Äksi

Evald Allas: Anseküla köster abikaasaga, kellel leinakuub seljas 1895

Konstantin Kalamees: Taluperemees Vastseliina vallast, Võrumaa 1923

Konstantin Kalamees: Kasvavatest tammedest punutud aed Mädamürka talus, Viljandimaa

Konstantin Kalamees: Kasvavatest tammedest painutatud süda suvila uksel Mädamürka talus, Viljandimaa

Konstantin Kalamees: Tartu Toome 1924
Linna park.

Johannes Pääsuke: Vaade Paide Vallitornist lagedale maastikule 1912

Enam-vähem samasse kanti vaade madalamalt ja tänapäeval (99 aastat hiljem minu tehtud jäädvustus). Suurt pole muutunud, kasvuhooned on lisandunud ehk siis tomatid, ja ja luht on metsisunud.

Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt: Jaan Tõnisson 1908

Foto autoriks märgitud A. Eisenschmidt oli üks esimesi eesti soost doktorikraadiga põllumehi, kahjuks ta hukkus vahetult enne 38 aastaseks saamist 1914. aastal koos isa ja 4 aastase pojaga oma peetud liivakarjääri  külastades, toimus varing. A. E. ja J. Tõnisson olid aktiivsed põllumajandusnäituste korraldajad, kus rahvale tutvustati kõige paremaid kaasaegseis taimesorte ja maaharimise tehnikat. Need fotod on üles võetud Tartu lähedal, Eerikal, kus Jaan Tõnisson koos venna Hans Tõnissoniga puukooli pidasid. Jaan oli vast rohkem asjatamiste algusele kaasaaitaja ja utsitaja tüüpi mees, ka selliseid inimesi on väga vaja, tuntud rohkem ajalehe omaniku ja poliitikuna, tema auks on Tartus plats nimetatud ja sinna monument tehtud ja Tartus õppides oli ühest sügisest sügeni minu elukoht Jaan Tõnissoni 11.

Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt: Jaan Tõnisson 1908
Vankris on kolimiskraam. Kas aiandisse kolis uus tööline... või lahkus vana?

Anton Loit: Väike kandikoht 1912

Friedrich Kohtitscy: Karuse kirikuvald, Karba talu Kingsi külas 1912
Aed, maastik.

Friedrich Kohtitsky: Karuse kirikuvald, Karba talu Kingsi külas 1912
Taluaedade kaunid ja uhked proportsioonid. Vist ületamatud.

Friedrich Kohtitsky: Karuse khk, paekivi aed 1912

Friedrich Kohtitsky: Karuse khk, loovõtmine saadu 1912
Aia ja maastiku vahel ei ole erinevust. Aed on samuti nagu maastikki - vaade ja ressurss.

Konstantin Kalamees: Tämpo nimeline endine metsavahi koht, suvine püstköök suitsuga
Aed, maastik.

Konstantin Kalamees: Leeduküla, vaade teelt Atla - Lümada teelahkmele, Saaremaa
Tänava poole erinva suunaga majad ja kõrged puud loovad maalilise pildi. Pildistamise hetkest sada aastat tagasi koostatud mõisakaartidelt saab näha, et ka siis oli pilt sarnane, ja mis veel enne seda oli... ikka küla.

Konstantin Kalamees: Iga küla tänav, Muhu

Konstantin Kalamees: Külasema küla tänav, Kingisepa talu väravas Muhu eit hobuste järele minemas 1931

Konstantin Kalamees: Palliküla tänav
Lopsakad tapuaiad. Õlut on juba muistsest ajast tehtud. Henriku kroonikast saab sellest lugeda ja juba pisut hiljem võeti talurahva "kaitseks" vastu seadus, mis piiras kirikupappidel kümnise kogumisel ühes talus prassimise aega, nii hoiti pappe rohkem töökohustuste juures.

Konstantin Kalamees: Palli küla tänav, Saaremaa

Ilmari Manninen: Abula küla tänav, Mustjala, Saaremaa

Ilmari Manninen: Abula küla tänav, Mustjala, Saaremaa
Aiad, aiad.

Konstantin Kalamees: Tagaranna talu Kantsi külas, Muhu
Vili ja tokkroosid.

Konstantin Kalamees: Jaan Smuul oma talu õues, käes orduajast Rootsi kuninga poolt kingitud kinkeleping, Muhu


Konstantin Kalamees: Mihail Pere, Kantsi küla Wuka talu vana ja uus elumaja, Muhu
Põllumajanduslik aed; täiuslik aed, maa toitis pere. Piltidelt paistavad ilusad umbrohuvabad põllud; ei olnud siis "taimekaitse"(tobe sõna) keemiat. Tänapäeval on miskipärast imelik arusaam, et ilma intensiivse põllumajanduseta pole võimalik hästi elada. Aga ela, kui mürgiprits aastas 3-4 korda sinu varvastest üle sõidab ja kui põldu on veel kahel pool ja erinevad kultuurid kasvavad, siis teeb see kokku 6-8 korda, õudne elu tänapäeval!?

Konstantin Kalamees: Eeskujulik õunapuuaed Leevakul Melbergi talus, Võrumaa 1924

H. Schults: Jaagu - Hansu talu elumaja, laut, tall, küün, aida nurk, Peetri khk, Järvamaa

Ilmari Manninen: Roikina küla tänav õitsevate pirnipuudega, Setumaa

Pühendatud A.-le