laupäev, 21. november 2020

Kui on muinasjutt

Ja nii ta läheb. Tegin väikse ringreisi Läänemaale ja Pärnumaale.

Õunapuuaed; aed üldse. Ideaalaed. V. pakkus üht õuna, et ehk tean, aga ei teadnud... kirjeldus on sarnane ideaalõunale. Järelemõeldes kordan esialgset ebalevat pakkumist: 'Signe Tillisch'.

Pildistasin põldpüüsid ja aiamaad koos.

Sain teda, et põldpüüdele meeldivad porgandid; muudkui nokivad maa sisse kuni porgandid otsa saavad.

A-ga on hea maastikul kõmpida, kuigi korraks arvas mind haihtuvat, aga mis sest. Kui hüütakse, ja kuulen, vastan alati.

Sõmeri tuletorn.

Lugu.

Mere müha tekitas uudishimu.


Valgus lõi miljööd.


Pärnu.





esmaspäev, 16. november 2020

Riigi metsapoliitika seisab savijalgadel

Vahelduva hooga jälgin Eesti riigi metsapoliitikat ja inimesi selles. Vahel on väsitav Eesti Metsa Abiks näoraamatust lugeda asjatundmatut ehk lahmivat kommentaari mis näitab inimese teadmatust SMI arvutusmetoodilise juhendi kohta. Veel väsitavamad on röövmajandust õigustavad kommentaarid. Esimesel puhul mõtlen, et talle saaks arvutusmetoodikat tutvustada. Aga teisel puhul mõtlen, et tegemist on lihtsameelsega - et kuidas hakata näiteks maaülikooli metsandusharidusega inimesele tutvustama ökoloogiat; võib ju proovida, aga järgmises kommentaaris jätkab ta endistviisi.

Ise, vaatamata järsule stiilile, olen metsateemat käsitledes jäänud tagasihoidlikuks, sest pelgan oma asjatundmatust. Aga siiski olen vist ühe vähese eestlasena läbi lugenud metsanduse arengukava töörühmade protokollid. Seda tegin pärast Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve avalikke esinemisi, mis tekitasid seose vastuolulise Jääkeldri saagaga. Järgnes Eestimaa Looduse Fondi poolt etteheide ministeeriumile, et viimane on arengukava protsessi muutnud jututoaks. Kristel Järve protsessi juhtimises vigu ei näe, lubab asjaga edasi minna. Aga töörühmade protokollides esitatud probleemid on ikkagi vastusteta. Ministeerium on oodanud-lootnud, et Keskkonnaagentuuri analüüs "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" vastab kõigile ökoloogiaalastele küsimustele automaatselt - kuidagi nii lihtsalt on mõelnud. Aga nii lihtne see elu pole. Ja nii on ministeerium koostanud ühe osapoole küsimustele vastuseid otsimata omaluhvti väärtusega arengukava, millele lisaks pole sõltumatut hindajat leitud ka vist juba neljandal katsel.

Eelmise postituse teema pani mind põhjalikumalt tutvuma Keskkonnaagentuuri koostatud metsastatistikaga, et milline on SMI arvutusmetoodika, tabelid-graafikud ja aastaraamatud. Nii istusin andmetes paber ja kalkulaator käepärast. Puistute jagunemine vanuseklassidesse emamuspuuliigi järgi tabel näitab, et kuuske vanuses 91-141... on 37 tuh. ha; kogu kuuskedest kokku 9,9 % ja suhteline viga ±% 34,9. Sama pindalaga 71-80 vanuses kuuskede kogu % suhteline viga on ±% 12,6. Selliste tulemuste põhjal järeldusi teha käib mulle üle jõu, ja ma ei viitsinud otsida näiteks 20 aasta taguseid tulemusi, et võrrelda.
Arvutusmetoodika parameetrite alla kuuluvad ka soode peenikesed kased, selliseid metsaeraldisi (RMK omi vaatasin) on vanuses 30-40-50-66 jmt, nende kõigi boniteet peaks olema sarnane, aga samas pole ma neid kunagi puiduna majandatavana näinud. Samuti, aga varjeeruvama boniteediga on rabamännikud, mis samuti metsaeraldisteks mõõdetud, vanused 60-110-133, ka neid pole mina õnneks veel puiduna majandatavana näinud. See, kuidas need kooslused statistikasse paigutuvad, seda metoodika kirjeldusest välja ei suutnud lugeda, ainult et nad kuuluvad läbimõõdu ja kõrguse andmete järgi mõõdetavate hulka. Aga mida need tulemused majandusmetsade kontekstis tähendavad, sellele vastust ei leidnud.

Mida näitab metsapoliitika kohta kaitsealuse metsa ja majandusmetsa sarnane vanuseline osakaalu %, ei kommenteeri.

Aga nüüd siis see metsapoliitika savijalgadel seismise põhjus: Keskkonnaagentuuri metsastatistika ei toetu metodoloogiale - metodoloogiliste andmetena pole tegelikkuses andmeid esitatud, sest andmed/faktid pole läbinud kriitilist hinnangut. Esitatakse poolikuid (empiirilisi) töid, mis ei kajasta tegelikkust. 


laupäev, 14. november 2020

Võimendan teatava mõnuga

Postimehe metsasarjas ilmus artikkel: Eesti esitab Euroopale ebarealistlikke metsaandmeid.


Keskkonnaagentuur muidugi reageeris, võtan vaevaks nende nägemuse edastada täies mahus: 
Keskkonnaagentuur lükkab ümber valeväited
Seonduvalt ajalehes avaldatuga on agentuur esitanud lehele ka põhjaliku ülevaate valeväidete osas ja palunud need ümber lükata. Meie väärikad ja tunnustatud metsaeksperdid ei ole sellist kohtlemist kuidagi ära teeninud. [Link tekstile]

[Ja tekst] Postimees eksitab avalikkust metsa teemadel.
Kahjuks on artiklis esitatud valeväiteid, mistõttu palub Keskkonnaagentuur artiklis esitatud väiteid mitte edasi võimendada.
Keskkonnaagentuuri juht Taimar Ala taunib nimetatud väljaande korduvat mustrit esitada andmeid kallutatult ja kontekstist väljarebitult: “ Keskkonnaagentuuris asub täna parim kompetents metsaekspertite näol, kes on teinud igakülgset koostööd meediale selgitusi jagades. On äärmiselt kahju, et metsamõõtmise statistikaga seonduvat on esitatud meelevaldselt. Keskkonnaagentuur on vastu artiklis esitatud väidetele, mis viitavad motiivile andmete võltsimiseks ning sellele, et metsaandmetele ei pääse huvilised ligi.
Keskkonnaagentuur on sõltumatu asutus, kes esitab metsaandmeid kõigile soovijaile ja on alati olnud avatud nii selgituste kui info jagamisel, olgu küsijateks teadlased, meedia, ülikoolid või muud huvigrupid.
Keskkonnaagentuur jagab statistilise metsainventuuri (SMI) algandmeid, kui soov on olnud põhjendatud. Aga ilma täpsemate proovitükkide koordinaatideta, mis võiksid mõjutada konkreetseid maaomanikke metsa majandatavate otsuste langetamisel. Keskkonnaagentuuri eesmärk on koguda metsast sõltumatut ja mõjutamata adekvaatset infot. Seepärast ei tea ka metsaomanikud agentuuri  seirest konkreetsesse metsa enne mõõtmisretke toimumist – et sealt kogutavad andmed oleksid ausad ja peegeldaksid tegelikkust. SMI algandmed ei ole just ülalnimetatud põhjustel avalikud. Avalikud on juba teostatud SMI tulemused, mis on leitavad nii Keskkonnaagentuuri kui Keskkonnaministeeriumi kodulehtedelt kui ka väljaantavast metsa aastaraamatust.
Andmete  võltsimiseks puudub motiiv
Keskkonnaagentuuril puudub vajadus numbritega manipuleerimiseks ja seda pole meilt ka keegi nõudnud.
Põhjus, miks erinevatesse kanalitesse (üle-Euroopaliseks aruandluseks, Keskkonnaministeeriumile jne) on jõudnud Keskkonnaagentuurilt erinevad numbrid, seisneb erinevates arvutusmetoodikates. Erinevate metoodikatega saadud arvutustulemuste meelevaldne võrdlemine ja avalikkusele faktidena esitlemine on eksitav. Kutsume meediat edaspidi küsima ja uurima rohkem faktide, numbrite või tabelite taga asuvat tegelikkust. Algallikast saadud info on alati usaldusväärsem lõppjärelduste tegemiseks!

Oi jah. Mis moodi on võimalik arvutustulemusi esitada eksitavate faktidena, või siis agentuur esitab teadlikult eksitavat infot?? (Faktina võin kinnitada, et vähemalt agentuuri hüdroloogiaosakond esitab kompetentsi puudumise tõttu järjepidevalt eksitavat infot.)
Oi jah. Et siis metsaomanikud ikkagi teavad mõõtmisretke toimumisest! Kas sel puhul pädeb SMI algandmete mitteavalikuks olemise põhjendus? Saa nüüd siis sellest vastusest aru? Kas tegu on lapsesuuga?

Lisan ka ühe algallikast saadud info "usaldusväärse" lõppjärelduse, mis on lahendamatu ülesanne: "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" - oluliselt rohkem on suurenenud lamava surnud puidu hulk, sest [surnult] püstiolevaid puid ei raiuta enam niipalju ära, aga need kukuvad siiski mingi aja jooksul (keskmiselt seitsme aasta) möödudes maha. Seda kirjeldust pole võimalik loogilisse mudelisse asetada, tegu on jaburusega.

Lisan ka ühe oma varasema postituse lingi, iseloomustamaks ühe riigiasutuse kompetentsi: http://tulpjatulp.blogspot.com/2020/06/foljeton-riigipuugid.html


esmaspäev, 9. november 2020

Mis see nüüd oli? III - Eesti maaülikooli rektor

Mait Klaassen: laastud toovad õnne. Metsaraie taastab normaalsuse.

Ent selleks peab olema sama võimas harvesteri „teine pool” – metsaistutajad.

Metsandust süvitsi tundvaid inimesi on Eestis üksjagu. Seda enam hämmastab mind, miks ei suudeta kokku leppida uues metsanduse arengukavas. Vaidlused kisuvad juba ammu inetuks ja süüdistused on kerged tulema.
Minule, kes ma olen elukutselt hoopis teise valdkonna inimene – veterinaar –, tundub kummastav tekkinud seisukoht, et metsa juurdekasvu arvutus lasub valedel alustel (Kaido Kama: „Suurt metsavalet ei saa enam kuidagi varjata”, EPL 12.10). Metsateadlased on metsa juurdekasvu uurinud väga pikka aega, mis on fakt, ja seni on arvutused kehtinud. Kust siis nüüd tuleb uus teadmine, et senine on olnud kõik vale?

Küsin omalt poolt: millistel alustel saab kinnitada andmete usaldusväärsust? Ei piisa, kui ütled maneerlikult asjaliku näoga, et näiteks kümme aastat on naa tehtud ja muutus on tekkinud viis aastat tagasi tulnud teise metoodika tõttu. See lause ei kinnita usaldusväärsust. Ei piisa ka Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala allkirjaga väitest, kirjapilt muutmata: “Seega küsimus retsenseeritud metoodikast ei ole päris õige, olenemata sellest, millist metoodikat kasutades on olulisem õigete sisendite saamine ja õige kasutus.” Sellises vastuses ei mõisteta, et retsenseeritud metoodikad on aluseks, et hinnata üldse sisendite õigsust ja õiget kasutamist. Ise teen, ise kontrollin - ei ole sõltumatu hinnang millest lähtuda andmete õigsuse osas.

Mind üllatab "Päevalehe" valik, ja need rasvased suunanupud. Kas tõesti on päevaleht võtnud nõuks peenel moel võimendada rektori infantiilsust? Tore oleks, kui akadeemilise asutuse juht kaitseks oma töötajaid teaduslikkuse alustel, aga ei. Ju tal on siis kopp ees oma töötajatest, sest kriitilisi signaale tuleb paremalt ja vaskult, ülevalt ja alt. Aga miks siis ka ennast ohvriks tuua? Ju on tegu aumehega, seda kõige siiramas mõttes.  

Mõned tekstilõigud viitavad maaülikooli raske-kahurväele, millega Klaassen siis opereerib. Kuidas teisiti - nii on normaalne. Aga usust siiski ei piisa.

Mul tuli meelde, et eelmisel aastal pildistasin Järvselja ürgmetsa. Ürgmetsa kvartal on üpris pisike ja asetseb ümbritsevast kaitsevööndist kõrgemal kallakulisel nõlval. Kaitsevöönd on soine ja selles on tõesti langenud puude kogumikke, sest kasvukoha pinnaselähedane veerežiim mängib oma rolli. Aga otsustage piltide järgi lahkesti ise, kas hooldamata vana mets on praktiliselt läbimatu?
Soine kaitsevöönd. Selline mets on läbimatu väga paksule või laisale inimesele kes ei jaksa või ei viitsi jalgu tõsta.

Ürgmetsa kvartal.

Ürgmetsa kvartal.

Jätkan piltidega vanadest metsadest. Kahjuks on ilusad vanad kuusikud kõik maha raiutud. Suvisest kuusikute jahedusest ja kuusikute erilisest linnustikust on vaid nostalgilised mälestused.

Vähemalt 130 aastane männik.

-

Elujõuline vana mets. Ökosüsteem.

Miski ei viita hävingule või raisku minemisele. Aga tegu on viimase riismega.


-


-

See on üks väike metsariba raiesmike vahel. Siin on näha, millist metsa karu eelistab. Ja ümber kukkunud kuusk on talle parim talvekorter.

Karu jäljed.

Karu mets. Siin on puude peamine ümberkukkumise põhjustaja lageraielankidelt puhuv tuul.

-

See mets ei jäe Järvselja ürgmetsa kvartalist väga kaugele; metsal vanust sama palju, aga veerežiim on puudele oluliselt soodsam. Inimese mõju sellele metsale võib hinnata nii ja naa.

-