kolmapäev, 5. august 2020

Väiksed maastikud

Eile sadas tasast vihma päev läbi, seisin aegajalt räästa all ja... . Täna oli kihk minna kondama - marjapõõsad uudishimuks. Ja tõesti oli mustsõstraid kes kvaliteedilt üllatasid, punased sõstrad nagu ikka, karusmarjad kinnitasid kujunenud maitset, kuigi 2-3 uut tüüpi kohtasin.

Väiksed maasikud. Kesk-Eesti tasandik ei ole mulle pakkunud kunagi sellist vaatemängu nagu (lapsepõlve) Tartumaa või Saaremaa... aga ometi on olemas ka siin elamused ja lausa eufooria. See pildil olev koht on üks minu paljudest Kodudest, vana talukoht - läänetuulte eest kaitstud, aga sääski on alati palju, samas on avarus ja rahu. Siin olen saanud ühe suurima arhitektuurielamuse, teate küll, päikse köetud palgid ja lihtne vorm. Hoonetest on alles vaid mälestus ja mõned paarikümne aasta tagused fotod ja elamust tehtud joonis. Sellegipoolest pidasin vajalikuks koha üle vaadata - seekord eemalt. Kurat küll, ka siit on mets maha võetud.

Seal metsa ääres oli mitu asundustalu, päris sisse ei jõutudki elada, viimane, moodne ja igatpidi vinklis elumaja viidi vist kütteks 1990ndatel, laastukatus veel jäi kõdunema. Korralikult ehitatud maja seisis tühjana vähemalt 30 aastat. Minu vanaisa võttis sarnasest majast šnitti - jutu järgi küll ühest teisest külast, aga seal teises külas mina ei tea sellist maja, mine tea, äkki sattus siiski siit võtma ja juttu tekkis teine küla. 
Väiksed maastikud.

Aed-vaak.

Kontpuu ja enelas.

Avastasin rippoksalise paju.

Pajud ja sarapuud.

Siin kandis on vanade taluaedade haljastuses palju sookaski, mis on väga isepärane ja huvitav nähe.

Hall pappel - Populus × canescens

Suur ja üksik puu maakohas.

Ka harilik kadakas oli olemas.

Kärbsed olid minu saabumisest väga elevil.

Pajuvaak. Pidasin seni pajuvaaka mereäärsete niitude taimeks, aga on ka Kesk-Eestis täitsa olemas.

Kurerehad.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar