Käisin jällekord Läänemaal puhkamas. Puhkus on puhkamine, vaheldus. Seekord keskendusin oma rattasõitudega Mihkli kihelkonna alale. Mihkli kihelkond oli omapärane haldusüksus, kuuludes ühe poolega Läänemaa alla ja teise poolega Pärnumaa alla, ja veel suuremalt vaadates, poolega Eestimaa alla ja teise poolega Liivimaa alla. Uskuge, piiril on huvitav olla, seda enam, kui mõistatuseks jääb, kus...
Kurese küla.
Keldrid on ühed püsivamad ehitised.
Pakamägi. Pealiskaudselt geograafiaga tutvudes ja pilti tohutult lihtsustades, siis Kurese kant oli kiviajal merest eemal, umbes nagu Kirbla mägi tänapäeval, ja Kureset ümbritsevad sood olid suurvete ajal üleujutuvad alad, nagu Kasari jõe alamjooksu lamm tänapäeval. Kui oletada, et pronksiaja merekaubandus jõudis Kurese kanti Vanamõisa ja Allika jõe kaudu, siis Allika jõe sadam pidi asuma tänapäeva Kibura küla nukas, sealt on ühepalju maad Soontagana maalinnani ja Pakamäeni. Geograafiliselt sobib Soontagana maalinna asupaik kindlustatud pronksiaegseks asulaks paremini, analoog Asva asulaga. (Soontagana arenes rauaaegseks maalinnaks.) Aga mis oli Pakamäel?
Pakamäe väikse paljandiga põhja-nõlv ringvalli all. Pildistades jäi minu külje alla üks sopiline kivinukk, mis viis mõtte kultuse nukile, sest kaitseotstarbel oleks parem, kui toetust pakkuvat nukki poleks, pealegi, selle eemaldamine oleks olnud lihtne. 20-23 meetrise õue-läbimõõduga ringvalli üks madalam koht asub loodes, võimalik, et üks sissepääs oli järsu nõlva poolt, kivinukist mööda. Suhteliselt väheldaste mõõtmetega kividest vall toetas ilmselt puitseina, kui oletada, et seina vastu olid ehitatud 3-4 meetrise läbimõõduga hooned, siis jääb õue läbimõõduks 13-16 meetrit. Siiski, Pakamäel võis olla hoopis suurema pindalaga kindlustatud asula, munajas 114/62 meetrit läbimõõdus, sest tähelepanelikumal vaatamisel on seal eristatavad madalad vallikaared, võibolla on hiljem vallist võetud matusekive, sest kivihunnikute(kääbaste) kõrval kaob vall ära. Kapitaalsemalt ehitatud ringvall võis olla ühe sissepääsu rohkem-kindlustatud läbikäik. Selline põgus ja kiirustades tehtud vaatlus...
Link Kurese loodushoiu talu lehele: https://kurese.wordpress.com/huvitavat/
Kiviaiad ulatuvad kaugustesse.
Mihkli salumägi.
Paepaljand.
Hariliku kadaka roomav vorm.
See on karst, selge joonega kivimurdu ma ei näinud. Mõtlesin, et kust Koonga kandist Vana-Vigala "Näljamüüri" kivid toodi; veeti mööda taliteed Avastest mööda. Lähim koht on Kurese. Pisut fantaseerides ja ka "Näljamüüri" kive vaadates, mis küll näevad murtud välja, aga siiski... 1867. aasta näljahäda oli üldine, miks ei võinud Vana-Vigala mõis ja Mihkli kirikumõis kokku leppida, eriti kui Mihklis võis viljapuudus väga kriitiline olla, et müürikivid tulevad tema talupoegadelt, kes nii saavad kolmandaks osapooleks. Ja kust siis kive kõige hõlpsamini sai, ikka juba laotud kiviaedadest. Seda enam, Kurese kandis kivipuudust ei paista; aiad saab hiljem aegapisi uuesti üles ehitada. Selline ilukirjanduslik mõte... või kus see kivimurd asus?
Lahtikaevatud lubjapõletusahi salumäel.
Kiviaedadega ääristatud tee läheb veel 1,6 km edasi, Vastabasse.
Järsem nõlv. Tänapäeva ühiskond on vaesunud, enam pole ressurssi, et metsa-laga koristada. Selline pilt on paha vaadata maastikukaitse alal, eriti paha on oksarisus liikuda, kuigi jah, kadaka alusmetsaga männikus oli ka raske liikuda... selline raieviis tundlikku maastikku ei sobi.
Veel kaks Kurese küla vaadet:
Mihkli küla.
Mihkli kirik.
Kukerpuud metsa-all.
Ja sellist sarapuud kohtasin.
Huvitav, kui palju pidi kivimüüri laduma,et pere viljavarud tasa saaks? Toodi ju kivid talvel üle külmanud soo ja kivimüürid on ikka lõpmata pikad.
VastaKustutaKuresel on veel üks ringvall-linnus Pakamäe linnusest ligi 900 meetrit lõuna-edelas, külgneb põliste põldude kivipeenardega. Linnuseõue läbimõõt 50-55 m. Legendi kohaselt olnud Ratta Jaani elukoht ja sinna olla maetud tema kuld.
VastaKustutaPakamäe linnusest leitud keraamikakild vihjab, et linnus on Soontagana maalinnast vähemalt aastatuhande võrra varasem.
VastaKustutaMõlemad linnused ja hulga muistiseid olen leidnud metsastunud lookarjamaade taastamise käigus.
Raiete kohta tehtud etteheide on aktsepteeritav, kuid mööndustega. Nimelt askeldatakse riigimaal ja raieid korraldab RMK. Maastikukaitsealal tehtavate raiete eesmärgiks on lookarjamaade ja 20-date aastate maastikuilme taastamine Salumäe ümbruses. Tehtud on alles pool tööst. Raie peatus linnurahu ajaks. Raiejäätmed koristatakse ja raiumata võsa purustatakse ning nn langid saavad olema edaspidi karjamaad.
Salumäe ümbruse loopealsete taastamiseni jõudmiseks sai RMK-ga "maadeldud" üle 10 aasta. Eks selle ajaga kasvas tihedamaks ka mets ja kadastikud. Loodan pärast raieid taas avastada põnevaid muistiseid.
Tänaseks on Muinsuskaitseamet muinsuskaitse alla võtmas kogu Kurese külla pärandmaastikke koos Maaljasaare ja Soontagana linnusega (ca 1000 ha), mis on tänapäeval enneolematu saavutus. Olen sellegi eesmärgi saavutamiseks 11 aastat kõvasti vaeva näinud ja söandan end puhevile ajada.
Rõõmustan siiralt kui Kurese avastajaile elamusi pakub.
Tegin Soontagana järelduse sellest, et ta oli kauem saar ja rannik. Ma ei välistanud Pakamäel ühtki võimalust. Mul puuduvad andmed leiumaterjalidest, olen kokku puutunud juhuslikult ühe geograafi tööga ja tegin oma järelduse kõrvutades võimalikke kiviaja ja pronksiaja asulakohti (saared, jõed). Kui inimasustust hakata uurima 8000-7000 aasta tagant ja lõpetada hilis-rauaajas, siis selle aja jooksul on ikka juhtunud. Soontagana varasem asulakiht võidi hävitada hilis-rauaajal tehtud linnuse mullatöödega, aga see ei välista, et kusagil muldvallis on säilinud varasemat keraamikat.
KustutaVeel üks uitmõte - (vara-)viikingiajal võis Kuresel olla kaks k i n d l u s t seetõttu, et üks kuulus rändajatele - Vanamõisa jõe (veetee) poolne (eripäraselt) kandiline ringvall võis olla külaliste päralt. Saabujad ei jaksanud vallutada Allika jõe poole kogukondi, oli kaks k a u b a h o o v i , mis olid mõlemale kasulikud, midagi sarnast võis toimuda ka palju varasemal ajal.
Jõudu tegutsemiseks ja uurimiseks!