Türi linna panoraam.
Türil toimus väike õunafestival; käisin vaatamas, mis sorte õunanäitusel näidatakse. Polnud Türil käinud juba aasta aega ja enam, kui välja arvata kaks autoga läbisõitu + üks õhtusöök ja saunaskäik linna serval. Lõpuks ometi on peatänava kõnniteed korda tehtud; miks nad pidid sellega nii kaua viivitama. Varem seostus Türi linnana, kus jalgrattakorvist põrkasid asjad tänavale laiali, sest peatänava kõnnitee oli nii auklik, paigatud ja mühklik. Nüüd otsib Türi vald omale visiitkaarti; nüüd võib tõesti otsida.
Ma pisikest kirja ei lugenud; mulje jäi, et need erineva maitsega õunamoosid kõik ühe inimese keedetud olid. Mulle endale meeldib, kui õunamoosis on säilinud õunatükid ja koor nende küljes. Pastaks tehtud moosid on nagu titetoit. Neid variante vaadates tuli meelde kooliaeg, kui kahel esimesel kursusel anti tohutu hulk erinevaid ülesandeid, siis ütlesin, et ülesandeid võib lõputult välja mõelda ja täitsin neid piinliku täpsusega sõna-sõnalt, tulemus kippus alati irooniliseks.Festival oli armsalt väike; vaatasin enam linnapilti...
Lõunaportaalil on viinamarjad, viinamarjade seest vaatab inimene või.
Kui peaks juhtuma, mis on väga ebatõenäoline, et mind kutsutakse aedu hindavasse žüriisse, siis ütlen kindla EI, sest ma ei taluks seal teisi arvamusi ja pealegi aedu pingeritta sättida on totter.
Türi raudteejaam.
Jaamaümbrus.
Vabrikuküla on Türil vaatamisvääne kant:
Pole veel harjunud lõuna poolt tulnud punalutikatega. Vaatan neid kui imeasja.
Huvitav pildirida!
VastaKustuta