SÜGIS ALGAB HOMME

Jah, viirused liiguvad juba ringi, paar pärva tagasi oli kurk hommikul haige, päev läks pead valutades, kurguhäda taandus, aga siiani hoian hõlmad koomal ja tajun viirust, küll külmavärinate ja siis aevastuste seerjatena. Aga ilmad on täitsa kenad. Ja nii plaanisin oma kere ja hinge väikse rattatiiruga kosutada. Isegi uni oli häiritud väikse retke ärevusest: mõtlesin öösel vanaema peale... tema käis talviti, siis kui maja põdejaid täis, soomekelguga sõitmas - kihutas kilomeeter edasi ja kilomeeter tagasi ja nõnda veelkord, tegi seda öösiti, et külarahval ei tekiks küsimust, et misasja ta seal tühja kihutab. Vanaemale tõbi külge ei hakanud.
Tänane hommik oli pilvitu, metsavahel madala päikse varjus täitsa külm, olin soojalt riides ja nautisin rattaseljas päeva loomist. Polegi hommikuti niimoodi sõitnud, et ainult vaatad ilma. Linde oli palju ja metskitsi oli palju, viimased on kõrrepõldudega ühte värvi ja täitsa julged, päevaks tõmbuvad ikka metsa. Kahe ja poole tunnise tiiru tegin. Ühes kohas panin ratta teeäärde puu najale ning jalutasin kõrrepõllul, mekkisin pihlakat, polegi teist vist aastakümneid mekkinud... kogu kere sai pihlakast osa, tuli laps olemise tunne.

Pihlakad võivad täitsa erineva värviga olla. See nooruk on täitsa punane.