Hilis-suvi, tegelikult sügis

Kodus... pühapäev oli ilus ja tuulevaikne, olin pisut häiritud enda laiskusest, et ei viitsinud kolme lühikest vagu kartulit maast võtta. Olin linnast väsinud. Tavaliselt lähebki maa rütmi saamiseks neli päeva.
Esmaspäeval sadas päev läbi ja korralikult; lühikesed tretid aiamaale ja kuurialla tegid märjaks.

Pühapäeva päike:

Erinevad viisid.

Erinevad kandid.

Täna läksin metsa, nii nagu sügiseotsas ikka, regulaarselt. Lõpuks on raba vett täis, veed vulisevad.

Eile vihmaga vaatasin BBC Gardeners World'i viimast osa; seal oli üks linnaaed, mida kaks meesterahvast pidasid. Väike kinnine aed oli kihiline ja müstiline, hiina-jaapani mõjuga, veed vulisesid ja mulle meeldis. Siin metsas on midagi sarnast - sõnajalad all, põõsad ja puukesed silmakõrgusel ja rabaserva väheldased männid lõpetavad ülemist kihti. Selline seos...

 

Ja porgandriisika teisend?

Seda, et neid veest korjata, pole minu elus varem juhtunud. Täitsa muhe oli, nagu limukaid otsi veetaimede vahelt, kohati täitsa käsikaudu, mööda põhja.

ja viska kaldale.