ÕUNAD JA ÜKS KAUGETE AEDADEGA MAJA

Eile käisin kaugetes aedades.

Seda aeda imetlen, siin kannavad viljapuud hästi, kuigi neid pole mitukümmend aastat hooldatud; siin on hea mikrokliima ja muld.

'600-grammine Antonovka'

Noorema aiaosa puu; nõrgakasvulisel alusel 'Sidrunkollane taliõun'.

-

KAUGETE AEDADEGA MAJA või ehk aiata maja:

Samas asendis maja on märgitud siin 19. sajandi keskpaiga Kõo mõisa kaardil. Tol ajal olid rehielamud. See maja on moodne, sarnaneb suurele asundustalu majale, selliseid koosehitus-tüübiga (elamu-laut) maju ehitati II maailmasõja eel. Majas on 4 tuba ja köök ning laudaosa.

Lauda-osa aknad.

Toas.

Avar köök oli ka peretuba. Ahi on niššiga. Võibolla sõda, või nõukogude repressioon katkestas maja lõpliku valmimise. Nurgatuba on lõpuni viimistlemata; see tuba oli ilmselt mõeldud veranda kaudu sisenemisega külalistetoaks. [Maja seinad on jäänud väljast laudadega vooderdamata.]

Siin oli kõik nii puhas ja uus. Kõik toad on parajalt ruumikad.

Sellist, läbi ahjulõõri tubade ventileerimise süsteemi pole mina mujal kohanud. Ahju tipp on kaunilt kujundatud.
Koos kahe toa vahelise pliidi soemüüriga on see maja kõige soojem tuba.

Ka pliidi soemüür on kujundatud.

Talumajade sahvrid on avarad; all kelder.

Koridor köögi ja lauda vahel. Lauta pääses tahveluksest.

Laut:

Need kaunilt ehiatud sõimed on lehmadele ehitatud. Sellisest sõimest ei saanud lehm sööta laiali tuusteldada. Hobune oli toapoolses seinas. Kas tõesti on lehmade alused veel alles?

Nelja poolega uks. Lauta sai heinakoormaga sõita; maja lakas hoiti heina.

-

'Punaste aniisidega' aed.

-

Täna vaatasin eilse saagi üle:

'600-grammine Antonovka' ja ?, 'Sidrunkollane taliõun' ja ?.

Need kaks küsimärki. Vasakpoolset olen ka teistes aedades kohanud; ümar õun, paljudel viljadel esineb pikki karikalehti. Huvitav, et ma ei tea! Õuna välimus on kõige lähemal 'Tellissaarele', aga maitse on midagi muud, maitse on parem, neil puudub 'Tellissaarele' omane kuiv maitse ja vili saavutab küpsuse varem, täitsa hea renetilik värskendav magushapu. Puud on suhtelise suure kasvuga ja saagikus madal. Ja parempoolne??

'Punane aniis'. Aniisid tahavad seismist.

'Croncels' ja 'Serinka'. Mõlemad õunad on vahelduseks väga head mekkida. Mõlemal on isikupärane maitse: 'Croncels' meenutab melonit ja 'Serinka' on isikupärase happega, pisut terav, siiski mahe värskendav. Kui pärast neid süüa 'Liivi kuldrenetti', siis tundub kuldrenett täiesti maitsetu õunana.
Õunad on nagu punane vein, mis annab toatemperatuuril kõige rikkalikuma maitse.

'Croncels'-sid. Roheline vili kasvas minu aias - ei saanudki küpseks; ta on poogitud samalt puult kust küpsed viljad pärit on. Emapuu kasvab vilus, ainult hommikupäike korraks näitab end. Minu puu vili kasvas lõunasse avatud kohas. Ehk on asi aluses?

TULBID SAID MAHA

Eile hommikul oli korraks nii.

Ning päeval juba nõnda.

Nüüd on tulbid maas.

PÄEV

Täna öösel tuleb külma. Tegin keldri ukse lahti, et jahe õhk ka sinna läheks. Korjasin õunu.

Neli päeva tagasi... pilvealusel sumedal hommikul pildistasin suvedaalia õisi. Suvel ei pannudki tähele kui soojad nad tegelikult on.

Täna hommikul tõusin varakult ja joonistasin oma eelmise päeva mõtte aia suuremaks tegemisest üles. Kes seda niidab? Tegelikult ega aed eriti suureks muutu ja liigirikkamaks ka mitte... puud tuulekaitseks ja viljapuud.
Päeval hakkas pea valutama, sest olin hommikuse õhinaga tee tegemata jätnud. Lõpuks oli nii sant olla, et lausa iiveldama ajas. Otsustasin organismi väikse õhtu-eelse rattatiiruga kosutada, ehk liiguvad asjad kehas paika. Asjaks võtsin ühe sarapuu külastuse, et ehk leiab veel selt viljakalt põõsalt natuke pähleid, et kasutada neid oma aia plaani jaoks ära.

Teel sinna möödun alati sellest männist, püstiste okstega männist. Püramiid või sammas on vale öelda. Metsa-äärsed lehised istutas kunagi metskond, aga kas ka selle eripärase männi. Ei tea.
Sarapuu oli kõik viljad metsa-asukatele andnud; mulle oli jäetud ainult kestad.

Vaatasin siis raagremmelgaid ja teisi puid.

Raagremmelgas. Raagremmelgas hübriidub vahel teiste pajudega. Seetõttu võib näha mitmesuguse olemisega raagremmelgaid. Puu paljuneb ainult seemnetest.

Palett: saar, jalakas, kask, vaher, remmelgas, kuusk.

Kask, vaher.

Jalakas on rahu.

Need kullased on raagremmelgad.

Pajud. Nende täpsem määramine võtaks aega...

See paju teiste vahel on ju päris vinge! Mustjas paju?

Siin on raagremmelgas vallutanud kogu ala. Ei saa arugi, kas oli siin rohumaa või metsamaa. Raagremmelgas lämmatab oma kiire kasvuga kõik teised puud.

Need raugaeas raagremmelgad elavad elumaja sees. Talu nimi oli Aia.

Raagremmelgad koos harilike elupuudega. Esiplaanil on enelad ja kibuvitsa kultivar.

Aia.

Tee järgmise taluni, mis samuti ammu lõpetanud. Metsalõikajad on vahepeal läbimatuks muutunud tee läbitavaks teinud. Metsadest on kolmveerand maha võetud.

Aia...

JÕHVIKAL

Ma ei ole üldse paigalolija tüüp. Ma ei suuda rannas lebotada või õngega jõeääres istuda, no ei suuda. Ma ei ole üldse marjakorjaja tüüp. Täna siiski veetsin viis tundi kükitades ja küürutades. Täitsin naabrinaise (ravimi)tellimust ja nägin raha silme ees; milline motivatsioon! Arvasin, et mis see kaks ruutkilomeetrit avastamata raba läbi kõndida on, aga veeranditki ei jõudnud üle vaadata. Ja alles enne äratulekut leidsin umbsopi kus oli kogu senise päeva saak peal. Aga õhtu sundis tulema.

Rabas oli hea olla, vaikus ja puhtus.

Esimene topsitäis.

Jõhvikaid on väga erineva ilmega, neid tumedad oli kõige mõnusam noppida.

Ühes kohas olid pirnikujulised lisaks.

Ühele poole.

Ja teisele.

Üks umbsopp nägi välja selline - nii nagu jõhvika-raba ette kujutasin. Siia jõudsin tund enne lahkumist... ei jäänud muud üle kui suuremaid marju tempokalt kokku kraapida. Need puna-punased marjad olid kõige varajasemad, osati juba üleküpsenud, suurus oli ebaühtlane.

Päike loojub juba kiiresti.