laupäev, 10. oktoober 2015

ÕUNAD JA ÜKS KAUGETE AEDADEGA MAJA

Eile käisin kaugetes aedades.
Seda aeda imetlen, siin kannavad viljapuud hästi, kuigi neid pole mitukümmend aastat hooldatud; siin on hea mikrokliima ja muld.


'600-grammine Antonovka'

Noorema aiaosa puu; nõrgakasvulisel alusel 'Sidrunkollane taliõun'.
-

KAUGETE AEDADEGA MAJA või ehk aiata maja:
Samas asendis maja on märgitud siin 19. sajandi keskpaiga Kõo mõisa kaardil. Tol ajal olid rehielamud. See maja on moodne, sarnaneb suurele asundustalu majale, selliseid koosehitus-tüübiga (elamu-laut) maju ehitati II maailmasõja eel. Majas on 4 tuba ja köök ning laudaosa.

Lauda-osa aknad.


Toas.

Avar köök oli ka peretuba. Ahi on niššiga. Võibolla sõda, või nõukogude repressioon katkestas maja lõpliku valmimise. Nurgatuba on lõpuni viimistlemata; see tuba oli ilmselt mõeldud veranda kaudu sisenemisega külalistetoaks. [Maja seinad on jäänud väljast laudadega vooderdamata.]

Siin oli kõik nii puhas ja uus. Kõik toad on parajalt ruumikad.


Sellist, läbi ahjulõõri tubade ventileerimise süsteemi pole mina mujal kohanud. Ahju tipp on kaunilt kujundatud.
Koos kahe toa vahelise pliidi soemüüriga on see maja kõige soojem tuba.
Ka pliidi soemüür on kujundatud.

Talumajade sahvrid on avarad; all kelder.

Koridor köögi ja lauda vahel. Lauta pääses tahveluksest.

Laut:

Need kaunilt ehiatud sõimed on lehmadele ehitatud. Sellisest sõimest ei saanud lehm sööta laiali tuusteldada. Hobune oli toapoolses seinas. Kas tõesti on lehmade alused veel alles?

Nelja poolega uks. Lauta sai heinakoormaga sõita; maja lakas hoiti heina.




-

'Punaste aniisidega' aed.



-

Täna vaatasin eilse saagi üle:
'600-grammine Antonovka' ja ?, 'Sidrunkollane taliõun' ja ?.

Need kaks küsimärki. Vasakpoolset olen ka teistes aedades kohanud; ümar õun, paljudel viljadel esineb pikki karikalehti. Huvitav, et ma ei tea! Õuna välimus on kõige lähemal 'Tellissaarele', aga maitse on midagi muud, maitse on parem, neil puudub 'Tellissaarele' omane kuiv maitse ja vili saavutab küpsuse varem, täitsa hea renetilik värskendav magushapu. Puud on suhtelise suure kasvuga ja saagikus madal. Ja parempoolne??

'Punane aniis'. Aniisid tahavad seismist.

'Croncels' ja 'Serinka'. Mõlemad õunad on vahelduseks väga head mekkida. Mõlemal on isikupärane maitse: 'Croncels' meenutab melonit ja 'Serinka' on isikupärase happega, pisut terav, siiski mahe värskendav. Kui pärast neid süüa 'Liivi kuldrenetti', siis tundub kuldrenett täiesti maitsetu õunana.
Õunad on nagu punane vein, mis annab toatemperatuuril kõige rikkalikuma maitse.

'Croncels'-sid. Roheline vili kasvas minu aias - ei saanudki küpseks; ta on poogitud samalt puult kust küpsed viljad pärit on. Emapuu kasvab vilus, ainult hommikupäike korraks näitab end. Minu puu vili kasvas lõunasse avatud kohas. Ehk on asi aluses?



4 kommentaari:

  1. Siiralt kahju kui vaatad kuidas hästi läbi mõeldud majapidamine lihtsalt laguneb. Sest...jah. Ja nii tuhanded talukohad. "Teeme endale maakodu, puhastame palkideni" buum on lõppenud ja lagunemine jätkub vanas tempos.

    VastaKustuta
  2. Jah, see lagunemine teeb kurvaks

    VastaKustuta
  3. Jah, puud elavad majadest kauem. Rääkimata inimestest.

    VastaKustuta
  4. See hästiplaneeritud majapidamine lausa kisendab targa pererahva järele. Mitmed detailid kinnitavad, et selle maja ehitamisega tegeles õppind inimene. Oleks kellelgi ometi isu seda targalt taastama hakata... aga las ma arvan - töökohad, koolid-lasteaiad, poed ja muu inimesele vajalik on sealt piisavalt kaugel, et kohaliku palgatasemega seal hakkama mitte saada.
    Kui Sa need mainitud põnevad õunasordid oma aeda pookides säilitad, siis oled meiemaa aiandusele teene teinud. Pole ju teada, kas talukoht saab rahus laguneda ja õunapuud kasvada, või teeb mõni vääramatu loodusjõud v tehnikaime majale kui ka aiale tuule alla. Kurb igal juhul.

    VastaKustuta