Tulp ja tulp

Eile lõpetasin kevad-talvise viljapuude kujunduslõikuse, töö sai tehtud kahe päevaga, vahel pikk paus. Õunapuid palju pole. Arvestan ka suvise lõikusega. Mõni tähelepanek ja toimetus:

Eelmise aasta poogendid (ka pirnil) jäid vitsteks; kas jahe saduderohke suve algus võis nõnda mõjutada?

Ühe kitaika poogend aedõunapuu II järgu oksal, et oleks sordi tagavara rohkem kindlustatud. Poogitud kolm kevadet tagasi; poogend ei sobi hästi kokku - ühel teisel puul ei hakanud üldse kasvama. Olen pookimise sobimatust õunapuuliikide vahel varemgi kohanud. Aga pean kaht kitakat edukalt poogituna enda aias; üks veel kahe aedõunapuu vahel vahepoogendina. Kloonalus talle sobib. Proovin teda veel paarile keerukama aretusega aedõunapuu-sordile pookida, eks näis.

Sellelt pirnilt tüüka lõikamine oli eile viimane töö. Olen selle puukesega kolmandal ringil; eelmine aasta algas sarnaselt, aga tuul murdis peale jaani lopsaka kasvu.

Eile õhtul läks päris tuuliseks, nagu täna päevalgi on, oli-on puhanguline edelatuul; puhub suurelt lagedalt; aias on ebamugav olla... nii eile ühe ootamatu tuulepuhangu ajal võttis ärasaetav oks [põhiokasa kujundamisel] koort kaasa. Katsusin viga elektri isoleerteibiga parandada, eks näis.

PS: Tänase tuulega kuulsin, kas pöialpoisid on minu kõrvakuulmist testimas, aga põhjatihase paar lendas aia servas puult-puule võrades peatudes ja üksteist järgi oodates metsa, minust nii kolme meetri kauguselt, võimaldades ka peatusi jälgida; tuul.