Suveõunte aeg on läbi; sel suvel on kõik varajasem. Kolm päeva tagasi keetsin pohla-õuna moosi... arvasin, et katsetan magusa 'Kondaja pirnõunaga'.... kuigi magusaid ei soovitata, ja kui moos paha saab, siis toon metsast uued marjad. Siiski läksin nelja kilomeetri taha õunaraksu ja tõin hapukaid õunu:
moosiõunad on valgeklaarilikud, aga hilisemad, puu kasvab seemikalusest ja on kultuursordiga pea ühte mõõtu.
Minu aias valmib '?'. Ma ei ole suutnud sorti määrata. Pookeoksa tõin eelmise sajandi üheksakümnendatel istutatud mitmesordiliselt puult, teine sort oli 'Liivi kuldrenett', aga see? On saagikas sort, välimuses on sarnasust 'Melba'-ga, oleks ka loogiline mitmesordiline sügispuu. Aga ta pole 'Melba': maitse on erinev, vilja säilivus on erinev ('Melba'-st kehvem), karkaõõnsus on erinev, haiguskindlus on erinev (parem), viljaliha on erinev.
Sel aastal on '?' viljad üksikult. Eelmisel aastal ta ei kandnud üldse. '?' õied on külmahellad - eelmisel aastal oli suurem ja pikem kevadkülm, selle aasta kevadkülmast pääses õiekobara keskmine õis. Soodsal aastal kasvavad õunad kobaratena.
Kui oleksin '?'-st teinud ristlõike, oleks see 'Melba'-le sarnane: avatud seemnekambrid ja nõrgad lopergused kandid.
See on leid ühe asula lähedalt jäätmaalt - 'Kondaja pirnõun'.
'Kondaja pirnõun' kipub end saagiga ülekoormama. Kasv ja lehestik on vitaalsed. Leiu puuduseks on vastuvõtlikus viljamädaniku suhtes. Omapärane on viljade valmimine, on imelikult erinev - klaasistunud õun hakkab kohe riknema ja mõnel okasal on õunad veel oktoobrikuus otsas, ja maitsvad.
Selline 'Kondaja pirnõun' on maitselt võrreldav ühel Stockholmi saarel kohatud 'Trevoux varajase' pirniga - täielikud mahlapommid, ja vürtsiga! Peangi 'Kondaja pirnõuna' pirni asendajaks.
'Koit' kannab sel aastal esimest korralikumat saaki; sort on hilisepoolne viljuja. Aga õunu olen saanud ka eelnevatel aastatel. 'Koit' maitseb kui hea tavapärane seemiku leid (tähendagu see mida iganes), ei midagi erilist... igav-mahe.
Ja see poogend pakub mõistatust, on vast Pilistverest Põltsamaa poole lugu. On ka sealne puu (nagu moosiõun) seemikalusest kõrvaltüve teinud, tavaliselt juhtub selline asi kultuursordi külmakahjustuse tõttu, aga kultuursort pikapeale taastub, ja nii ongi kõrvu kaks sorti kasvamas. Olin seal huvitatud ühest rohelisest õunast - antoonovka moodi renetist, on puhta ja värske maitsega magushapud õunad. Kultuurpool tookord ei kandnud ja nii võtsin kevadel pookeoksad valelt poolt. Ma ei tea (veel) mis sort on, aga sorti iseloomustab tumedam roheline nahkjas lehestik. Mul oli-on selle poogendiga veel lugusid varuks... teadmatus oli peamine põhjus, miks just see oks alles hoitud sai.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar