Aeg läheb kiiresti, pea kaheksa aastat pole Saaremaal käinud, üksi ei lähekski. A. oma poisiga olid nõus seltsiks tulema. A. tahtis Karja kirikut näha; seal selgus, miks. Minu Saaremaa on muutunud: vana tee on uueks tehtud - pole enam nii kaua säilinud betoonist kilomeetriposte, on eurokraavid ja tee laiem, autoga parem sõita, tõsi; külas on veel maaparandust tehtud, uus koht, vana üksik talu kaob uude ellu... esivanemate hauaplatse ei ei tunne enam ära, uus filosoofia ja meie perekonnaloo ühele kivile on kirjadega metalltahvel kinnitatud, aga minu tekst oleks teistsugune:"Vanasti käidi pikki maid jala, ja kui jõuti siia mäe otsa, siis puhati jalgu ja kinntati keha, kivi on parasjagu selline, et toetas ka kompsu. Nii oli kõrvalolev talu omamoodi infopunkt." Ilmselt küsiti sealt talust ka vett. Talu oli väga vaene, maa väga kehva, "kartulimaadki polnud", aga elanikud olid rõõmsameelsed, armastasid pillimängu ja tantsiti.
Palju siis jõuab Saaremaad ühe päevaga vaadata?
Pöide kirik.
Sarapuu minu koduküla karjamaal.
Seiklesime ka metsas.
Valjala kirik.
Moonid.
Valjala maalinn.
Karja kirik.
Pastoraat.
Karja vana surnuaed.
Piila kirik.
Kaarma kirik.
Käärkamber.
Kaarma surnuaed.
Kaarma-Liiva surnuaia omapärane aed.
Manner.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar