Marjapõõsaste päev

Ringkäik kaugemal. Ühel hommikupoolikul käisin ühes puukoolis kiitust saanud karusmarja degusteerimas, et ehk ka oma aeda see uuem vene sort tuua. Kirjanduses esinev kõrge maitsehinne - 4,8 balli - jääb minu meeltele rohkem kui ball madalamale, olin pettunud üheülbalises pisut teravas happes, mis meenutas juba minu aias olevat vanemat sorti 'Finik'?-ut. Niisiis, raha jäi igasuguse kahetsuseta alles. Ja samal õhtupoolikul jalutasin E. aias - vaatanin pärast teda säilinud suuri jooni. Mekkisin kõik marjapõõsad ära, marjapõõsaid on siin tõesti palju, terve suur aed on neid täis - seal ja veel seal ja seal. Luks elu. 

Valikust minu lemmik karusmari.

Sel aastal parim mustasõstra maitse. Kaaslane ütles, et taluaia klassika, nõnda mustsõstar lapsepõlves maitses.

'Vierlanden'. Teistest aia punastest selgelt vähemhapu.

Need valged on siiski erinevad karusmarjad. Olen päris pingsalt püüdnud karusmarju ära määrata, aga tulemus on ikka kesine. Sama probleemi olen kohanud ka (vanas) kirjanduses.

'Houghtoni kants'?