Tunnistan - seda teemat on käsitleda paras piin, aga teen seda siiski, ehk muutub asi vähemfarsiks, kuigi vaevalt et nii läheb. Aga siiski... .
Aegajalt satun kaunite koduaedade piltide otsa ja mõtlen, et mis siis ilu on. Nüüd kuumade ilmadega otsustasin asja põhjalikumalt vaadata; lugesin ajakirjanduse artikleid ja rahva kommentaare, tutvusin ka päris põhjalikult rahvusliku programmiga "Eesti kaunis kodu". Totrust on palju - kasvõi lühike artikkel maakonnalehes, kus pea ei tea mida saba teeb. Artiklist sain teada, et hindamiskomisjon moodustus 6 inimesest, lihtsustatult 3 neist olid haljastajad ja 3 riigiametnikku (maavanem, vallavanem, haridus- ja kultuuritöö spetsialist). Kogu jutt on sisutühi, kasutatakse väljendeid: töökas ja maitsekas. Räägitakse, et oli diskussiooni ja analüüsi, aga need jäävad avamata. Tunnustatakse püsilillede esile kerkimist suvelilled ees, aga miks, jääb selgusetuks. Loo tühjuse võtab ilusti kokku hindamiskomisjoni ühine arusaam, et kaunite kodude paljususe tõttu tuleks hindamises midagi muuta ja samas komisjoni liige leiab, et kaunite kodude tunnustamisega võiks vahet pidada. Lapsusi on selles artiklis rohkemgi, aga las nad jääda sinna.
Vaatame lähemalt rahvusliku programmi "Eesti kaunis kodu" köögipoolt - mittetulundusühingu Eesti Kodukaunistamise Ühenduse põhikirja katked kursiivis, punaselt ja teisiti minu kommentaar:
TEGEVUSE EESMÄRK, ÜLESANDED
7. Ühenduse tegevuse eesmärgiks on:
7.1. Aidata kaasa heakorrastatud ja kauni elukeskkonna kujundamisele Eestimaal;
7.2. Motiveerida füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegutsema ning toetama kodukultuuri ja kodukaunistamise alast liikumist rahvusliku programmina;
7.3. Väljendada ja kaitsta oma liikmete ühishuve. See punkt seab piirangu teisiti mõtlemisele, vähendab arutelu võimalust; see ei tohiks olla eesmärk.
8. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühendus:
8.1. Algatab ja korraldab kodukaunistamise alaseid üritusi (konkursse, seminare, koolitusi jm) ning osaleb teiste isikute algatatud samalaadsetel üritustel ja nende elluviimisel;
8.2. Selgitab avalikkusele kodukaunistamise ideed, põhimõtteid ja võimalusi meedia ning teiste kommunikatsioonivahendite kaudu;
8.3. Harib oma liikmeid;
8.4. Korraldab kodukaunistamise alase teabe levitamist Ühenduse liikmetele ja teistele isikutele, korraldab kirjastusalast tegevust, sealhulgas annab välja kaunite kodude albumit;
8.5. Kogub, süstematiseerib ja säilitab kodukultuuri alast teavet;
8.6. Täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Ühenduse eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeleb eesmärke toetava majandustegevusega.
Lisaks: KONKURSI „KAUNIS EESTI KODU“ HINDAMISE ALUSED
Hindamisel käsitletakse nelja suurt teemaderingi:
Teemade alapunkte eraldi ja ühekaupa ei hinnata, pigem on need allpool toodud teemade sisu
seletamiseks. Küll aga võib üksikute komponentide eriti hea eksponeerimise eest anda 10 lisapunkti,
häiriva detaili või elemendi puhul aga 10 miinuspunkti.
Terviklik ruumimõju
Heakord
Haljastus ja selle seisund
Väikevormid ja nende sobivus
Märkused:
1. Eelpool loetletud haljastuse ja väikevormide komponentide olemasolu ei ole kohustuslik. Oluline on tehtud valikute ja vormide kvaliteet. Kvaliteedi hindamiseks on vaja kvalifikatsiooni, mis moodi see on tagatud? Kas hindamise kvaliteedi tagab haljastaja kutse või sotsiaaltöö spetsialist-vallavanem?
2. Juhul kui õuel puudub lipuvarras, ei saa väikevormide hinne olla üle 10 punkti. Väga hea arhitektuuri eest võib anda 10 lisapunkti ja vastupidi. Kuidas sellest punktist aru saada? Jah, arhitektuuri eest võib alati lisapunkte anda, aga lipuvarda rolli võiks keegi ka lahti seletada, ehk avaneks minu tüma mõistus!?
Niisiis harin end edasi... rahvuslik programm "Eesti kaunis kodu"-ga. Alustasin hoopis valest otsast, aga valest otsast alustamine näitab lõpptulemuse ära - alustasin õigest otsast, algus ei muuda midagi: http://www.iluskodu.ee/programm.php
Siiski toon välja kaks programmipunkti iluskodu.ee-lt, mis hakkasid virvendama pärast "Maalehes" loetud kommentaaride lugemist. Probleem kumas teinekord ka hindajate jutus. Enamik "Maalehes" ilmunud kommentaare olid asjalikud, ainult raha ümber jahuvad märkused olid lollid.
Virvendavad programmipunktid:
Programmist lähtuvaid võimalikke negatiivseid mõjusid ei ole. Programm on suunatud kodukultuuri arengule, looduskeskkonna säilitamisele ja korrastamisele. Sotsiaalsele ja psüühilisele keskkonnale on programmi mõju positiivne, samuti inimese tervisele.
Organisatsioonile ei kujuta programm ohtusid, vastupidi, see kujundab tervet suhtumist meid ümbritsevasse loodus- ja tehiskeskkonda
Programmi toime on positiivne, ohtusid välistav.
Need kaks punkti ei vasta päris tõele, kuigi võiksid. Probleem on organisatsiooni nõrkuses ehk prestiiži puudumises . Osa aiaomanikke ei taha osaleda konkursil ja lugesin välja ka juhtumi, kus osaleja tundis end hiljem ebamugavalt, sest tema aed ja maja ei pakkunud vaatajatele ainult head elamust. Selliste probleemide vältimiseks peaks programm end professionaalselt väljendama, vältima väheütlevat juttu.
Üks võimalus professionaalsust tõsta, on teha muudatusi organisatsiooni tegevuses. Vaadake analüüsiva mõttega üle varasemad otsused, näiteks, miks otsustati asja teha maakondlikult, kas piirkondlikud erisused saavad olla põhjuseks. Professionaalsuse üks tunnus võiks olla, et hindaja suudab erisusi väärtustada. Seega võiks vähenda tiitlisaajaid - 2017. aastal auhinnati 67 objekti, arvu võiks muuta 9 (üheksaks): 3 maakodu, 3 linnakodu, 1 kortermaja, 1 ühiskondlik hoone sh. tööstusmaastik ja 1 asula. Ja oma tegevuse almanahh (kõrgel kunstilisel ja teoreetilisel tasemel) võiks ilmuda 4 aasta tagant, sest enamik meediakajastus tarbitakse nagunii mujal. Kohalikud omavalitsused tunnustagu iseseisvalt oma inimesi, nii kuidas tahtmist on (nõnda on tehtud); see ei välista koostööd.
Lõpetuseks panin siia ühe kauni kukkede aia pildi, et mis siis ilu on:
Aia autor on lapsest saati tegelenud kaunte kunstidega (muuseas lõpetanud muusikakooli), omab kolm erinevat kõrgharidust, sealhulgas läbinud loengud kunstiteooriast ja kriitikast, kaasa arvatud loengud arhitektuurist, täiendanud end välismaa ülikoolides (Skandinaavias ja Prantsusmaal).
Märkus:
Minu tööd võib võtta vabalt.
Aegajalt satun kaunite koduaedade piltide otsa ja mõtlen, et mis siis ilu on. Nüüd kuumade ilmadega otsustasin asja põhjalikumalt vaadata; lugesin ajakirjanduse artikleid ja rahva kommentaare, tutvusin ka päris põhjalikult rahvusliku programmiga "Eesti kaunis kodu". Totrust on palju - kasvõi lühike artikkel maakonnalehes, kus pea ei tea mida saba teeb. Artiklist sain teada, et hindamiskomisjon moodustus 6 inimesest, lihtsustatult 3 neist olid haljastajad ja 3 riigiametnikku (maavanem, vallavanem, haridus- ja kultuuritöö spetsialist). Kogu jutt on sisutühi, kasutatakse väljendeid: töökas ja maitsekas. Räägitakse, et oli diskussiooni ja analüüsi, aga need jäävad avamata. Tunnustatakse püsilillede esile kerkimist suvelilled ees, aga miks, jääb selgusetuks. Loo tühjuse võtab ilusti kokku hindamiskomisjoni ühine arusaam, et kaunite kodude paljususe tõttu tuleks hindamises midagi muuta ja samas komisjoni liige leiab, et kaunite kodude tunnustamisega võiks vahet pidada. Lapsusi on selles artiklis rohkemgi, aga las nad jääda sinna.
Vaatame lähemalt rahvusliku programmi "Eesti kaunis kodu" köögipoolt - mittetulundusühingu Eesti Kodukaunistamise Ühenduse põhikirja katked kursiivis, punaselt ja teisiti minu kommentaar:
TEGEVUSE EESMÄRK, ÜLESANDED
7. Ühenduse tegevuse eesmärgiks on:
7.1. Aidata kaasa heakorrastatud ja kauni elukeskkonna kujundamisele Eestimaal;
7.2. Motiveerida füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegutsema ning toetama kodukultuuri ja kodukaunistamise alast liikumist rahvusliku programmina;
7.3. Väljendada ja kaitsta oma liikmete ühishuve. See punkt seab piirangu teisiti mõtlemisele, vähendab arutelu võimalust; see ei tohiks olla eesmärk.
8. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühendus:
8.1. Algatab ja korraldab kodukaunistamise alaseid üritusi (konkursse, seminare, koolitusi jm) ning osaleb teiste isikute algatatud samalaadsetel üritustel ja nende elluviimisel;
8.2. Selgitab avalikkusele kodukaunistamise ideed, põhimõtteid ja võimalusi meedia ning teiste kommunikatsioonivahendite kaudu;
8.3. Harib oma liikmeid;
8.4. Korraldab kodukaunistamise alase teabe levitamist Ühenduse liikmetele ja teistele isikutele, korraldab kirjastusalast tegevust, sealhulgas annab välja kaunite kodude albumit;
8.5. Kogub, süstematiseerib ja säilitab kodukultuuri alast teavet;
8.6. Täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud Ühenduse eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeleb eesmärke toetava majandustegevusega.
Lisaks: KONKURSI „KAUNIS EESTI KODU“ HINDAMISE ALUSED
Hindamisel käsitletakse nelja suurt teemaderingi:
- terviklikku ruumimõju
- heakorda
- haljastust
- väikevorme
Teemade alapunkte eraldi ja ühekaupa ei hinnata, pigem on need allpool toodud teemade sisu
seletamiseks. Küll aga võib üksikute komponentide eriti hea eksponeerimise eest anda 10 lisapunkti,
häiriva detaili või elemendi puhul aga 10 miinuspunkti.
Terviklik ruumimõju
- ansamblilisus
- harmoonilisus või kontrastsus
- lahenduse idee originaalsus
- funktsionaalsus
- tsoneerimisoskus
- koha omapärast tulenevate võimaluste kasutamise oskus
Heakord
- ansamblis olevate hoonete korrastatus
- teede seisund ja sobivus
Haljastus ja selle seisund
- muru
- lilled
- ilupuud ja põõsad
Väikevormid ja nende sobivus
- skulptuurid
- lipuvarras
- piirded ja väravad
- väikehooned, lehtlad, mööbel jms
- viidad, sildid, reklaam, logo jms
- mänguväljakud
- basseinid
- välisvalgustus jne
Märkused:
1. Eelpool loetletud haljastuse ja väikevormide komponentide olemasolu ei ole kohustuslik. Oluline on tehtud valikute ja vormide kvaliteet. Kvaliteedi hindamiseks on vaja kvalifikatsiooni, mis moodi see on tagatud? Kas hindamise kvaliteedi tagab haljastaja kutse või sotsiaaltöö spetsialist-vallavanem?
2. Juhul kui õuel puudub lipuvarras, ei saa väikevormide hinne olla üle 10 punkti. Väga hea arhitektuuri eest võib anda 10 lisapunkti ja vastupidi. Kuidas sellest punktist aru saada? Jah, arhitektuuri eest võib alati lisapunkte anda, aga lipuvarda rolli võiks keegi ka lahti seletada, ehk avaneks minu tüma mõistus!?
Niisiis harin end edasi... rahvuslik programm "Eesti kaunis kodu"-ga. Alustasin hoopis valest otsast, aga valest otsast alustamine näitab lõpptulemuse ära - alustasin õigest otsast, algus ei muuda midagi: http://www.iluskodu.ee/programm.php
Siiski toon välja kaks programmipunkti iluskodu.ee-lt, mis hakkasid virvendama pärast "Maalehes" loetud kommentaaride lugemist. Probleem kumas teinekord ka hindajate jutus. Enamik "Maalehes" ilmunud kommentaare olid asjalikud, ainult raha ümber jahuvad märkused olid lollid.
Virvendavad programmipunktid:
- Võimalikud negatiivsed mõjud
Programmist lähtuvaid võimalikke negatiivseid mõjusid ei ole. Programm on suunatud kodukultuuri arengule, looduskeskkonna säilitamisele ja korrastamisele. Sotsiaalsele ja psüühilisele keskkonnale on programmi mõju positiivne, samuti inimese tervisele.
Organisatsioonile ei kujuta programm ohtusid, vastupidi, see kujundab tervet suhtumist meid ümbritsevasse loodus- ja tehiskeskkonda
- Hinnang programmi toimele
Programmi toime on positiivne, ohtusid välistav.
Need kaks punkti ei vasta päris tõele, kuigi võiksid. Probleem on organisatsiooni nõrkuses ehk prestiiži puudumises . Osa aiaomanikke ei taha osaleda konkursil ja lugesin välja ka juhtumi, kus osaleja tundis end hiljem ebamugavalt, sest tema aed ja maja ei pakkunud vaatajatele ainult head elamust. Selliste probleemide vältimiseks peaks programm end professionaalselt väljendama, vältima väheütlevat juttu.
Üks võimalus professionaalsust tõsta, on teha muudatusi organisatsiooni tegevuses. Vaadake analüüsiva mõttega üle varasemad otsused, näiteks, miks otsustati asja teha maakondlikult, kas piirkondlikud erisused saavad olla põhjuseks. Professionaalsuse üks tunnus võiks olla, et hindaja suudab erisusi väärtustada. Seega võiks vähenda tiitlisaajaid - 2017. aastal auhinnati 67 objekti, arvu võiks muuta 9 (üheksaks): 3 maakodu, 3 linnakodu, 1 kortermaja, 1 ühiskondlik hoone sh. tööstusmaastik ja 1 asula. Ja oma tegevuse almanahh (kõrgel kunstilisel ja teoreetilisel tasemel) võiks ilmuda 4 aasta tagant, sest enamik meediakajastus tarbitakse nagunii mujal. Kohalikud omavalitsused tunnustagu iseseisvalt oma inimesi, nii kuidas tahtmist on (nõnda on tehtud); see ei välista koostööd.
Lõpetuseks panin siia ühe kauni kukkede aia pildi, et mis siis ilu on:
Märkus:
Minu tööd võib võtta vabalt.
mina isiklikult ei saa üldse sellest konkureerimise vajadusest aru aga kukkede maja võtab muhelema elik tõstab tuju ja miks ka mitte, igal on õigus teha ju nii nagu tahtmist, silma ja vajadust on, teha nii, et endal oleks hea aga ma pole ka eriti sotsiaalne tüüp ja ei tarvitse asjadest aru saada :)
VastaKustutaMul ei ole kodukaunistamise propagnda vastu mitte midagi. Kahjuks ma ei ole selle programmi tegelikku suunda suutnud tabada, seetõttu jääb asi tühjaks kappamiseks. Midagi nagu tehakse ja otsitakse, lisatakse uus suund, aga kõik jääb tühiselt pealiskaudseks. Ilmekas näide on trükitud albumid; kasina ja ebaühtlase kvaliteediga pildid, jutt ümar, puudub programmile omane idee.
Kustuta