pühapäev, 23. juuli 2017

Metsast kõhtu

Maasikaid oli ja mustikaid oli, mõlemaid siiski kasinamalt... külm kevad. Aga mustikaid sõin palju viitsisin.

Kukeseened ja röstleib.
Kukeseente seas oli ka kolm magedat pilvikut, praadimiseks kasutasin järgi jäänud artišoki õlimarinaadi, lisasin soola, pipart, sortsu valgeveini äädikat ja nõristasin pisut värsket mett. Päris kuivaks ma seeni ei prae, jätan veidi siirupjat vedelikku alles.


5 kommentaari:

  1. Anonüümne23.7.17

    Kas sa murakaid ka oled kohanud ja kui valmis nad on? Meie mail veel mustikad valmis pole ja maasikaid on peris palju.
    maurus

    VastaKustuta
  2. Mustikas päris valmis ei olnud. Muraka kohtadest käisin üle, aga ühtegi vilja ei näinud, võibolla on hilise suve tõttu nii toored, et märkamatud, aga ma ei kummardanud, et asja uurida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne24.7.17

      Aitäh vastamast, arvasin ise ka, et neid tänavu pole, ei lähegi siis sel aastal otsima, pole meil siin head raba ka läheduses.
      maurus

      Kustuta
  3. Oo, päris korralik suutäis ikka. Meil on siin ülikuiv, paari pisikest kukeseent vaid kohtasin.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ka meil on mets, kuigi ilmad kartulile soodsad, kuiv. Olin üllatunud.

      Kustuta