esimesed puude istutamised tegin vihmasel 21. märtsil. Jäätunud mullapalli oli lõbus veeretada ühest august teise. Sula ei olnud jõudnud puude alla. Terav labidas on ikka hea asi.
Täna tõin pookeoksi kaugemast ümbruskonnast; sel aastal katsun koos ühe iluõunapuuga 10 uut sorti-leidu aeda mahutada. Pookida plaanin aprilli teisel nädalavahetusel, seni on oksad kastetud riiete vahel kaetult külmunud maapinnal.
Stiilinäiteid tänastest emapuudest; ühe õunapuu juurde jõudsin viimasel hetkel (pildid tulid pisut hõredad; olin endale märkamatult särikompensatsiooni nupu põhja keeranud):
Kobras ? Aga missioon vanade sortidega on sul võimas
VastaKustutaKobras oli jah puu langetanud ja lõunakülje mahlakamad oksad pintslisse pistnud. Aga siiski leidsin kaks head pookeoksa. Ilmselt see noor puu ajab veel ka uued võsud, aga need jäävad jällegi jäneste ja kitsede meelevalda.
KustutaMis missiooni puutub, siis jään ikkagi tagasihoidlikuks. See on lihtsalt üks huvitav viis ringi kondamiseks. Pean end pigem gurmaaniks.
Nii vajalik, et keegi vanad sordid ellu äratab
VastaKustuta