neljapäev, 24. juuli 2014

SUVEAEG

Käisin pühapäeval rattatiirul - putukate välul ja põldude vahel ja lõpuks käisin ka metsas ära; kevadel nägin sellist kohta kus võiks seeni olla, aga nüüd olid sead seal suured alad läbi sonkind, üht katkist pilvikut ikka nägin ka.

Rukis oli nädalaga tooni muutnud. Sõitsin põldude vahel mööda Kurla küla teid.

Neis põllupealsetes võsastikes on Kurla karstid; ühte neist karstidest kasutas Kalevipoeg põrgus käimiseks. Karstilohke on ümbruskonnas rohkemgi.


Nisu kahel pool teed.

Ja siis läksin metsa:
Harilik härghein on poolparasiit. Siin, raiesmiku servas kinnitab ta oma juured puude ja põõsaste juurtele. Ta kasutab ära ka sipelgaid enda levitamiseks; seemned näevad välja kui sipelganukud, nii viiakse neid pesadesse.

Metsatalus... kus viimati kõige vähem 55 aastat tagasi elati, on säilinud kultuur-vaarikas või on tegu looduslikuga. Kirjanduses kiidetakse ülivõrdes kollaste ja kreemikate vaarikasortide maitset. See on kehva maitsega. Maitselt meenutab pamplit; on lihtsalt hapukas ja ilma hea aroomita.


EILE AIAS:

Liilia 'Pink Champagne' õitseb esimest korda; varre sigisibulatest kasvatan. Piiripealsed kohad ja värvid mulle meeldivad - neis on alati rohkem.



TÄNA ÖÖSEL MA EI MAGANUD.
Magasin õhtul kolm tundi ja tundsin end virgena - vaatasin kuidas päev end loob.

Üks öö veerandtund, kella 3:45 kuni









4:00. See lõhn. Öölevkoi on avatud aknast toas, kirburohu raske aroom on maapilv, roosiseep, sidrunkollane päevaliilia meenutab ööviiulit, temas ongi rohkem ööd. Nagu näha, siis minu lillepeenar on püsilillepeenra, roosipeenra, suvelillepeenra ja aiamaa LIIT. Koos on neli "valdust" - piiripealsed ja põimunud kohad on huvitavamad. Kui natuke suud paotada, siis minu iluaianduse hinne oli aianduskoolis 1 (üks)... kui läksin oma hindeid sealt üle kandma, siis kooli sekretär muigas ja ütles, et see on kurioosne hinne, tema kirjutas ümberkirja 2 (kaks). Mõni õpetaja paneb endale hinde.
Üks lugu tollest õpetajast... ta valmistas eksami, eksamipiletid olid tekstiga paberiribad. Eksam toimus aias, tuul puhus, tõmbasin vehklevast käest niigi laperdava pabeririba, eksamipileti, ta nimelt kartis, et näen tuulest laperdavalt paberiribalt küsimust ette ära - nõnda ta otsustas siis käega lisaks vehkida - see oli päris koomiline pilt... millist osavust pidin eksamipileti tõmbamiseks välja näitama! Pileti peale oli kirjutatud: LABIDA KORRASHOID. Mõtlesin, et mis sa ikka labidast räägid, et paned puhastatult hoiule ja labida pikkusest rääkisin ja et labidapea ei logiseks. Õpetaja jõudis "vahvasti" vahele öelda: "Vaata, et su enda pea ei logise." Ta oli oma vaimukusest vaimustuses, pani minu hindeks 1 (ühe). Uskumatu lugu, aga tõsi. Nüüd on see üks lugu. [Sarnaseid lolle lugusi juhtus mul temaga rohkemgi.]


Hommik, 5:45...

soolikarohi, Tanacetum vulgare. Siinkandis, kultuurmaal teda ei kasva, ta on toodud aeda kaugemalt teepervelt, huvitav vaadata, et kuidas ta aiaservas hakkama saab; siiani on ta tüsedal mullal edukalt hakkama saanud. 

Hommik, 6:45.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar