Lähikond

Tegin eile nelja ja poole tunnise (ratta)tiiru lähikonda, et liikuda.

Suur maja

ja suured põllud.

Niitudele ja metsa-karjamaadele kasvas elujõuline mets, aga täna paistavad paljud 20 aastased raiesmikud võsapõldudena.

Kraaviks kaevatud jõgi. Ühel vanal kaardil on see jõgi väga loogeliselt joonistatud, huvitav, mis vormis ta seda tasast paesaare kohta ületas, võibolla valgus laiali ja karstus; selja taha jääb looduslik jõe org.

Teod ootavad vett. Jõe alguses on paarisajal meetril allikaid, vesi haiseb ja maitseb tinaselt, raud teeb õlilaike, raba ja... .

Saare serval on erilise taimekooslusega oaas.

Erinevad toonid.

Erinevad kujud.

Erinevad okkad.

Teine küla.

Suislepalt mahapotsatanud olid täitsa maitsega.

Selle kollase karusmarja sordinime mina ei tea. Olen lugenud rahvapäraseid nimetusi, aga huvitav oleks teada, mida marjapõõsaste teadlased nimest arvavad. Ilmselt öeldakse, et nime kaotanud vana sort, rahva seas nimetatakse... .

Tagasiteel käisin metsas sarapuid vaatamas:

Teate küll neid rööpasse põrutatud ja kurguni heina kasvanud metsateid, higist kleepuma kippuvat keret, lisaks 200 kärbest ümber pea, suu lahti ei saa hingata, lendavad suhu ja tõmbad kurku. Nii lähedki mõõdukal rahulikul sammul, et mitte hapnikuvaegusesse minestada, lõpuks on selline kulgemine meditatsioon.

Vist oli kolm aastat tagasi, kui ühel teistest erineval sarapuul oksa maha painutasin, et oleks paljundamiseks tagavara. Nii nad kasvavad. Sel kohal on pähkleid rohkem maas. Pähkel on suurepoolsem ja õhukese koorega. Aga kuna kolm põõsast kasvavad väga kõrvuti, siis pole mina suutnud selle pähkli puud kindlaks teha; tegin järelduse ühe eripärase põõsa järgi, lootuses, et.

Aga vaatan, et suur ja ümar pähkel on tavalise ilmega põõsal. Aga ehk on ka heal pähkliaastal eripärasel... kolmas põõsas on sel aastal samuti pähklitu.

Sarapuude koht on jäänud metsamasinate poolt rappimata, mõni suurem oks on napsatud. Vast on teatud, et kui sarapuid lõigata, siis muutub ta metsaomanikule tüütuks laiutavaks võsaks.

Aga vana talukohta ja selle kaevu tähistav sirelipõõsas on läinud võsa-rahaks.