Vahelduva hooga jälgin Eesti riigi metsapoliitikat ja inimesi selles. Vahel on väsitav Eesti Metsa Abiks näoraamatust lugeda asjatundmatut ehk lahmivat kommentaari mis näitab inimese teadmatust SMI arvutusmetoodilise juhendi kohta. Veel väsitavamad on röövmajandust õigustavad kommentaarid. Esimesel puhul mõtlen, et talle saaks arvutusmetoodikat tutvustada. Aga teisel puhul mõtlen, et tegemist on lihtsameelsega - et kuidas hakata näiteks maaülikooli metsandusharidusega inimesele tutvustama ökoloogiat; võib ju proovida, aga järgmises kommentaaris jätkab ta endistviisi.
Ise, vaatamata järsule stiilile, olen metsateemat käsitledes jäänud tagasihoidlikuks, sest pelgan oma asjatundmatust. Aga siiski olen vist ühe vähese eestlasena läbi lugenud metsanduse arengukava töörühmade protokollid. Seda tegin pärast Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve avalikke esinemisi, mis tekitasid seose vastuolulise Jääkeldri saagaga. Järgnes Eestimaa Looduse Fondi poolt etteheide ministeeriumile, et viimane on arengukava protsessi muutnud jututoaks. Kristel Järve protsessi juhtimises vigu ei näe, lubab asjaga edasi minna. Aga töörühmade protokollides esitatud probleemid on ikkagi vastusteta. Ministeerium on oodanud-lootnud, et Keskkonnaagentuuri analüüs "Metsaökosüsteemi seisundi hindamine pikaajaliste riiklike seirete põhjal" vastab kõigile ökoloogiaalastele küsimustele automaatselt - kuidagi nii lihtsalt on mõelnud. Aga nii lihtne see elu pole. Ja nii on ministeerium koostanud ühe osapoole küsimustele vastuseid otsimata omaluhvti väärtusega arengukava millele pole sõltumatut hindajat leitud ka neljandal katsel. Mõtte koht; mida jaburat Keskkonnaministeerium loodab-ootab. Piltlikult - kas pilt varakevadisest raagus metsast on petlikum varasuvisest rohelusest?
Eelmise postituse teema pani mind põhjalikumalt tutvuma Keskkonnaagentuuri koostatud metsastatistikaga, et milline on SMI arvutusmetoodika, tabelid-graafikud ja aastaraamatud. Nii istusin andmetes paber ja kalkulaator käepärast. Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi tabel näitab, et kuuske vanuses 91-141... on 37 tuh. ha; kogu kuuskedest kokku 9,9 % ja suhteline viga ±% 34,9. Sama pindalaga 71-80 vanuses kuuskede kogu % suhteline viga on ±% 12,6. Selliste tulemuste põhjal järeldusi teha käib mulle üle jõu, ja ma ei viitsinud otsida näiteks 20 aasta taguseid tulemusi, et võrrelda.
Arvutusmetoodika parameetrite alla kuuluvad ka soode peenikesed kased, selliseid metsaeraldisi (RMK omi vaatasin) on vanuses 30-40-50-66 jmt, nende kõigi boniteet peaks olema sarnane, aga samas pole ma neid kunagi puiduna majandatavana näinud. Samuti, aga varjeeruvama boniteediga on rabamännikud, mis samuti metsaeraldisteks mõõdetud, vanused 60-110-133, ka neid pole mina õnneks veel puiduna majandatavana näinud. See, kuidas need kooslused statistikasse paigutuvad, seda metoodika kirjeldusest välja ei suutnud lugeda, ainult et nad kuuluvad läbimõõdu ja kõrguse andmete järgi mõõdetavate hulka. Aga mida need tulemused majandusmetsade kontekstis tähendavad, sellele vastust ei leidnud.
Mida näitab metsapoliitika kohta kaitsealuse metsa ja majandusmetsa sarnane vanuseline osakaalu %, ei kommenteeri.
Aga nüüd siis see metsapoliitika savijalgadel seismise põhjus: Keskkonnaagentuuri metsastatistika ei toetu metodoloogiale - metodoloogiliste andmetena pole tegelikkuses andmeid esitatud, sest andmed/faktid pole läbinud kriitilist hinnangut. Esitatakse poolikuid (empiirilisi) töid, mis ei kajasta tegelikkust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar