Võõrliigi, vereva lemmaltsa poolt vallutatud metsaheinamaa. Mida teeb Keskkonnaamet taimereostusest teada saades? Hakkab siin veiseid karjatama?? Ilmselt ei tee ta muud, kui võtab teadmiseks; teatamine on statistika osa. Aga kui näete taimerostust, siis teatage ikka Keskkonnaametile. Siia, nii kõrvalisse kohta on aia rämpsu toodud... kasvab siin kraavikaldal ka üks ilus punalehine kibuvits (Rosa glauca), pildi paremas servas, keda mäletan juba aastate tagant; ka verevat lemmaltsa oli, aga ainult kraavikaldal. Verev lemmalts on pööraselt hävitav paljuneja.
Augustitormi jäljed metsas
ja ühes mahajäetud aias; siit võtsin kevadel pookeoksi. Ilmselt need puud jäävad siiski veel elule, õunapuud on sitked. Augustitorm murdis ka poogendeid.
Varemed.
Ja käisin ka ühes aias, mida olen aastaid silmanud kui oaasi keset põldu.
Vanade (sisse-elatud) aedade võlu. Ja aia perenaise, ennast nimetas ta vanamutiks, selge ja terav ütlemine tõi minu ellu rõõmu juurde.
Jäänukid talude aegadest kujundavad maastikku. Kui vaene oleks maastikupilt kadunud talutee äärse pärnade lõiguta...
Üks lõpuni viimistlemata jäänud talumaja maastikus. Nõukogude võim oli repressiivne, aga maja modernne ja romantiline vorm jäi - vormi jõud.
Inimeste kujundatud maastik - külamaastik.
Küps vili.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar